XX hagi Eesti Vabariigi vastu (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. mai 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5985 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ivo Jaama Kostja: Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, registrikood 70008747), volitatud esindaja Margit Maidla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata XX taotlus võtta asja juurde hageja ja kostja peadirektori asetäitja vaheline e-kirjavahetus.
2.Jätta Harju Maakohtu 22. mai 2017 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja XX kanda.
2.Kostjal Eesti Vabariigil (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) menetluskulude puudumise tõttu jätta need rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 25.10.2016 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu, paludes lugeda tühiseks kostja 27.09.2016 esitatud töölepingu ülesütlemise, lõpetada tööleping nr 1.9-3/790-1 alates 27.09.2016, mõista välja töölepingu etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest 90 päeva keskmine töötasu 5578,20 eurot ja hüvitis seadusliku aluseta töölepingu lõpetamise eest 6 kuu keskmise tasu ulatuses - summas 7995,42 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Tallinna Politseiprefektuuris alates 06.06.1999. Tööandja ütles 01.07.2016 töölepingu üles, põhjendades seda suutmatusega tulla pikka aega toime tööülesannete täitmisega, ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse ja kohanematusega. Ülesütlemise teade edastati hagejale 27.09.2016.
3.Kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega. Kuna hageja oli kostja juures töötanud üle 16 aasta, tuli töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada 90 kalendripäeva. Tööandja ei põhjendanud asjaolusid, mis annaks alust etteteatamistähtaja järgimata jätmiseks. Sellest tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
4.Kostja pidi pakkuma hagejale enne töölepingu ülesütlemist võimaluse korral teist tööd. Kostja seda ei teinud, kuigi tal oleks olnud vabu töökohti pakkuda. Samuti ei hoiatanud kostja hagejat enne töölepingu ülesütlemist, kuigi tal oli selline kohustus.
5.Tõendamata on, et hageja oleks töölepingut rikkunud, häirinud kolleegide tööd ja et menetlejad ei olnud tema tööga rahul. Hageja pidev süüdistamine ja etteheited on otsitud temast vabanemise eesmärgil. Ülesütlemise avalduses välja toodud tööalased puudused on tingitud töötaja vaimse tervise rikkumisest. Kostja ei vastanud hageja sellekohasele kaebusele. Tegelik probleem oli antud juhul hageja tööalane kiusamine tema otsese juhi poolt, mille tõttu langes hageja väga sügavasse depressiooni, oli 30.05.2016–26.09.2016 ajutiselt töövõimetu ja talle määrati osaline töövõime. Tegemist oli probleemiga, mida oleks olnud võimalik ilma suuremate raskusteta omavahelise rääkimise käigus lahendada.
6.Tööandja ei öelnud lepingut üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Tööandjale olid probleemid teada juba mitu kuud, kuid lahendust ei otsitud, vaid hagejat kiusati süstemaatiliselt.
7.Kuna ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused on täitmata, on ülesütlemine tühine. Hageja palub lõpetada töölepingu kohtus ja mõista tööandjalt välja hüvitise 6 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suurendamine on põhjendatud arvestades seda, et hageja on
töötanud tööandja juures pikka aega ja teinud korrektset tööd; tööandja tegevus põhjustas hagejale vaimse trauma; hagejal ei ole võimalik vanuse ja vaimse trauma tõttu leida hetkel sobivat töökohta; hageja pensionieani on veel ca 1,5 aastat. Hüvitise suurus oleks õiglases tasakaalus tööandja rikkumisega – süstemaaline hageja kiusamine ja püsiva terviserikke põhjustamine. Hageja vanuse tõttu on põhjustatud vaimne trauma püsiv ja ta peab edasi elama pidevate paanikahoogudega.
8.Tööleping öeldi üles 27.09.2016, keskmise töötasu arvestuse periood on 01.03.2016 – 31.08.2016, millest hageja viibis haiguslehel 30.05.2016-26.09.2016. Perioodi kalendaarseid tööpäevi on 63 ja hageja töötasu sellel perioodil 3904,89 eurot. Keskmine päevatasu on seega 61,98 eurot. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Töölepingu ülesütlemise aluseks oli hageja pikaajaline suutmatus tulla toime oma tööülesannetega ning tööaja mittesihtotstarbeline kasutamine, mis häiris tõlketalituse igapäevatööd ja töökorraldust ning tõlketalituse ülesannete eesmärgipärast täitmist.
11.Hagejale tehti lähtudes ajalooliselt väljakujunenud olukorrast (24.01.2003 käskkirjaga oli hagejale kehtestatud tööaeg 10-18:30) võrreldes kehtiva töökorraga tööaja suhtes mööndusi ja tuldi vastu tema soovile töötada õhtusel ajal. 2016.a alguses asus peatõlgi ametikohale YY, kes pani tähele, et suuliste tõlgete vajadus, mida hageja tegi, on suur hoopis tööpäeva alguses. Seetõttu nõuti ka hagejalt üldisest tööajast kinnipidamist.
