Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
11.12.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-14682
Tsiviilasi
UE (E) avaldus KK (K), AH (H), SV (V), ES (S), RPL (L) vastu kaasomandi kasutuskorra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lahendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UE määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja UE (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja v/adv Ljudmila Tamar
10.07.2017
määrus
avalduse
Puudutatud isik I KK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II AH (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III SV (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV ES (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik V R-PL (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isikute lepinguline esindaja Kaili Siilak Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.07.2017 määrus ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.
Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel.
4.Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.30.09.2016 esitas avaldaja maakohtule avalduse kaasomandis oleva kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks. 19.06.2017 lõplike seisukohtade kohaselt palub avaldaja määrata kindlaks Harju maakonnas Rae vallas Jüri alevis XXX asuva kinnistu kasutuskord kaasomanike vahel järgmiselt: 1) korteri nr 1 ainukasutusse jäävad elamu I korrusel asuvad üldkasutatavad ruumid inv/nr-ga 6, mis on lisatud plaanil märgitud roosa värviga koos korteri nr 1 reaalosaga; 2) korteri nr 2 ainukasutusse jäävad elamu I korrusel asuvad üldkasutatavad ruumid, mis on lisatud plaanil märgitud rohelise värviga koos korteri nr 2 reaalosaga (ruum nr 7 ja trepialune); 3) ülejäänud elamu I korrusel asuvad üldkasutatavad pinnad jäävad kõigi korterite omanike ühiskasutusse; 4) korteri nr 3 ainukasutusse jäävad elamu II korrusel asuvad üldkasutatavad ruumid inv/nr-tega 9 ja 10, mis on lisatud plaanil märgitud sinise värviga koos korteri nr 3 reaalosaga; 5) korteri nr 8 ainukasutusse jääb elamu II korrusel asuvatest üldkasutatavatest ruumidest osa, millel paikneb kapp, mis on lisatud plaanil märgitud kollase värviga koos korteri nr 8 reaalosaga; 6) ülejäänud II korrusel asuvad üldkasutatavad pinnad jäävad kõigi kaasomanike ühiskasutusse; 7) elamu keldriboksid jäävad selle korteri ainukasutusse, kelle number on boksile märgitud; korterid nr 1 ja 5 kasutavad keldriboksi ühiselt; 8) korteri nr 8 ainukasutusse jääb korteri nr 8 omaniku ehitatud grillmaja-terrass ehitusaluse pinnaga 44,01m2, millest terrass on ehitusaluse pinnaga 28,8m2, ja maatükk pindalaga ca 175m2, millel nimetatud ehitis paikneb, mis on plaanil viirutatud kollase värviga; 9) ülejäänud maatükk on kõigi korteriomanike ühises kasutuses; 10) kaasomanikud kasutavad krundil asuvaid puukuure vastavalt bokside jaotusele, sissepääs kuuridele asub kuuride eest parkla poolt vaadatuna; 11) kinnistul planeeritakse kokku vähemalt 7 parkimiskohta vastavalt plaanil märgitud asukohale ja korteri numbrile; 12) kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatusse kinnisasjade registriosad nr 9197402, 9197502, 9197602, 91912, 9197802 ja 9197902 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta, asendades kohtumäärusega puudutatud isikute I-V nõusolekuid/tahteavaldusi, mis on aluseks kande tegemiseks kinnistusraamatusse.
2.Avaldaja ja puudutatud isikud on Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus XXX asuva ja korteriomanditeks jagatud kinnisasja (edaspidi kinnistu) kaasomanikud. Elamus on 6 korterit, keldrid ning kapp. Kinnistul asub kuur, mis on jaotatud boksideks. Samuti asub kinnistul avaldaja ehitatud grillmaja-terrass ning puudutatud isikute püstitatud ehitised. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad kinnistut põhiliselt kokkuleppel, kuid mõned neist ei arvesta teiste huvidega ning tekitavad naabritele pingeid ja ebameeldivusi, pöördudes erinevate kaebustega riigiasutustesse. Kinnistul on mitu omavolilist ehitist, samuti on ebapiisavalt lahendatud sõidukite parkimine. Elamus asuvad üldkasutatavad pinnad (panipaigad, käimlad) on korterite nr 1 ja 2 reaalosade omanike poolt nende korteritega omavoliliselt liidetud, mille tõttu ei vasta korterite pindalad enam kinnistusja ehitusregistrisse kantud andmetele ja teised kaasomanikud ei saa neid ruume kasutada.
3.Kapp asub II korruse koridoris ega takista kaasomanikel oma osi kasutada. Avaldaja ostis 2004.a korteriomandi koos selle kapiga. Avaldaja soovib ainukasutusse grillmajaterrassi kogu ehitusalase pindalaga 44,01m2. Teiste kaasomanike ainsaks vastuväiteks
on ehitise püstitamine vallavalitsuse ja korteriühistu loata. Grillmaja terrassiga ei riku teiste kaasomanike õigusi, kuna asub maatükil, mida on avaldaja perekonnal õigus kasutada. Korteriomandi nr 8 reaalosa moodustab 1009/3264 mõttelist osa maatükist pindalaga 2115m2, s.o 653m2. Avaldaja on eraldanud ainukasutamiseks sellest vaid 175m2. Ülejäänud maatükk peaks jääma ühisesse kasutusse, kuna teised kaasomanikud ei teinud ettepanekuid neile konkreetsete maa-alade ainukasutusse määramise kohta. Avaldaja pidas vajalikuks vähemalt kahe lisaparkimiskoha rajamist, sest talle eraldatud parkimiskoha aastaringne kasutamine on ilmastiku tõttu osaliselt piiratud. Veel üks lisakoht oleks vajalik seetõttu, et praegusel ajal kõikidel korteritel parkimiskohta ei ole. KÜ XXX 07.11.2009 üldkoosoleku otsusega loositi autokohad selliselt, et avaldajal on õigus kasutada kolmandat kohta, mis ei ole aastaringselt kasutatav. Lisaks ei ole kuues koht märgistatud ja selle kasutaja puudutatud isik V pargib autot üldkasutataval teel, mis on vastuvõtmatu.
