Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-18622

ASJAOLUD

XXXX on esitanud Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 02.01.2017 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Võlgnikule on aruanne kätte toimetatud, võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks, võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti liiklusregistri, erinevate liisingufirmade, Eesti väärtpaberite keskregistri, kinnistusregistri ja ehitusregistri ning abieluvararegistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur päringud pankadele ning seejuures teostas otsingu Ametlikes Teadaannetes ning tegi järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi. Selgitamaks võlgniku kohustuste ja nõuete suurust tegi ajutine haldur järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Tuginedes võlgniku-, kolmandate isikute poolt esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline.

2(5)

2-16-18622 Ajutise halduri esialgsel hinnangul puudub võlgnikul pankrotiavalduse menetluse algatamise seisuga vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid oleks võimalik rahuldada. Esialgsetel andmetel on XXXX ́il menetluse algatamise seisuga kohustusi võlausaldajate ees kokku vähemalt summas 19 060.46 eurot. Täpsem kohustuste maht selgub nõuete esitamise ja nende tunnustamise järgselt. Arvestades võlgniku olemasolevaid varasid ja kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad kordades tema teadaolevaid varasid, siis ajutise halduri arvamusel puudubkäesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus olulisel määral muutuda või oluliselt paraneda. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Seega leiab ajutine haldur, et võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud ning ajutisele haldurile kättesaadavate registrite andmetel on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on oma pankrotiavalduses maksejõuetuse tekkimist selgitanud oma pikaajalise haigestumisega 2015 aastal, millega seoses oli ta sunnitud oma vältimatute kulutuste kandmiseks võtma laenu, mida ta ei ole suutnud tasuda. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku üldine finantskäitumine võlgnik on liiga kergekäeliselt suhtunud võetavatesse kohustustesse, omamata kindlust, et suudab võetud kohustusi võimaliku töö kaotuse või tervisliku seisundi erakorralise halvenemise korral endiselt jooksvalt täita. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on alguse saanud ilmselt juba 2013 aastal, kui võlgnik on kasutandu erinevate kiirlaenu pakkuvate ettevõtete teenuseid ja laenu saamise eesmärgil võõrandanud esimest korda ka oma sõiduki OÜ-le XXXX. Hetkel teadaolevad nõuded on enamuses sissenõutavaks muutunud aastal 2016. Haldur ei ole käesolevate esialgsete andmete alusel tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku poolt ära kingitud vara (korteriomandi) võimalikul tagasivõitmisel ja selle müügil teiste võlausaldajate nõudeid peale hüpoteegipidaja, Swedbank AS-i, rahuldada võimalik ei ole. Eeltoodust tulenevalt esineb antud juhul alus pankrotimenetluse raugemiseks. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 (võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda) ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on avaldanud soovi algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Ajutine haldur on seega seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada tulenevalt PankrS § 171 lg 11. Ajutise halduri tasu taotlus Andres Hermet on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 9,25 tundi (tunnitasuga 96 eurot), s.h halduri toimiku koostamine, järelepäringute teostamine ja vara arestimine, seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine, teabenõude koostamine ja kättetoimetamine võlgnikule, suhtlus võlgniku esindajaga, järelepäringute vastuste analüüs, vara tagasivõitmise võimaluste analüüs,

3(5)

2-16-18622 ajutise halduri aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest registrisse ja büroo- ning sidekuludest. Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile ajutise halduri tasuks 1 065.60 eurot (sealhulgas käibemaks) ning hüvitatavateks kuludeks 74 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista riigivahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a EE372200221011469150). Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud mõista välja võlgnikult.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu ca 1 560 eurot, muus osas vara sisuliselt puudub ja seega puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid täielikult, kuid kohustusi on vähemalt summas 19 060.46 eurot ja kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Andres Hermet tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks.

4(5)

2-16-18622 Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 01.03.2017, algusega kell 11:00 PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), 01.03.2017, kell 11:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.