12.Ametijuhendi kohaselt tuli iga kuu 3. kuupäevaks esitada kuuaruanne elektronpostiga. Hageja esitas aprilli 2016 tõlkearuande, nagu tavaliselt, hilinemisega. Sel korral esines aruandes suuremaid puudusi, esitatud oli valeandmeid. 09.05.2016 toimus arutelu hageja, tõlketalituse juhi LL, juhtivtõlk GG ja peatõlk YY-ga, kus juhiti tähelepanu hageja viimase nelja kuu puudustele töös ja valeandmete esitamisele aruannetes. Selgitati asutuse põhiväärtusi ja nõuti nende järgimist tööülesannete täitmisel. Vestlus võttis ebameeldiva pöörde, kui hageja hakkas peatõlki ründama, süüdistades teda oma tegemata töödes ja talle tervisekahju tekitamises. 10.05.2016 saatis tõlketalituse juht hagejale hoiatuse, milles olid loetletud eelmise päeva vestluses toodud etteheited ja deklareeriti, et asutuse põhiväärtustest, ametijuhendist ning tõlketalituses kehtivatest reeglitest mitte kinnipidamisel ollakse sunnitud kaaluma töösuhte lõpetamist. Lisaks esitati nõue viia aprillikuu aruanne vastavusse tegelikult tehtud tööga. Kokkuvõttes oli ka aprilli aruanne normikohaselt täitmata. Hoolimata hoiatusest olukord ei muutunud.
13.Hageja viimane tööpäev enne puhkust oli reede, 27.05.2016. Kuna maikuu tõlkearuande esitamise tähtaeg langes puhkuse ajale, tuli aruanne esitada viimasel tööpäeval enne puhkust. Seda hageja ei teinud. Hageja töötas normi täitmiseks ka nädalavahetusel, kuid sellele vaatamata esitas 30.05.2015 aruande, mis numbrite järgi oli täidetud, kuid selle tegelikkusele vastavust kontrollides tekitas mitmeid küsitavusi. Kuna hageja jäi puhkusele, ei olnud võimalik aruannet koos temaga üle kontrollida.
14.Hageja suur probleem on erakordselt suur vajadus suhtlemise järele, mis takistas nii temal endal kui ka teistel kolleegidel töö tegemist. Märkusi tehti talle nii kõrvalkabineti kolleegide poolt otse kui ka uurijate poolt juhtivtõlgile. Hagejat paluti mitte määrata pikkadele ja rasketele ülekuulamistele tõlkima, kuna ta kaldus teemast kõrvale ja kippus vestlusesse menetlusaluse isikuga. Hagejaga peeti vestlusi kehtivate reeglite selgitamiseks ja tööaja sihtotstarbelisest kasutamisest, leidmaks lahendust tema suutmatusele keskenduda
tööülesannete täitmisele. Kostja tegi pika aja jooksul kõik endast oleneva hagejale võimetekohase töö pakkumiseks. Hageja sai piisavalt tagasisidet töökohustuste täitmise puudulikkuse kohta ja tal oli võimalik oma käitumist parandada, kuid ta ei teinud seda.
15.Hagejale tehti võrreldes teiste tõlkidega olulisi kõrvalekaldeid kehtestatud reeglitest: tööaja suhtes, lihtsamate tööde andmisega, tavapärasest rohkem suuliste tõlgete andmisega, erandite tegemisega menetlusvormide suhtes ja aruannete esitamise suhtes. Hageja esitas aruanded 1 kord nädalas, et juhtivtõlk saaks aruande koostamisel abiks olla. Vaatamata sellele ei tulnud ta 2016.a esimeses pooles oma tööülesannete täitmisega toime.
16.Õige ei ole hageja väide, et talle oleks tulnud enne töölepingu ülesütlemist pakkuda teist tööd. Kuigi kostjal oli hageja töölepingu ülesütlemise ajal vabu töökohti, ei vastanud need hageja võimetele, kvalifikatsioonile ega töökogemusele. Tööandjal ei ole kohustust ega põhjust pakkuda igasugust tööd.
17.Õige ei ole hageja väide, et töölepingu rikkumised on täielikult tõendamata. Tõlgid esitavad tõlkenormi täitmise kohta igakuiseid aruandeid. Hageja aruannetes olid alati vead ja ta sai selle kohta alati ka tagasisidet e-kirja teel. Hageja lõi rohkemate kirjalike tööde näitamiseks tühje Wordi faile. Hageja ei suutnud tulla toime tööülesannetega, mida kinnitab ka hageja esitatud töövõime hindamise otsus. Tõlgi tööülesanded eeldavad head pingetaluvust, korrektsust ja suutlikkust keskenduda.
18.Hagejale jäi hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise tähtaja järgimata jätmise eest üle kandmata inimliku eksituse tõttu. Kostja parandas vea ja kandis hüvitise hagejale üle 15.11.2016.