4.19.06.2017 lõplikus seisukohas märkis avaldaja täiendavalt, et paikvaatlusega on tuvastatud, et elamu üldkasutatavad ruumid nr 6 , 7, trepialune, 9 ja 10 on hõivatud või läbi ümberehitamise (muutes korteri ukse asukohta) lülitatud oma korteriomandi reaalosa koosseisu nende korterite poolt, kelle ainuomandisse jätmist soovib avaldaja. Puudutatud isikud I, II ja III ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et nimetatud ruumid on nende poolt omandatud ainuomandisse eluruumide erastamise käigus, seega hõivamine on toimunud omavoliliselt. Paikvaatluse käigus on fikseeritud, et II korruse trepikojas asuv kapp on avaldaja kasutuses. Puudutatud isikud ei ole esile toonud mõistlikke põhjuseid, miks seda kappi 0,74m2 ei saa kasutada avaldaja ja miks tuleks see lammutada. Vaidlust ei ole, et ülejäänud I ja II korrusel asuvad üldkasutatavad pinnad jäävad kõigi ühiskasutusse. Vaidlust ei ole keldribokside senise kasutamise üle. Avaldaja soovib tema ainukasutusse maatüki määramist üldpinnaga 175m2, kus asub temale kuuluv grillmaja ja terrass. Kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramisel on oluline mitte iga ehitise õiguslik staatus, vaid väljakujunenud kasutustava ja tasakaal kaasomanike õigustes. Rae Vallavalitsus on 15.05.2017 vastuses kohtu nõudele teatanud, et kehtiva ehitusseadustiku mõttes ei vaja avaldaja ehitis avalik-õiguslikke lube. Teised kaasomanikud pidi olema grillmaja püstitamisega nõus, sest ei saanud selle ehitamist mitte märgata. Seda tõendab Rae Vallavalitsuse 05.09.2014 vastus puudutatud isiku V abikaasale, kus selgitati, et avaldaja oli esitanud 25.04.2014 ehitamiseks taotluse, kuid puudub kaasomanike nõusolek. Samuti, et on andnud taotlejale tähtaja vastuväidete esitamiseks kuni 14.09.2014. 15.09.2014 esitas avaldaja esindaja vallavalitsusele arvamuse, mille kohaselt luges ehitise seaduslikuks, kuna sellele oli 28.04.2014 andnud loa vallavalitsuse ehituse peaspetsialist, kes ei pidanud vajalikuks nõuda kaasomanike nõusolekut. Peale taotleja vastuse saamist lõpetas vallavalitsus selles küsimuses menetluse. Keegi puudutatud isikutest ei ole oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördunud ega avaldajalt ehitise lammutamist nõudnud. Puudutatud isikud II ja V on ise ehitanud krundile suvepaviljonid. 21.04.2016 pöördus puudutatud isiku V abikaasa uuesti avaldaja grillmaja küsimuses vallavalitsuse poole. 21.06.2016 vastuses pidas vallavalitsus grillmaja ja selle juurde ehitatud terrassi ebaseaduslikeks ehitisteks ja lubas jätkata haldusmenetlust. Samas ei ole vallavalitsus siiani avaldajalt midagi nõudnud ja on alusetu eeldada, et haldusmenetlus on ikka veel pooleli. Puudutatud isikud ei ole esile toonud muid arvestatavaid põhjusi, miks avaldaja taotletud maa-ala ainukasutamise õigus rikub nende õigusi või on muul põhjusel võimatu. Nimetatud maa-ala teised peale avaldaja ei kasuta, ka mitte läheduses olevate puukuuride juurde pääsemiseks. Maa-alale ette pandud piirdeaed ja jalgvärav ei ole lukustatud. Kuna keegi puudutatud isikutest ei soovinud enda ainukasutusse ühtegi maa-ala kinnistul, tuleb
ülejäänud kinnistu jätta kaasomanike ühiskasutusse. Vaidlust ei ole puukuuride kasutamises. Puudutatud isikute seisukohad
5.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud sõltumata asja lahendamise tulemusest avaldaja kanda.
6.Avalduse peamiseks eesmärgiks on esiletoodud teemade (grillplats, parklakohad, kapp) lahendamine avaldajale sobivaimal viisil arvestamata teiste kaasomanike huvidega. Ei ole põhjust ega alust arutada praeguses menetluses küsimusi, mis kuuluvad korteriühistu üldkoosoleku pädevusse ja mille kohta tehtud otsuseid ei ole vaidlustatud.
7.Avaldaja toob avalduse punktides nr 1, 2 ja 3 esile I ja II korruse ruumid, milleks on korteriomandite juurde kuuluvad WC-d. Kõigile korteriomanikele on teada, et need ruumid kuulusid korteriomandite hulka juba erastamise hetkel. Kaasomanike vahel puudub vaidlus WC-de kasutamise ja kuuluvuse osas. Avaldaja taotleb avalduse punktides 3 ja 6, et I ja II korruse ülejäänud pinnad jääksid kõikide korteriomanike ühiskasutusse. Poolte vahel puudub vaidlus koridori ja treppide kasutuse osas, mis moodustavad peaasjalikult I ja II korruse üldkasutatava pinna. Avalduse punktis 5 soovib avaldaja II korrusel asuvat kappi enda kasutusse. Avaldaja ei tõendanud, et on korteriomandi soetanud koos kapiga. Kapp tuleks jätta ühiskasutusse või lammutada. Korteril nr 3 puudub keldriboks ning selliselt kasutuskorras reguleerimine ei vasta ühiskasutuse põhimõtetele. Kuni keldriboksid ei ole kõigile korteritele välja mõõdetud ega võimaldatud nende kasutamine, on korteri nr 3 õiguse kitsendamine õigusvastane. Puukuuridele ligipääs peab olema kõigile kaasomanikele ühetaoline.
