2-16-18622/25 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

10 473,80 Peale jaotusettepaneku kinnitamise kohtumääruse tegemist on võlgniku osas esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse Era Liisingu Inkassoteenused AS summas 3 997,59 eurot. Pärnu Maakohus oma 31.08.20017.a. kohtumäärusega on kohus jätnud nimetatud võlausaldaja avalduse rahuldamata. Võlausaldaja oma nõuet pankrotimenetluses ei esitanud. PankrS § 176 lg 1 kohaselt, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. IV Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja Xxxx(pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Vastavalt PankrS § 124 lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on teavitanud kõiki teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest ning viinud 01.03.2017.a. läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Haldur on kogunud kokku esitatud nõuded, analüüsinud võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi ja viinud 23.05.2017.a. läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Lisaks on haldur ettevalmistanud, läbi viinud ja protokollinud ka võlausaldajate 18.07.2017.a. ja 05.10.2017.a. koosolekud. Haldur on koostanud ja 18.07.2017.a. kohtule esitanud Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluse jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas oma 07.08.2017.a. määrusega. Jaotusettepaneku kinnitamise määruse alusel on teostatud võlausaldajatele ka vastavad väljamaksed. Haldur on koostanud ja kohtule esitanud Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 66 lg 1 ja § 132 kohased aruanded. Xxxx(pankrotis) pankrotihaldurile määratav tasu on halduri ettepanekul alammääras 407,82 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 81,56 eurot. Haldur lähtus määratava tasu arvutamisel alljärgnevast arvestusest: laekumised pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri

muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtuvalt (PankrS § 65 lg 2). Xxxx(pankrotis) pankrotivara hulka seni arvatud raha kokku on olnud summas 2 039,10 eurot. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskust. Töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuse hindamisel lähtub kohus sealhulgas pankrotivara iseloomust, võlgniku tegevusalast ja võlausaldajate arvust ning pankrotimenetluse ulatusest. Haldur lisab kohtule ka tasu arvestuse PankrS § 651 lg 1: 2 039,10 * 20 % = 407,82 eurot. Pankrotihalduri taotletava tasu on kinnitanud võlausaldajate 05.10.2017.a. üldkoosolek. Halduri tasu hüvitamiseks on pankrotivaras vahendid olemas. V Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide, kriminaal-, täitemenetluste jms kohta Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses haldur hagisid esitanud ei ole. Võlgniku nimel on perioodil 13.08.2012.a. kuni 09.09.2015.a. olnud registreeritud 1⁄2 korteriomandi kaasomandist, mis asub Tallinnas Xxxx. Korteriomand on enne 13.08.2012.a. kuulunud Xxxx(isikukood xxxx), kes on võlgniku õde. Võlgnik on oma kaasomandi osa omandanud 13.08.2012.a. kinkelepingu alusel (teine 1⁄2 kaasomandist jäi xxxx nimele). Lepingupooled hindasid võlgniku 1⁄2 kaasomandi osa väärtuseks 19 000,00 eurot. 09.09.2015.a. notariaalse kinkelepinguga on võlgnik oma kaasomandi osa kinkinud tagasi xxxx (endine xxxx). Lepingupooled hindasid võlgniku 1⁄2 kaasomandi osa väärtuseks 20 000,00 eurot. Korteriomand on koormatud hüpoteekidega Swedbank AS kasuks kokku summas 59 373,92 eurot. Kuna võlgnik kinkis kaasomandi osa lähikondsele, siis on see tagasivõidetav tehing PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel. Samas on korteriomand koormatud hüpoteekidega, mistõttu tuleb arvestada hüpoteekidega tagatud kohustustega, mis 23.05.2017.a. seisuga moodustas 33 561,11 eurot ja asjaoluga, et hüpoteegipidaja võib kogu summat nõuda ka võlgnikult. Seega vara võimalikul tagasivõitmisel ja selle müügil teiste võlausaldajate nõudeid peale hüpoteegipidaja, Swedbank ASi, rahuldada võimalik ei olnud. Haldur kutsus 18.07.2017.a. nimetatud asjaolude otsustamiseks kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mis otsustas, et kinkelepingu tagasivõitmise hagi antud pankrotimenetluses ei ole otstarbekas esitada. Haldurile teadaolevalt on Xxxx avaldanud soovi asendada XxxxTallinnas asuva korteriomandi soetamiseks saadud laenude kaaslaenusaaja võlgnik Xxxx(pankrotis) oma abikaasaga või emaga. Xxxx eesmärk oli, et pank nõustuks kaaslaenusaaja asendamisel loobuma nõudest võlgniku vastu. Käesolevaks ajaks ei ole kaaslaenusaaja vahetamisega seonduvad tehinguid veel tehtud. Kui vastav asendamise tehing Swedbank AS-iga sõlmitakse, siis lõpeb ka Swedbank AS nõue võlgniku Xxxxvastu. VI Pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku üldine finantskäitumine - võlgnik on liiga kergekäeliselt suhtunud võetavatesse kohustustesse, omamata kindlust, et suudab võetud kohustusi võimaliku töö kaotuse või tervisliku seisundi erakorralise halvenemise korral endiselt jooksvalt täita. Pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduril puuduvad andmed pankrotikuriteost või muust õigusrikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Haldur on viinud läbi vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse esitada enam hagiavaldusi.

Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine Haldurile teadaolevalt on võlgnik esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist (PankrS § 171 lg 2). Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik omab töökohta ja teenib töötasu, mille arvelt on võimalik ka edaspidiselt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Xxxx on Harju Maakohtule 12.12.2016. a esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Xxxx esitas 02.10.2017 pankrotihaldurile nõusoleku enda määramiseks usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Võlausaldajate 05.10.2017 üldkoosolekul otsustati teha kohtule ettepanek määrata usaldusisiku ülesandeid täitma võlgnik Xxxx. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Andres Hermet on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuande kohaselt on võlgnik perioodil 03.02.2017 – 09.10.2017. a teeninus sissetulekuna kokku 3 339,10 eurot, millest on jäänud võlgniku kasutusse (ei kuulu arestimisele) 1 300 eurot, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on tema üldine finantskäitumine. Võlgnik on liiga kergekäeliselt suhtunud võetavatesse kohustustesse, omamata kindlust, et suudab võetud kohustusi võimaliku töö kaotuse või tervisliku seisundi erakorralise halvenemise korral endiselt jooksvalt täita. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt PankrS § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. PankrS § 104 lg 1 järgi võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad

tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas (PankrS § 104 lg 2). Kohtule esitatud Xxxx pankrotimenetluse lõpparuandest ning 23.05.2017. a nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt vaidlustas võlgnik vastuväite võlausaldaja ITM Inkasso OÜ nõudele summas 1 772,32 eurot, Swedbank AS nõudele summas 33 561,11 eurot, IPF Digital Estonia OÜ nõudele summas 1 735,36 eurot ning Bondora AS nõudele summas 20 055,38 eurot. ITM Inkasso OÜ, Swedbank AS, IPF Digital Estonia OÜ ning Bondora AS ei ole oma nõuete tunnustamiseks hagisid ei esitanud, mistõttu ei ole käesolev kohtumäärus, tulenevalt võlgniku esitatud vastuväidetest, võlausaldaja ITM Inkasso OÜ nõude summas 1 772,32 eurot, Swedbank AS nõude summas 33 561,11 eurot, IPF Digital Estonia OÜ nõude summas 1 735,36 eurot ning Bondora AS nõude summas 20 055,38 eurot osas täitedokumendiks PankrS § 168 tähenduses. Pankrotimenetluse lõpetamise kohtumäärus on täitedokumendiks PlusPlus Capital AS nõude summas 6 884,29 eurot, ITM Inkasso OÜ nõude summas 373,91 eurot, AS Koduliising nõude summas 235,43 eurot, IPF Digital Estonia OÜ nõude summas 1 204,82 eurot ning Telia Eesti AS nõude summas 1 775,35 nõude osas. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur palub enda tasuks määrata PankrS § 651 lg 1 alusel 407,82 eurot, millele lisandub käibemaks 81,56 eurot. Pankrotihaldur palub käesolevas menetluses määrata halduri tasu alammääras, arvestades, et Xxxxpankrotivara hulka on seni arvatud raha kokku summas 2 039,10 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 407,82 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le 2. Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 407,82 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu kanda büroo arveldusarvele, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on osaühing Lundet (registrikood 10457445) käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslase reg. nr EE100314159), mistõttu on põhjendatud lisada halduri tasule käibemaks 20%, s.o 81,56 eurot. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja

pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud ajavahemikus 03.02.2017 – 09.10.2017. a summas 35,65 eurot. Nimetatud summa koosneb panga teenustasust. Kohus leiab, et aruandes näidatud Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 35,65 eurot on põhjendatud ja need tuleb kinnitada. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Xxxx(pankrotis) esitas 12.12.2016 Harju Maakohtule koos pankrotiavaldusega avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Haldur on esitanud kohtule võlausaldajate 05.10.2017 üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt on 02.10.2017 võlgnik esitanud haldurile enda nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks ning halduril sellele vastuväiteid ei ole. Võlausaldajad ei ole omapoolseid kandidaate üles seadnud ning Swedbank AS esindaja on haldurile teinud ettepaneku lisakulude vältimiseks määrata võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb Xxxxkohustustest vabastamise menetluse. Võttes arvesse võlausaldajate ja pankrotihalduri seisukohti, leiab kohus, et usaldusisiku määramine ei ole vajalik ning usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et Xxxxusaldusisik tuleb jätta määramata ja võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.