19.Õige ei ole hageja väide, et ülesütlemisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmiseks puudus mõjuv põhjus. Arvestades hageja eelnevat käitumist, ei olnud kostjal põhjust eeldada, et hageja suudab tööle naastes oma töökohustusi täita. Hagejale tuldi vastu piirini, millest ei olnud enam võimalik ilma teiste töökoormust oluliselt suurendamata edasi minna. Hageja on staažikas töötaja ja tema kogemus peaks näitama võimekust tulla hästi toime erinevate tööülesannetega ka pingelistes olukordades. Samuti peaks tööaruannete esitamine olema talle niivõrd rutiinne ja tavapärane, et sellele ei oleks enam vaja tähelepanu juhtida.
20.Õige ei ole väide, et tööandja tegevus põhjustas hagejale vaimse trauma ja püsiva terviserikke, mille tõttu ta oli pikalt ajutiselt töövõimetu. Tegemist on emotsionaalse ja tõendamata väitega. Hageja ei too esile põhjuslikku seost töö ja haigestumise vahel. Hageja töövõimet on osaliselt piiratud üldhaigestumise tõttu. Tegemist võib olla muutustega terviseseisundis, mis kaasnevad haige teatava vanusekünnise saabumisega (nägemisteravus) või sõltuda haige enda eluviisist (nt ahelsuitsetamine, lühike uneaeg jms). Esimese astme kohtu otsus
21.Maakohus jättis hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitiste väljamõistmise nõuete osas rahuldamata ning lõpetas menetluse etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest hüvitise väljamõistmise nõude osas. Menetluskulud jättis kohus 78% ulatuses hageja ja 22% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 77 eurot.
22.Töölepinguga on tõendatud, et töölepingu p 2.4 järgi on töötaja tööülesanded kirjeldatud ametijuhendis. Ametijuhendi p 3.9 järgi lähtub tõlk tööülesannete täitmisel büroos kehtestatud töökorraldusest ja juhindub tõlgi käitumisjuhisest. Ametijuhendi p 4 sätestab tõlgi vastutuse ulatuse, mille p 4.1 järgi vastutab tõlk ametijuhendi ja muude õigusaktidega
pandud teenistuskohustuste õiguspärase, omakasupüüdmatu täitmise eest.
õigeaegse,
täpse,
kohusetundliku
ja
23.Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et tõlkide hindamiskriteeriumide kohaselt kehtib kirjaliku tõlke norm, milleks on 5 arvestuslikku lehekülge (5 x 1800 tähemärki) päevas, mille järgi kulub 8-tunnise tööpäeva korral ajalises arvestuses ühe lehe peale 1,6 tundi. Kriteeriumide järgi arvestatakse kirjalikust tõlkenormist maha suulisele tõlkele kulunud aeg ja iga tõlk peab arvestust oma normi täitmise kohta vastavas Exceli tabelis, kuhu on sisestatud valemid ning tabeli täitmiseks on tõlkidele koostatud kirjalik selgitus. Ametijuhendiga on tõendatud, et selle p 3.7 kohaselt esitab tõlk oma aruande asukoha juhtivtõlgile järgmise kuu 3.-ndaks kuupäevaks. Kostja selgituste kohaselt on asukoha juhtivtõlgil vaja iga kuu algul kontrollida 10 tõlgi aruanded ning edastada piirkonna peatõlgile, kes omakorda koostab piirkonna aruande ning edastab selle tõlketalituse juhile. Tõlketalituse juht koostab kogu talituse 50 tõlgi töö kohta koondaruande ning saadab selle e-kirja teel kõigile tõlkidele, lisades tähelepanekud leitud puudustest ning vajadusel teated töökorralduse muudatuste kohta. Muudatused töökorralduses tehakse koostöös ning parimat praktikat silmas pidades. Töökorralduslikud juhised saadetakse tõlkidele e-posti listi vahendusel ning on kättesaadavad võrgukettal. Normi täitmine on jõukohane kõikidele talituse tõlkidele, enamik suudab tõlkida isegi normist rohkem ja mõni tõlk suudab kuunormi ületada lausa 30 leheküljega.
24.Töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtuvalt heideti hagejale ette, et ta on korduvalt rikkunud kohustust täita tõlkenormi. Ta on jätnud tõlkenormi täitmata jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis. Kokku on hageja 2016. a tõlkinud vähem 55,5 arvestuslikku lehekülge, mis andis tööandjale aluse eeldada, et hageja ei ole ligikaudu 88,8 tundi tõlkimisega tegelenud. Samuti on hagejale ette heidetud puudusi aruannete esitamisel ja valeandmete esitamist kuuaruannetes, tööaja mittesihipärast kasutamist, kolleegide häirimist valjuhäälse vestlusega töövälistest asjadest ning menetlejate rahulolematust suulise tõlkega.