8.2014.a alustas avaldaja kaasomanikke teavitamata kinnistu territooriumile grillmaja ehitamist. Avaldaja grillmaja sarnaneb pigem suvekodu/külalistemajaga, mitte korterelamule omase väikeehitisega. Grillmaja on ebaseaduslik, ehitatud kaasomanike loata ja tuleohtlik. Puudutatud isikud soovivad ehitise lammutamist. Korterelamut ümbritsev maa-ala peab olema kõigi kaasomanike ühiskasutuses ning väikeehitiste rajamine korteriomanike isiklikest huvidest lähtudes ei ole teiste nõusolekuta lubatud.
9.Puudutatud isikud on parkimiskorraga rahul ega näe vajadust lisakohtade rajamiseks kulutuste tegemiseks. Juhul, kui avaldaja parkimiskohal on ilmastikust tingitud ebamugavusi, ei ole see siiski takistatud tal mõistlikult parkida mõned meetrid eemal kinnistu ääres. Seega puudub vajadus kohtulikuks sekkumiseks. Ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peaks lisakohti rajama, kuna 7a on parkimiskord toiminud ning iga korteri kohta on üks parkimiskoht. Puudub vajadus üldkoosolekul paika pandud kaasomanike kokkulepete muutmiseks kohtu vahendusel. Rae Vallavalitsuse seisukoht
10.Rae Vallavalitsuse dokumendiregistrist ei nähtu, et avaldaja oleks vallavalitsusele esitanud teatise grillmaja valmimisest viie tööpäeva jooksul. Samuti ei nähtu dokumendiregistrist, et grillmaja püstitamiseks oleks esitatud kinnistu kaasomanike nõusolek. Ehituse järelevalvespetsialisti poolt 02.05.2016 teostatud paikvaatlusega algas seni lõpetamata haldusmenetlus. Paikvaatlusega tuvastati, et kinnistu loodenurka on rajatud üle 20m2 suuruse ehitusealuse pinnaga rajatis/aiamaja. Hiljem leidis tuvastamist, et rajatise hooneosa vastab taotluses esitatud mõõtmetele. Paikvaatluse käigus tuvastati ka, et kinnistul paikneb lisaks avaldaja poolt paigaldatud ehitisele kaks
alla 20m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitist, mille kohta vallavalitsusele ehitusteatist esitatud ei ole. Avaldaja püstitatud grillmaja on hoone, mis ei ole ehitusteatise ega ehitusloa kohustuslik, grillmaja juurde ehitatud terrass koos varikatusega on rajatis, mille osas ehitusseadustiku (EhS) lisad 1 ja 2 ehitus/kasutusteatise ja ehitus/kasutusloa kohustuslikkust ette ei näe. Esimese astme kohtu määrus
11.10.07.2017 määrusega jättis Harju Maakohus avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist.
12.Avaldaja taotleb määrata kindlaks korteriomanditeks jagatud kinnistu maa ja sel asuva elamu ruumide kasutuskord. Kohus tuvastas, et kinnistu on jagatud kuueks korteriomandiks, millest avaldajale kuulub korter nr 8 (registriosa nr 9197402) üldpinnaga 100,9m2; KK-le kuulub korter nr 1 (registriosa nr 9197402) üldpinnaga 34,8m2; AH-le kuulub korter nr 2 (registriosa nr 9197502) üldpinnaga 34,8m2; SV-le kuulub korter nr 3 (registriosa nr 9197602) üldpinnaga 34,4m2; ES-le korter nr 4 (registriosa nr 9197702) üldpinnaga 35m2 ning R-PL-le korter nr 5 (registriosa nr 9197802) üldpinnaga 86,5m2. Kinnistul asuvad veel kuur, mis on jaotatud boksideks, kelder, kaks väikest rajatist, laste mänguväljak, lillekast ning grillmaja-terrass ehitusalase pinnaga 44,01m2. Katastriüksuse andmete kohaselt on seisuga 07.12.2015 XXX Jüri alevikus Rae vallas Harjumaal ehitiste alune maa 250m2 ja õuemaa 2115m2.
13.Korteriomanditeks jaotatud kinnisasja puhul hõlmab kasutuskord kaasomandi eseme kasutamist. Kohus viitas korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lõikele 1. Kinnistu osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa, on KOS § 2 lõike 1 järgi kõigi korteriomanike kaasomandis. Selle osa moodustavad antud juhul hoonestamata maa-ala, kuurid, parkimisplats ja elamus väljaspool kortereid paiknevad ruumid (keldrid, kapp ja trepikojad). Kaasomandis oleva asja kasutamist reguleerib asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõige 1. Kohus viitas ka AÕS § 72 lõikele 5 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõikele 5, samuti Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-93-12, punkt 15; nr 3-21-151-10, punkt 11; nr 3-2-1-12-08, punkt 13; nr 3-2-1-121-05, punkt 23. Riigikohtu praktikas ei ole kaasomanike kokkulepet ja enamuse otsust kaasomandis oleva asja kasutuskorra määramisel üldjuhul eristatud, st need on loetud võrdväärseks võimaluseks (vt lahend nr 3-2-1-12-08, punkt 8). Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-172-10, punkt 12). Kasutuskorra kindlaksmääramisel ei ole kohus seotud avalduses või vastuväidetes taotletud kasutusviisidega (vt lahend nr 3-2-1-121-05, punkt 42). Puudutatud isikud palusid jätta avalduse rahuldamata, omapoolseid ettepanekuid kasutuskorra osas välja pakkumata.