25.Töölepingu ülesütlemise avalduses esile toodud etteheited ja rikkumised on tõendatud hageja tõlketöö aruannetega ajavahemikus jaanuar 2016 kuni aprill 2016, millest nähtuvad igakuised tõlkenormi täitmata jätmised suures ulatuses; tõlketalituse juhataja LL TLS § 88 lg 3 alusel 10.05.2016 tehtud hoiatusega hagejale, millest nähtuvad lisaks kuunormi mittetäitmisele ka puudused hageja poolt aruannete esitamisel, tõlketööde vorminõuete mittetäitmine ja valeandmete esitamine aruannetes, tööaja mittesihipärane kasutamine ning kolleegide häirimine ja solvamine; peatõlk KK 09.05.2016 e-kirjaga tõlketalituse juhatajale LL-le, millest nähtub hageja ebaviisakas ja solvav käitumine kolleegiga; juhtivtõlk GG 03.06.2016 e-kirjaga peadirektori asetäitjale varade alal TT-le, millest nähtuvad tõlkenormi mittetäitmine ja maikuu tööde mitteesitamine 27.05.2016, s.o viimaseks tööpäevaks enne puhkust, maikuu aruandele märtsikuus tehtud töö faili lisamine, haiguse ajal töökohal viibimine; vanemtõlk KK 09.06.2016 e-kirjaga dokumendi- ja tõlkebüroo juhatajale KP-le, millest nähtub, et hageja valjuhäälne ja pidev rääkimine tööga mitteseotud teemadel segab ja häirib kaastöötajatel töö tegemist isegi kõrvalkabinettides; juhtivtõlk KR 09.06.2016 e-kirjaga dokumendi- ja tõlkebüroo juhatajale KP-le, millest nähtub, et hageja esitab regulaarselt ebaõigete andmetega kuuaruandeid, menetlejate rahulolematus hageja suulise tõlkega ning hageja käitumisprobleemid ja tööaja mittesihipärane käitumine, KR 18.01.2016 e-kirjaga hagejale, milles vanemtõlk palub hagejal arvestada suulisel tõlkimisel uurijate palvet rääkida aeglasemalt, vaiksemalt ja mitte teha sünkroontõlget.
26.Tunnistaja KR ütlustega on tõendatud, et hageja häirib valjuhäälse ja lärmaka käitumisega
kaastöötajatel töö tegemist, kasutab tööaega mittesihipäraselt töövälistest asjadest pideva rääkimise ja pikkade telefonivestluste pidamisega, pidevalt suitsuruumis suitsetamas käimisega ja püsimatusega teha töölaua taga tööd. Tal on järjepidevalt puudusted töönormi täitmisel ja tööaruannete esitamisel. Tunnistaja ütlustega on tõendatud ka kostja väide, et hagejale tehti võrreldes kolleegidega rida soodustusi ja teda abistati pidevalt töönormi täitmise ja tööaruannete tegelikkusega vastavusse viimisel.
27.Tööpäeva alguse ja lõpu mittejärgimine, tööaja mittesihipärane kasutamine ning pidev koridorides ringiliikumine töö tegemise asemel on tõendatud ka hageja kasutatud uksekaardi logide väljavõtetega perioodil 01.01.2016-27.09.2016. Hageja alustas tööpäevi kella 10-11 paiku hommikul või hiljem ja lõpetas kella 10-11 paiku õhtul või hiljem, viibis töökohal puhkepäevadel, puhkuse ja haiguse ajal ning liikus tervete tööpäevade kaupa tööpäeva jooksul pidevalt majas ringi, mis ilmselgelt ei võimalda tõlketööde tegemist. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks nõudnud temalt töö tegemist puhkuse ajal või väljaspool ettenähtud tööaega. Kostja vastupidised väited on tõendatud peadirektori asetäitja varade alal vastusega hageja 29.05.2016 pöördumisele ja tunnistaja KR ütlustega.
28.Kostja väited, et hageja töödes esines vigu, on tõendatud tõlketöö aruannetega ja näidistega tõlgetest. Jaanuaris märkis hageja puudujäägiks normist 16,5 lehekülge, tegelik puudujääk oli 20,9 lehekülge, kirjaliku tõlke nr 2016K582 tähemärkide arvuks märkis hageja 2615, tegelik arv oli 2511. Hageja soovis lihtsa ankeedi tõlkimise eest saada ettevalmistuse lisaaega 2 tundi. Veebruaris märkis hageja puudujäägiks 10 lehekülge, tegelik puudujääk oli 11 lehekülge. Hageja märkis kirjaliku tõlke nr 2016K2604 tähemärkide arvuks 20 149 liigsete tühikute toksimise ja eestikeelse blanketi ümberkirjutamise arvel. Õige tähemärkide arv oli 18 349. Puudustele ja tõlkenormide täitmise vajadusele juhtis tähelepanu vanemtõlk 03.02.2016, 29.02.2016 ja 01.03.2016 e-kirjades. Märtsis oli tõlkes 2016K2857 väga palju eesti-eesti suunal tõlkimist, sh mittevajalikku ümberkirjutamist, mõlemas määruses korduvad sarnased lõigud, tegelik tähemärkide arv on 1980 asemel 1600, mille kohta tegi vanemtõlk 09.03.2016 e-kirjas märkused. Aprillis tehtud töö kohta esitas hageja aruande 03.05.2016, mille kohaselt oli tõlkenorm täidetud. Normi täitmine tuli töö nr 2016K7166 arvelt, mille kohta hageja märkis, et teostas töö 28.04-01.05 ning tegemist on töö I osaga, milles on tähemärke 61 200. Tegemist oli pooliku tööga, milles oli tähemärke oluliselt vähem. 09.05.2016 esitas hageja kogu töö koos parandatud aruandega ning töö nr 2016K7166 mahuks oli 46 173 tähemärki. Seega esitas hageja aprilli aruandes pahatahtlikult valeandmeid, et tekitada ettekujutus normi täitmisest.
29.Hageja ei täitnud ametijuhendist ja tööalastest juhenditest tulenevaid korraldusi ka pärast 10.05.2016 tehtud kirjalikku hoiatust, sest esitas maikuus tehtud töö kohta aruande hilinemisega töövälisel ajal 30.05.2015, mitte 27.05.2016, mis oli hageja viimaseks tööpäevaks enne puhkust, käis tööl veel 28. mail ja 29. mail ning teatas pärast aruande esitamist kostjale, et ta on haige, mistõttu ei olnud kostjal võimalik ühepoolselt aruannet parandada. Samas nähtub uksekaardi logidest, et hageja käis haiguslehel viibimise ajal töökohal 02.06.16, 03.06.16, 29.07.16. Tagantjärele tuvastas kostja, et ka maikuu aruanded ei vastanud tegelikult tehtud tööle. Hageja märkis töö nr 2016K8008 kohta aruandesse 3080 tähemärgi asemel 3539 tähemärki.
30.Asjaolu, et hagejal on kolleegidega suhtlemisprobleemid ning et ta ei saa aru ega nõustu temale tehtud märkustega, on tõendatud hageja vastustega tõlketalituse juhataja LL-le, tunnistaja KR ütlustega ja tõlketalituse töötajate seletuskirjadega.
31.Hagejal töövõime vähenemist tõendab ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus 26.09.2016 nr TVH/16/001727 ja hageja kaebuse p-s 12 esile toodud hoiatus tööandjale öelda tööleping üles erakorraliselt viitega TLS § 91 lg-le 2. Hagejal esineb mõõdukas
tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimeste vahelise käitumise ja suhete valdkondades, mis on põhjustatud üldhaigestumisest. Seega ei suuda hageja tulla toime tõlgi tööülesannetega, mis eeldavad head pingetaluvust, korrektsust ja suutlikkust tõlketööle keskenduda.
32.Kostja ei pakkunud hagejale teist tööd, sest tal ei olnud talle jõukohast tööd anda. Kostja tööpakkumiste nimekirja kohaselt oli hagejaga töölepingu ülesütlemise ajal 17 tööpakkumist, kuid hageja võimetele, kvalifikatsioonile ja töökogemusele ei vastanud neist ükski. Hageja ei ole tõendanud vastupidist.
33.Tõendatud on, et hageja ei tulnud pikka aega toime tööülesannete täitmisega vaatamata kostja poolsele kirjalikule hoiatusele tööleping lõpetada, osutatud abile ja juhendamisele aruannete täitmisel ning lihtsamate tõlketööde andmisele. Täidetud on töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning see on kehtiv.
34.Kuna hageja loobus 12.04.2017 kohtuistungil TLS § 100 lg 5 alusel esitatud nõudest, sest kostja tasus 16.11.2016 hagejale töölepingu lõpetamisel vähem etteteatatud aja eest hüvitise summa koos viivisega 2992,50 eurot, tuleb selles osas menetlus lõpetada. Apellatsioonkaebus
35.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
36.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse norme. Kostja rikkus töölepingu ülesütlemisel seadusest tulenevat ülesütlemise korda, jättes arvestamata ülesütlemise hoiatuse eesmärgiga. Samuti jättis kostja pakkumata teise töö või korraldamata töökoha või töökorra ümber selliselt, et töösuhte jätkamine oleks võimalik. Kostja põhjendused, et töölepingu ülesütlemise põhjus on suhtlemisprobleemid ja töövõime langus, on arusaamatud.
37.Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei parandanud pärast hoiatuse saamist maikuus 2016 oma töötulemusi ja töölepingu ülesütlemine oli seetõttu õigustatud. Aruande esitamine 27.05.2016 (reede) asemel 30.05.2016 (esmaspäev) ei ole sellise raskusastmega rikkumine, et saaks asuda seisukohale, et hoiatuse eesmärk on täitmata. Lähtudes asjaoludest ja tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellist töötaja käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem.