14.Kohus leidis, et avaldaja lõplikult 19.06.2017 esitatud avaldus rahuldamisele punktide 1-7, 9 ja 10 osas ei kuulu, kuna nimetatud küsimustes kaasomanikel vaidlust ei ole ja kehtib korteriomanike vahel aastatega väljakujunenud kord. Avaldaja märgib, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad kinnistut põhiliselt kokkuleppel. Puudutatud isikute jaoks oli avaldus ootamatu, kuna kaasomanike vahel olid toimunud arutelud üksmeele leidmiseks. Samuti leidsid puudutatud isikud, et avalduse peamine eesmärk on grillplatsi, parklakohtade ja kapi teemade lahendamine üksnes avaldajale sobivaimal viisil. Õiguskirjanduse kohaselt tuleks aktsepteerida tavana väljakujunenud kasutuskorda, mida võib käsitleda konkludentselt sõlmitud vormivaba kokkuleppena.
Vastavalt AÕS § 79 lõikele 2 need kinnisasjade puhul õigusjärglastele ei kehti, kuid sisulist tähendust see ikkagi omab. Eelduslikult tunnustavad väljakujunenud kasutuskorda õigusjärglased vabatahtlikult.
15.Kohus kuulas puudutatud isikud II, IV ja V ära kohtuistungil 03.03.2017. Kohus veendus ärakuulamisel ja paikvaatlusel, et keldribokside, kuuride, WC-de jm üldkasutatavate ruumide kasutamise osas vaidlust ei ole. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et panipaigad ja WC-d on omavoliliselt liidetud ning kaasomanikud ei saa neid ruume kasutada. Kohus leidis, et WC-de, I ja II korruse pindade, keldribokside ning puukuuride osas ei ole põhjendatud kasutuskorra kindlaksmääramine. Nendes küsimustes pooltel vaidlusi ei ole ning ruumide kasutamine on reguleeritud omavahelise kokkuleppega ja väljakujunenud tavaga. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et korteri nr 3 omanikul üldse kuur puudub. Samuti avaldasid puudutatud isikud, et plaanis on ehitada uued kuurid ja vanad lammutatakse. Kohus nõustus puudutatud isikutega, et avaldaja peamiseks sooviks on saada grillmaja ehitusele kaasomanike või kohtu nõusolekut.
16.Kohus leidis, et avaldaja poolt väljapakutud kasutuskord punkti 8 osas (s.o jätta tema ainukasutusse tema ehitatud grillmaja-terrass ja maatükk pindalaga ca 175m2) ei ole kõigi kaasomanike huvides. Puudutatud isikud leidsid, et tegemist on ebaseadusliku ehitisega ning avaldajal puudus selle ehitamiseks teiste kaasomanike nõusolek. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas ehitise rajamiseks vajalikud avalik-õiguslikud load olid olemas. Tõendamist on leidnud, et avaldaja esitas 25.04.2014 Rae Vallavalitsusele taotluse kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamiseks, mille alusel soovis püstitada kinnistule 15,21m2 ehitisealuse pinnaga grillmaja (t lk 49 pöördel ja lk 85 pöördel). Kohus kogus TsMS § 5 lõike 3 alusel tõendeid omal algatusel Rae Vallavalitsuselt. Rae Vallavalitsus asus seisukohale, et avaldaja püstitatud grillmaja on hoone, mis ei ole ehitusteatise ega ehitusloa kohustuslik, ning grillmaja juurde ehitatud terrass koos varikatusega on rajatis, mille osas EhS lisad 1 ja 2 ehitus/kasutusteatise ja ehitus/kasutusloa kohustuslikkust ette ei näe. Antud juhul on avaldusest nähtuvalt vaidlusaluse ehitise pindala 44,01m2, millest terrass on 28,8m2. Seega on grillmaja suuruseks 15,2m2 175 m2 suurusel maatükil.
17.2014.a kehtinud EhS § 16 lõike 6 kohaselt peab ehitise omanik kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui kohalik omavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. EhS § 15 lõike 1 kohaselt on väikeehitis kuni 60m2 suuruse maatüki ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. EhS § 12 lõike 2 kohaselt ei ole väikeehitise ehitamiseks ehitusluba vaja. Rae Vallavalitsus on kohtule 15.05.2017 teatanud, et dokumendiregistrist ei nähtu, et avaldaja oleks vallavalitsusele esitanud ehitise teatise, mis oleks tulnud esitada grillmaja valmimisest viie tööpäeva jooksul, samuti ei nähtu dokumendiregistrist, et grillmaja püstitamiseks oleks esitatud kinnistu kaasomanike nõusolekut. Seega ei ole avaldaja esitanud Rae Vallavalitsusele ehitise teatist ning puudub teiste kaasomanike nõusolek.
18.Tuvastamist on leidnud, et avaldajal puudus grillmaja-terrassi ehitamiseks puudutatud isikute nõusolek. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et asjaolu, et kaasomanikud olid grillmaja püstitamisega nõus, kinnitab see, et seisuga 02.06.2014 oli ehitus pooleli ja puudutatud isikud ei saanud grillmaja ehitamist mitte märgata. Asjaolu, et puudutatud isikud on ehitamist märganud, tõendab nende poolt kohtule esitatud Rae Vallavalitsuse 05.09.2014 kiri. Samuti ei ole keegi puudutatud isikutest oma õiguste kaitseks pöördunud halduskohtusse. Vastupidi, puudutatud isikud II ja V on ka ise ehitanud suvepaviljonid. Kohus märkis, et eelpool nimetatut ei saa käsitleda kaasomanike nõusolekuna. Samuti ei näita asjaolu, et vallavalitsus ei ole siiani avaldajalt midagi nõudnud, seda, et haldusmenetlus on lõpetatud.