38.Kostja andis puhkusele eelnenud nädala esmaspäeva õhtul, 23.05.2016, hagejale suuremahulise tõlketöö. Kuna hageja ei olnud võimeline tõlget 4 päevaga valmis saama, pöördus ta abi saamiseks peadirektori asetäitja poole, kes lubas pärast hageja puhkust probleemi üle vaadata, kuid hoopis allkirjastas 01.07.2016 hageja töölepingu ülesütlemise dokumendi. Tippjuhi lubadus on õigusliku kaaluga. E-kiri tõendab, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe. Peadirektori asetäitja lubadus on tõlgendatav võetud kohustusena kaitsta hagejat antud konfliktis, välja selgitada probleemid ja need lahendada. Selle asemel töölepingu ülesütlemise dokumendi allkirjastamine on tõlgendatav kohustuse rikkumisena. Maakohus jättis sellega arvestamata.
39.Hageja soovis end parandada ja tõestada tööandjale oma suutlikust. Ta lõpetas tõlked, täitis maikuu normi ja saatis ära aruande. Kostja kinnitas maikuu normi täitmist. Kohus ei saanud töölepingu ülesütlemise põhjenduse aluseks võtta tagantjärele maikuu aruannet, mille kohaselt ei ole hageja siiski kuunormi täitnud. Kohus sai juhinduda ainult sellest, mille alusel tööandja töölepingu üles ütles. Tegemist on otsitud vigadega. Kostja pidi juba 01.07.2016 teadma, kas hageja esitas valeandmeid või mitte. Maakohus hindas ebaõigesti
tõendeid kui leidis, et kostja aruanne sisaldas valeandmeid. Kostja luges meelevaldselt vigadeks märgistused, mida tõlkejuhend otseselt nõuab ja vähendas põhjendamatult hageja aruandes esitatud töötunde tehtud töö eest. Seega täitis hoiatus oma eesmärki, kuid kostja asus esitama küsitavaid ja fabritseeritud tõendeid. Põhjendamatu on kohtu selgitus, et kostja ei saanud ühepoolselt aruannet üle vaadata.
40.Maakohus võttis töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel ebaõigesti aluseks hageja suhtlemisprobleemid. Kohtu seisukoht, et hagejal on suhtlemisprobleemid ja ta ei saanud aru talle tehtud märkustest, ei ole õiged. Tööandja ega töötaja ei saa nõuda, et keegi peab olema selline isiksus, kes meeldib kõigile. Tööandja peab taluma iga töötaja teatavat eripära. Kui hageja käitumise eripärad oleks olnud talumatud, ei oleks ta saanud seal töötada ligi 17 aastat ja saada teenistusristi 15-aastase laitmatu teenistuse eest. Konfliktid algasid 2015.a lõpus, kui hageja tõlketöid hakkas kontrollima KR. Varem ei olnud hagejaga ühtegi probleemi. Ka tõenditest ei tule hageja häirivaid eripärasid. Hagejal on lihtsalt veidi valjem hääl ja soov kolleegidega suhelda. Seda ei saa lugeda töökohustuste rikkumiseks. Tõendid ei ole ka usutavad. Kostjal oleks olnud probleemi lahendamiseks võimalik paigutada hageja teise ruumi või osakonda.
41.Maakohus jõudis tõendeid vääralt hinnates ebaõigele järeldusele, et hageja töövõime on vähenenud. Kostja ei ole pädev andma hagejale meditsiinilisi hinnanguid. Maakohtu põhjendustest ei selgu, kuidas töövõime hindamise otsusest nähtuv mõjutab hageja võimet teha tööd tõlgina. Tegelikult ei olegi probleem hageja töötegemises, vaid kolleegide põhjustatud pinges. Hagejale ei ole halba keeleoskust ette heidetud ega sellega seotud probleeme tõendatud. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei saa tööülesannetega hakkama. Probleemid, mida kostja taunib, on seotud tehniliste küsimustega – millist tähemärki lugeda töönormi, millist tegevust ajaliseks tõlkeks. Töövõime langus ei ole ka püsiv (1 aasta). Maakohus ei saanud töövõime määramise otsusele tugineda ka põhjusel, et hindamine tehti 26.09.2016, tööandja ütles töölepingu üles 01.07.2016.
42.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et kostja ei pidanud hagejale teist töökohta pakkuma. TLS § 88 lg 2, mis sätestab tööandja kohustuse võimaluse korral pakkuda teist tööd, on imperatiivne. Töötajale teise töö pakkumine peab olema fikseeritud. Kui teist tööd ei ole pakkuda, tuleb ka seda ülesütlemise avalduses märkida. Selle märkimata jätmine on töölepingu ülesütlemise korra rikkumine. Sama säte reguleerib ka töökoha kohandamist või töötingimuste muutmist. Ka töökoha ümberkorraldamine oleks olnud odav, kiire ja lihtne võimalus. Maakohus jättis seega TLS § 88 lg-le 2 hinnangu andmata.
43.Kohus jõudis tõendeid vääralt hinnates ebaõigesti järeldusele, et hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega. Hagejal tekkisid probleemid töötamise viimasel poolaastal seoses konfliktiga kaastöötajaga. Tehtud hoiatus täitis eesmärki ja maikuu 2016 tõlkenorm täideti. Hagejale ei antud lihtsaimaid tõlketöid. Hageja soovis rohkem suulisi tõlkeid, kuna ta on selles tugevam. Suuline tõlge ei ole mitte lihtsam, vaid hoopis raskem. Eeltoodu tõttu on ülesütlemine tühine ja tööandjalt tuleb hüvitisena välja mõista 6 kuu keskmine töötasu. Seadusest tuleneva hüvitise suurendamine on lähtuvalt asjaoludest põhjendatud.