19.Samuti puudub vaidlus, et grillmaja-terrass on avaldaja ja tema pere ainukasutuses. KOS § 16 lõike 1 järgi tuleb kohtul tuvastada, kas kõnealuse ehitisega ei kahjustata korteriomanike õigusi üle sama seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 sätestatud määra. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et avaldaja on grillmaja ja laste mänguväljaku koos selle juurde kuuluva maa-alaga eraldanud aiaga. Kohus leidis, et grillmajaga ehitusaluse pinnaga 48m2 kahjustatakse teiste korteriomanike õigusi üle KOS § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud määra. Teistel kaasomanikel on seetõttu kaasomandis oleval õuealal liikumine ja selle kasutamine takistatud. Paikvaatlusel kohus veendus, et avaldaja on eraldanud endale kaasomandis olevast õuealast kohtu hinnangul ühe parima osa. Avaldaja ei saa käituda korterelamu puhul teisi kaasomanike õigusi kahjustades. Kohus nõustus puudutatud isikute seisukohaga, et avaldaja ei saa käituda justkui oleks tegemist tema ainuomandiga. Korterelamu puhul ei saa üks kaasomanikest ainuisikuliselt valida endale rajatiste asukohta. Samuti rikub kaasomanike õigusi aia püstitamine. Kohus ei saa aga käesoleva menetluse raames aia eemaldamise osas seisukohta võtta. Olukord, kus üks korteriomanik püstitab kaasomandis olevale õuealale grillmaja ning eraldab endale aiaga ca 175m2 osa kaasomandist, ei ole KOS § 16 lõike 1 alusel lubatav. Puudutatud isikud ei ole nimetatuga nõustunud ega heaks kiitnud. Grillmaja-terrassi ja selle juurde kuuluva maa-ala eraldamine aiaga rikub puudutatud isikute õigusi. Iga kaasomanik peab arvestama teiste kaasomanike samasuguste õigustega. Kohtu hinnangul ei olnud avaldaja ehitamisel heauskne, algul soovis ehitada grillmaja 15m2, hiljem muutis grillmaja suurust terrassi tõttu. Kohus märkis ka, et korterelamu ümbrusesse ei saa ehitada lisahooneid teiste nõusolekuta.
20.Avaldaja ei ole tõendanud puudutatud isikute talumiskohustust. Seega puudutatud isikutel puudub antud juhul 48m2 suuruse grillmaja-terrassi talumiskohustus, mistõttu ei näinud kohus võimalust määrata grillmaja-terrassi kasutuskorda. Menetluse käigus jõudis kohus veendumusele, et kõige rohkem häirib puudutatud isikuid grillmajaterrassi suurus. Puudutatud isikute esindaja avaldas 03.03.2017 ärakuulamisel, et ei välista kompromissi, kui avaldaja taganeb grillmaja puhul oma nõudmistest. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et rajatis oleks tuleohutu. 21.06.2016 Rae Vallavalitsuse otsuse kohaselt jätkab vallavalitsus haldusmenetlust ebaseaduslikult rajatud grillmaja osas, kuna ehitise rajamisega on rikutud tuleohutusnõudeid tuleohutusseaduse mõistes (t lk 44), haldusmenetlus on lõpetamata (t lk 77 pöördel). Seega ei ole selge haldusmenetluse tulemus ning seetõttu ei ole teada grillmaja-terrassi saatus. Grillmaja-terrassi lammutamise küsimust kohus antud menetluses ei käsitlenud, kuna vastavat nõuet ei esitatud.
21.Kohus ei pidanud ka põhjendatuks jätta 6 korteriga korterelamus 175m2 suurust õueala avaldaja ainukasutusse. Üldjuhul teostatakse kaasomandis oleva asja kasutamist vastavalt mõttelise osa suurusele kaasomandist. Asja kasutuskord ei pea siiski vastama täpselt omandi kuuluvuse suhtarvule, kuid peab lähtuma võimalikult õiglasest lahendusest. Avaldaja leidis tuginedes Riigikohtu praktikale, et kasutuskorra määramisel peab arvestama ka vähemuse huve. Vähemuse huvid ei kaalu antud juhul üle enamuse huve. Avaldaja leidis, et 175 m2 suuruse maatüki ainukasutusse taotlemine ei pea olema seotud tingimata ehitise olemasoluga. Kohus möönis, et maatüki ainukasutusse taotlemine ei pea olema seotud ehitise olemasoluga, kuid kohtu hinnangul ei ole 175 m2 suuruse maatüki ühe korteriomaniku ainukasutusse määramine kortermaja puhul õiglane ega põhjendatud ning riivab teiste kaasomanike huve Kortermaja puhul ei ole mõeldav, et iga kaasomanik eraldab endale teatud osa õuealast, mille piiravad aiaga. Kortermaja hoov ei saa ka olla nagu suvila rajoon, kus iga korteriomanik saab endale ühe maatüki, mis tagaks õiglase kohtlemise. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus avalduse täielikult rahuldamata.
22.Järgmisena analüüsis kohus parkimiskohtade nõuet. Arvestades, et reaalselt on olemas viis parkimiskohta ja kaasomanikel neli autot, ning asjaolu, et parkida on võimalik ka tee äärde, tuleb jätta lisaparkimiskohtade määramise osas avaldus samuti rahuldamata. Kuigi kohus möönis, et igal korteriomanikul ei ole pärast aia püstitamist parkimiskohta, on siiski tagatud igale kaasomanikule võimalus kinnistule autot parkida. Avaldaja väide, et mõni koht ei ole aastaringselt kasutatav, ei saa olla uute parkimiskohtade loomise aluseks. Kohus veendus paikvaatlusel, et avaldaja koht on võimalik korda teha ning selleks ei pea laiendama parklat murukatte arvelt. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et uute parkimiskohtade loomiseks muruplatsile tuleks pinnas koorida, muru ja äärekivid eemaldada. Kohtu hinnangul on nimetatu põhjendamatu ning vähendaks veelgi murupinda. Samuti puudub vajadus parkimiskohtade juurde loomiseks ning see tooks kaasomanikele kaasa põhjendamatuid kulutusi. Algselt soovis avaldaja kokku 9 parkimiskohta. 19.06.2017 soovis avaldaja kokku vähemalt 7 parkimiskohta. Avaldaja jaoks on vastuvõetamatu, et puudutatud isik V pargib oma autot üldkasutataval teel. Kohus leidis, et uute parkimiskohtade loomine muruplatsile koormab ühiskasutuses olevat kinnistu osa liigsel määral ning tükeldab muruplatsi. Parkimiskohtade küsimuses tuleb arvestada kaasomanike enamuse huvidega. Antud juhul ei ole vähemuse huvidega arvestamine põhjendatud. Kaasomanike enamust rahuldab senine parkimiskorraldus.
23.Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis avalduse rahuldamata, puudub vajadus võtta seisukoht puudutatud isikute nõusolekute tuvastamiseks kinnistusraamatus kannete tegemiseks.
24.Menetluskulud tuleb jätta täielikult avaldaja kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul pöördus avaldaja ennatlikult kohtusse ning avaldus on suuremas ulatuses kantud üksnes avaldaja isiklikest huvidest, arvestamata teiste kaasomanike huvidega. Määruskaebus
25.24.07.2017 määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus 19.06.2017 menetlusdokumendis toodud kujul, v.a punkti 11 (parkimiskohtadega seonduv) osas. Menetluskulud palus avaldaja jätta kõigi menetlusosaliste kanda võrdsetes osades.
26.Käesolevas asjas ei ole kaasomanike enamuse otsust kinnistu kasutamise ja valdamise kohta. Elamu osas on aastatega välja kujunenud selline kasutamise kord, et korterid nr 1, 2 ja 3 on võtnud ainukasutusse osa üldkasutatavatest ruumidest, s.o korterid nr 1 ja 2 liitsid need ruumid oma reaalosade juurde ja korter 3 on lihtsalt üldkasutatavaid ruume oma isiklike esemetega hõivanud ja lukustanud. Maatükile on aastatega kerkinud kolm ehitist/paviljoni, mis ei ole kõigi kaasomanike kasutuses. Kohus on õigesti märkinud, et tuleb aktsepteerida tavana väljakujunenud kasutuskorda, kuid see ei tähenda, et faktiliselt kehtivat kasutuskorda ei saa kohtumääruse alusel kanda kinnistusraamatusse. AÕS § 79 lõike 2 kohaselt soovis avaldaja muuta kehtivaid kokkuleppeid, aga ka neid tingimusi, milles kokkulepe puudus, ja muuta need kohustuslikeks kaasomanike õigusjärglastele. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust, et avaldaja pakutud kasutuskorra punktide 1-7, 9 ja 10 osas kaasomanike vahel vaidlust ei ole. Kohus tuvastas vääralt, et puudub vaidlus punkti 5 (avaldaja kasutuses olev kapp) osas, sest puudutatud isikud soovisid selle lammutamist. Kuna puudutatud isikud on eelnevalt keeldunud kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramisest, oli avaldajal õigus nõuda kindlaksmääramist kohtu kaudu. Kohtul puudub õigus jätta kasutuskord kindlaks määramata.
27.Kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramisel pidi kohus arvestama kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, poolte suhete jm oluliste asjaoludega, eelistades vajadusel vähemuse huve. Kohtu diskretsiooniõiguse kohaldamine pidi lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kaevatava määruse tegemisel ei ole kohus kõiki neid eeldusi tuvastanud või on tuvastanud ebaõigesti.
28.Kohus ei tuvastanud, et seni väljakujunenud kasutuskord vastab kõigi kaasomanike huvidele. Kohus tuvastas, et korteril nr 3 puudub puukuur ja parkimiskoht. Kohus ei ole sellega seotud asjaolusid uurinud, piirdudes vaid väitega, et selles osas vaidlust ei ole. Kohus ei ole selle kohta puudutatud isiku III arvamust küsinud. Ometigi kuuri ja parkimiskoha puudumine kitsendab ühe kaasomaniku õigusi. Kui kohus leidis, et kinnistul kehtib väljakujunenud kasutuskord, jääb arusaamatuks, miks kohus käsitleb kasutuskorra kehtivust vaid osaliselt, jättes sellest välja avaldaja kasutuses oleva maatüki ja grillmaja, mille lammutamist keegi kaasomanikest ei ole 3a jooksul nõudnud. Rõhutades seni väljakujunenud kasutuskorra tähtsust elamu üldkasutatavate ruumide osas, on kohus jätnud tähelepanuta, et ka teiste kaasomanike rajatised on samuti kasutuses juba ca 3a vältel.
29.Avaldaja taotleb enda ainukasutusse 175m2 suurust maatükki, mille suurus ei ületa avaldaja mõttelise osa suurust kaasomandis. Siinjuures ei ole oluline, kas taotletaval maatükil paiknevad rajatised, maasikapeenrad või laste mänguväljak. Kohus nõustus, et taotletav maatükk ei pea olema hoonestatud. Samas leidis kohus, et kortermaja puhul ei ole mõeldav, et iga kaasomanik (antud juhul 6 omanikku) eraldavad endale teatud osa õuealast, mille piiravad aiaga. Kohtu seisukoht on ekslik ja põhineb subjektiivsel arvamusel kortermaja suhtes üldistavalt. Nt 120 korteriga kortermaja puhul ei olegi selline ainukasutamine mõeldav ega võimalik, aga olukorras, kus elamus on vaid 6 korterit ja piisavalt suur krunt, on kaasomaniku soov saada maatüki osa ainukasutusse mõistlik. Seda tegid ka korterite nr 3 ja 5 omanikud ning on jäänud veel piisavalt maad ülejäänud kaasomanike kasutusse, kes ainukasutusõigust ei soovi.
30.Kohus ei tuvastanud teiste kaasomanike ühist huvi avaldaja taotletaval maa-alal toimetada. Avaldaja on korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu, et puudutatud isikud ei ole esile toonud arvestatavaid põhjuseid, miks avaldaja taotletud maa-ala ainukasutamise
õigus rikub nende õigusi või on muul põhjusel võimatu. Kohus asus ise sisustama kaasomanike väidetavaid õigusi, mida avaldaja 175m2 suuruse maatüki ainukasutusse taotledes kahjustab. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et avaldaja on grillmaja ja laste mänguväljaku koos selle juurde kuuluva maa-alaga eraldanud aiaga ning et teistel kaasomanikel on seetõttu kaasomandis oleval õuealal liikumine ning selle kasutamine takistatud. Kohus ei ole aga tuvastanud, et teised kaasomanikud seda maa-ala sooviksid kasutada ja mis eesmärgil. Puudutatud isikute seisukoht selles osas puudub, vaieldakse vaid grillmaja-terrassi ebaseaduslikkuse üle. Tegemist on kinnistu nurgas avaldaja korteri asukohale lähima maa-alaga, mille kasutamiseks puudub vajadus korteritel nr 1, 2, 3 ja 4, mis asuvad teisel pool maja. Korter nr 5 asub küll avaldaja korteri all, kuid selle omanik on enne grillmaja ehitamist püstitanud kinnistule oma suvepaviljoni. Puudutatud isikute V ja III püstitatud suvepaviljonide osas ei ole kohus jõudnud samale järeldusele, et need rajatised takistavad samuti õuealal liikumist. Kohtu hinnangul rikub kaasomanike õigusi ka aia püstitamine. Kohus aga ei andnud hinnangut asjaolule, et aed ei ole lukustatud ja vajadusel saab igaüks sealt läbi minna. Kohtu poolt kogu maatüki nimetamine õuealaks on meelevaldne. Õuealaks võib lugeda maa-ala, mis ümbritseb eelkõige elamut ja abihooneid, sest just seal on vajalik liikuda eluaseme kasutamise eesmärgil. Maatüki nurgas asuv ala ei ole õueala, mis oleks tingimata vajalik elamu teenindamiseks kõigile kaasomanikele. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus ebaõigesti, et avaldaja huvidega ei pea arvestama, kuna need ei kaalu üles enamuse huve.
31.Kohus ei ole tuvastanud avaldaja huvidega arvestamist, et väita, et seni kehtiv faktiline kasutuskord vastab kõigi kaasomanike huvidele. Kohus ei arvestanud kaasomanike vaheliste suhetega, kuigi olid äratuntavad tõsised pinged korteri 5 omaniku ja korteriühistu juhatuse liikme ning avaldaja vahel. Seda olukorda hinnates oleks kohus pidanud määrama sellise kasutuskorra, mis võimaldaks kaasomandit edaspidi kasutada pingevabalt, st võimaldada avaldajal kasutada maatükki teistest kaasomanikest eemal. Kohus aga läks teiste kaasomanikega kaasa ja pidas avaldajat, kes tahaks omaette krundil viibida, alusetult pahatahtlikuks. Kohtul tuli eelkõige tuvastada, kas kõik grillmaja rajamiseks vajalikud avalik-õiguslikud load olid olemas. Rae Vallavalitsus teatas kohtule, et avaldaja ehitistel ei pea avalik-õiguslikke lube EhS-i kohaselt olema. Vaatamata sellele asus kohus kontrollima 2014.a kaasomanike nõusoleku olemasolu. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramisel tuli kohtul hinnata kinnistule 2014.a püstitatud ehitise seaduslikkust. Kui kohus leidis, et asjas puuduvad tõendid, et haldusmenetlus seoses grillmaja ehitusega on pooleli ja haldusmenetlus on kasutuskorra määramisel oluline, tuli kohtul haldusmenetluse seis vallavalitsuselt täiendavalt välja selgitada. Avaldaja arvates ei ole ükski haldusmenetlus tema grillmaja suhtes pooleli, sest haldusmenetlus ei saa kesta aastaid. Avaldaja jäi 19.06.2017 seisukohtades toodud väidete juurde, et tema poolt esiletoodud asjaolud kinnitavad kaasomanike nõusolekut grillmaja püstitamiseks. 21.04.2016 vallavalitsuse kirja käsitleb avaldaja korteri nr 5 omaniku kasuks kallutatud ebaõige seisukohana, millele ei järgnenud vallavalitsuse poolt mingeid samme. Kohus ei ole küll seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega hinnangutega asjaoludele, kuid määruses peab kohus oma järeldusi piisavalt põhjendades märkima mh seda, miks ta nende asjaolude või hinnangutega ei nõustu. Antud juhul on kohus tervikuna tuginenud vaid puudutatud isikute arvamusele, jättes avaldaja väited ehitise seaduslikkuse kohta tähelepanuta.
32.Kohus tuvastas, et kõige rohkem häirib puudutatud isikuid grillmaja-terrassi suurus. Kohus ei ole seda asjaolu menetlusosalistega arutanud ega möönnud, et rajatise suuruse
muutumisel on võimalik kasutuskorra määramine. Avaldaja on sel teemal pidanud läbirääkimisi puudutatud isikute esindajaga, kus pakkus terrassi eemaldamist, kuid vastuseks sai siiski, et teised on üldse ebaseaduslikule ehitisele vastu. Kirjavahetus kinnitab veelkord, et ülejäänud kaasomanike õiguste kahjustamist avaldajale maatüki eraldamisega tegelikult ei toimu. Vastustajate seisukoht
33.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
34.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 10.07.2017 määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb TsMS § 667 lõike 2 teise lause alusel saata tagasi maakohtule avalduse uueks lahendamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust, jättes avalduse kasutuskorra kindlaksmääramiseks rahuldamata olukorras, kus kaasomanike vahel on selge vaidlus kaasomandis oleva kinnistu kasutamise üle. Määruskaebus tuleb rahuldada.
36.AÕS § 72 lõike 1 järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Riigikohus on leidnud, et juhul kui mõni kaasomanikest keeldub sõlmimast kasutuskorra kokkulepet või kui kaasomanikud ei jõua kasutuskorras kokkuleppele või kui ei ole tehtud häälteenamusega otsust kasutuskorra kohta, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kasutuskorra kindlaksmääramist AÕS § 72 lõike 5 esimese lause kohaselt (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-151-10, punkt 11; nr 3-2-1-149-10, punkt 15). Sama kehtib ka olukorrale, kus kaasomanike vahel toimib nt konkludentne kasutuskord, kuid keegi neist keeldub selle kohta märke kandmisest kinnistusraamatusse.
37.Antud juhul puudub vaidlus, et kaasomanike vahel ei ole sõlmitud kaasomanike kokkulepet ega vastu võetud enamuse otsust. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et aktsepteerida tuleks ka tavana väljakujunenud kasutuskorda (AÕS I. Komm vlj, koost P.Varul jt, Tallinn 2014, komm § 72 3.2.1., lk 314), kuid isegi kui ülejäänud avalduses taotletu osas saaks asuda seisukohale, et selles osas on kasutuskord tavana väljakujunenud, siis vähemalt avalduse punktide 5 ja 8 (elamu II korruse koridoris asuva kapi ja grillmaja-terrassi kasutamise) osas on pooltel vaidlus - avaldaja soovib kapi ja grillmaja-terrassi kasutust reguleerida teistmoodi kui teised kaasomanikud. Maakohus on seejuures vaidlustatud määruse põhjendavas osas leidnud vääralt, et II korruse kapi kasutamise osas pooltel vaidlus puudub. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja soovib kappi oma ainukasutusse, puudutatud isikud aga on seisukohal, et kapp tuleb lammutada (nähtub puudutatud isikute 21.11.2016 vastusest, t lk 37). Ka on kaasomanikul TsMS § 3 lõikest 1 tulenevalt on õigus taotleda ka tavana toimiva kasutuskorra kandmist märkusena kinnitusraamatusse, et muuta see seeläbi kohustuslikuks kõigi kaasomanike võimalikele õigusjärglastele. Selline kaasomaniku eesmärk on õiguskindluse huvides aktsepteeritav ja kokkuvõttes kõigi kaasomanike huvides, tagades eelduslikult aluse rahulikuks edasiseks kooseluks kaasomanike ringi muutumisel tulevikus.
38.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt selgitada puudutatud isikutele, et kasvõi osaliselt vaidluse olemasolul tuleb kohtul kasutuskord määrata, mistõttu on nende huvides esitada kohtule kaalumiseks omapoolsed kasutuskorra ettepanekud. Kohtul tuleb lahendada avaldus diskretsiooniõiguse alusel, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevahelise suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-151-10, punkt 11, nr 3-2-1-121-05, punkt 42; nr 3-2-1-1208, punkt 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tekkida käesolevas asjas olukorda, kus kaasomanikel on vaidlus kinnistu kasutamise osas, kuid kohus jätab kasutuskorra kindlaks määramata. Kui kohtu hinnangul ei ole avaldaja taotletud kasutuskord põhjendatud, tuleb kohtul mh eeltoodud asjaolusid arvestades määrata kasutuskord kindlaks mingil muul viisil oma siseveendumuse alusel. Kohus ei ole kasutuskorra kindlaksmääramisel seotud avalduses ega vastuväidetes taotletud kasutusviisidega (nagu maakohus ka ise märkis; vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-05, punkt 42).
39.Täiendavalt selgitab kolleegium, et kasutuskorra määramisel tuleb lähtuda olemasolevast faktilisest olukorrast. St, et seni kuni ei ole kohus või muu pädev riigivõi omavalitsusorgan võtnud vastu otsustust mõne kinnistul asuva ehitise lammutamiseks, tuleb seda kasutuskorra määramisel arvestada. Kolleegium soovitab kaasomanikel siiski kaaluda kasutuskorra osas kokkuleppe sõlmimist ja vastava asjaõiguslepingu notariaalselt vormistamist eelkõige arvestades, et kohalik omavalitsus on juhtinud kaasomanike tähelepanu võimalikele minetustele mitte ainult seonduvalt avaldaja püstitatud väikeehitisega, vaid ka võimalike ümberehitustöödega korterites (vallavalitsuse 21.06.2016 kiri t lk 44) ja kahe teise alla 20m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitisega (st korterite nr 2 ja 5 omanike poolt püstitatud ehitised; vallavalitsuse 15.05.2017 kiri maakohtule, t lk 77, fotod lk 86 ja 87).
40.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.