44.Maakohus määras ebaõigesti hagihinna. Hageja teatas eelistungi alguses, et soovib nõuet muuta ja esitas põhiistungi alguses uue nõude summa. Maakohus määras hagihinna lähtudes esialgsest nõude suurusest. Nõude muutumine oli tingitud keskmise tasu arvutamise veast. Kostja esitas omapoolse arvutuskäigu, millega hageja nõustus. Õige hagihind on seega (2992,50 + 5985) 8977,50 eurot. Kuna maakohus jättis osaliselt hagi rahuldamata ja osaliselt lõpetas menetluse, peaks maakohtus kantud menetluskuludest jääma 33,33 % kostja kanda ja 66,66 % hageja kanda. Arusaamatuks jääb, millistel põhjendustel ja alustel
maakohus leidis, et pärast kostja poolt osaliselt täidetud nõuet ei ole edasine õigusabikulu põhjendatud. Kostja tasus üksnes 1/3 kogu nõudest ehk 3 kuu hüvitise. Teine osa nõudest 2/3 ehk 6 kuu hüvitist kostja ei tasunud. Kogu menetlus kestis edasi ja õigusabi anti kuni viimase istungini. Kogu osutatud õigusabi on põhjendatud ja vajalik hageja õiguste kaitseks. Vastus apellatsioonkaebusele
45.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
46.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kohus lõpetas menetluse etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest hüvitise väljamõistmise nõude osas.
47.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
48.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel vaidlustatud osas muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
49.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja töötas kostja juures alates 06.06.1999. 26.02.2013 sõlmisid pooled tähtajatu soodustingimustel töölepingu nr 1.9-3/790-1, mille alusel hageja asus tööle vanemtõlgina. Hageja tähelepanu juhiti korduvalt töös esinenud puudustele. Kostja hoiatas 10.05.2016 hagejat, et kui viimane oma töösse ja kolleegidesse suhtumist ei muuda, kaalutakse töölepingu lõpetamist. 01.07.2016 ülesütlemisavaldusega ütles kostja töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles, põhjendades seda sellega, et hageja ei tule toime tööülesannete täitmisega (ei täida tõlkenormi), hageja kuuaruanded sisaldavad valeandmeid ja vajavad pidevat parandamist, hageja ei kasuta tööaega sihtotstarbeliselt ja segab kaastöötajate tööd ning ei järgi hoolimata märkustest tõlgete tegemisel menetlejate soove. Hageja oli ajavahemikul 30.05.2016-26.09.2016 ajutiselt töövõimetu. Ülesütlemisavaldus edastati hagejale 27.09.2016.
50.Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostja oli õigustatud töölepingu hagejaga üles ütlema TLS § 88 lg 1 p 2 alusel.
51.Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendas ülesütlemise õiguspärasust ebaõigesti Eesti Töötukassa 26.09.2016 töövõime hindamise otsusega nr TVH/16/001/001727 (I kd lk 16,17) ja hageja poolt tööandjale esitatud kaebuse p-s 12 märgitud hoiatusega, et ta kaalub töölepingu erakorralist ülesütlemist lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 alusel, kus ta viitas muu hulgas tööandja poolt põhjustatud tervisehäiretele (I kd lk 24). Kuna antud juhul ei öelnud kostja töölepingut üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane maakohtu käsitlus hageja terviseseisundi ja sellest tuleneva puuduliku töövõime kohta ning see tuleb otsuse põhjendavast osast välja jätta.
52.Ringkonnakohtu hinnangul andis maakohus asjas esile toodud asjaoludele ja tõenditele muus osas õige hinnangu ning põhjendas, miks ta hageja väidetega ei nõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas maakohtu otsuse
põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
53.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kostja rikkunud töölepingu ülesütlemisel seadusest tulenevat korda. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei täitnud ametijuhendist ja tööalastest juhenditest tulenevaid korraldusi ka pärast 10.05.2016 tehtud kirjalikku hoiatust. Iseenesest võib nõustuda hageja seisukohaga, et maikuu 2016 aruande esitamine 27.05.2016 asemel 30.06.2016 ei ole sellise raskusega rikkumine, millest saaks teha järelduse selle kohta, et hoiatuse eesmärk on täitmata. Samas on tõendatud, et ka maikuu aruanne ei vastanud hageja poolt tegelikult tehtud tööle. Apellatsioonkaebuses korduvalt märgitu, nagu oleks hageja maikuu normi täitnud, ei vasta tõele. Seega jätkas hageja vaatamata hoiatusele valeandmete esitamist. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja peab lojaalsuspõhimõtte tõttu sellist töötaja käitumist sallima. Arvestades hageja käitumist nii varasematel aegadel kui ka pärast hoiatuse tegemist, ei olnud kostjal põhjust eeldada, et hageja suudab tööle naastes oma töökohustusi korrektselt täita. Seda tõendab ka hageja poolt 08.06.2016, s.o pärast hoiatuse saamist kostjale saadetud e-kiri, milles hageja avaldab, et ta ei ole võimeline igakuist töönormi täitma ja leiab, et tal on õigus teha sünkroontõlget, kuigi asjas esitatud tõendite kohaselt uurijad seda ei soovi. Puudub alus arvata, et kostja esitatud tõendid on fabritseeritud, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab.
54.Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et PPA peadirektori asetäitja TT- 30.05.2016 e-kiri (I kd lk 88) tõendab poolte kokkulepet ja et selle kirjaga võttis TT endale kohustuse hagejat kaitsta, mida ta rikkus. Nimetatud kirjaga vastas TT hageja 29.05.2016 e-kirjale (I kd lk 88), kes soovis end registreerida TT- vastuvõtule töötamisega seotud probleemide tõttu. TT soovitas hagejal puhkuse ajal tööülesannetele mitte mõelda, puhata ja koguda energiat ning märkis, et probleemkohad vaadatakse üle pärast hageja puhkuse lõppemist. Nimetatud kirja ei saa tõlgendada viisil, et kostja võttis endale kohustuse mitte lõpetada hagejaga töölepingut enne, kui hageja on käinud TT- vastuvõtul. Kuna TT ei olnud hageja vahetu ülemus, puudub alus arvata, et ta oli kõikide hageja töötamist puudutavate asjaoludega kirja kirjutamise ajal kursis.
55.Maakohus võttis töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel muu hulgas õigesti arvesse hageja suhtlemisprobleemid. Tõendatud on asjaolud, et hageja häiris valjuhäälse töösse mittepuutuvatel teemadel kõnelemisega kolleegide tööd, ta ei saanud oma käitumise ebakohasusest aru ega nõustunud talle teiste töötajate poolt tehtud märkustega. Samuti on tõendatud kolleegide solvamine. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja peab taluma hageja käitumise eripärasid. Sellist kolleegidesse suhtumist ei pea tööandja aktsepteerima. Hageja väited pikaajalise tööstaaži ja teenistusristi saamise kohta ei ole asjakohased. Hageja paigutamine teise tööruumi või hoonesse ei oleks ilmselt olukorda lahendanud, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab, sest asja materjalist nähtuvalt ta oma käitumises probleeme ei näe.
56.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus leidnud, et kostja ei pidanud hagejale teist tööd pakkuma. Maakohtu otsus sellist seisukohta ei sisalda. Maakohus märkis otsuses, et TLS § 88 lg 2 järgi peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kostja märkis ülesütlemisavalduses, et tal ei ole hageja töökogemustele ja -oskustele vastavat teist vaba teenistuskohta pakkuda (I kd lk 13). Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostja seda teinud, ei vasta seega tõele. Maakohus tuvastas, et kostjal ei olnud hagejale tema töökogemustele ja oskustele vastavat tööd pakkuda. Maakohus märkis otsuses, milliste asjaolude ja tõendite alusel ta sellise järelduseni jõudis. Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse järelduse tegemiseks.
57.Alusetu on hageja etteheide, et maakohus määras hagi hinna ebaõigesti. TsMS § 123 järgi võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Ka maakohus määras hagihinna õigesti esialgse nõude järgi. Hilisem hagi muutmine ei anna alust hagi hinna muutmiseks, nagu hageja ekslikult leiab. Seetõttu on alusetud ka etteheited menetluskulude jaotamise proportsiooni kohta.
58.Hageja leiab ebaõigesti, nagu oleks maakohus leidnud, et pärast kostja poolt osalist nõude täitmist ei ole hageja edasine õigusabikulu põhjendatud. Maakohtu otsus sellist seisukohta ei sisalda. Küll leidis maakohus õigesti, et kostja poolt täidetud nõude (hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel) menetlemisega tekkinud menetluskulud ei kuulu pärast nõude täitmist hüvitamisele, sest need ei olnud põhjendatud ega vajalikud. Kostja tasus selle hüvitise hagejale koos viivisega 15.11.2016 (I kd lk 59), kuid hageja loobus sellest nõudest alles 12.04.2017 kohtuistungil (I kd lk 195). Hageja oleks võinud eelmärgitud hüvitise nõudest loobuda juba novembris 2016 ja mitte teha selle menetlemiseks kulutusi kuni viimase kohtuistungini. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Menetluskulud
59.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal kulude puudumise tõttu ringkonnakohus neid rahaliselt kindlaks ei määra. Taotluse lahendamine
60.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel rahuldamata hageja taotluse võtta tõenditena asja juurde tema ja kostja peadirektori asetäitja vaheline e-kirjavahetus. Vastavad e-kirjad olid hagejal maakohtu menetluse ajal olemas. Hageja ei ole kaebuses põhjendanud tõendite esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses.