Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22. mail 2017 tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-16-16126
Kohtuasi
Xxxxhagi Eesti Vabariigi vastu Politsei- ja Piirivalveameti kaudu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks 13 573,62 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) lepingulised esindajad Ivo Jaama ja Philippe Hint Kostja: Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu (registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn 15060) volitatud esindajad Margit Maidla ja Kätlin Arakas
Kohtuistungi toimumise aeg
12. aprill 2017
Resolutsioon
1.Xxxxhagi Eesti Vabariigi vastu Politsei- ja Piirivalveameti kaudu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks jätta rahuldamata
2.Lõpetada menetlus Xxxxhagis Eesti Vabariigi vastu Politsei- ja Piirivalveameti kaudu etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest hüvitise väljamõistmiseks
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta 78% ulatuses Xxxx kanda ja 22% ulatuses Eesti Vabariigi kanda Politsei- ja Piirivalveameti kaudu
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt Politsei- ja Piirivalveameti kaudu menetluskulu 77 eurot (seitsekümmend seitse eurot) Xxxxkasuks Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hageja määrati 06.07.1999 Tallinna politseiprefekti käskkirjaga nr xxxxTallinna Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna uurimistalituse tõlgi ametikohale. 01.04.2013 jõustunud avaliku teenistuse seaduse alusel sõlmiti hagejaga 01.04.2013 tähtajatult soodustingimustel tööleping nr xxxx(edaspidi tööleping). Hageja töölepingusse kanti tööstaaž seisuga 01.04.2013 14 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.
2.24.01.2003 kehtestati hagejale politseiprefekti käskkirjaga nr 24 teenistuslikust vajadusest tulenevalt üldisest erinev tööajarežiim, mille järgi oli tööpäeva algus kell 10.00 ja lõpp kell
18.30.Töölepingu punkti 2.3 kohaselt on tööaja algus ja lõpp ning tööpäevasisesed vaheajad sätestatud peadirektori 15.02.2015 kinnitatud käskkirjaga nr 73 Politsei- ja Piirivalveameti töökorras (edaspidi töökord). Töökorra järgi algab tööpäev ajavahemikus 08.00-08.30 ja lõpeb esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval 8 töötunni ja 15 minuti möödumisel sõltuvalt tööaja algusest, s.o 16.45 - 17.15; reedel 7 töötunni möödumisel sõltuvalt tööaja algusest, s.o 15.30 - 16.00.
3.Hageja ametijuhendis loetletud vanemtõlgi teenistuskohustuste järgi on suulise/ajalise tõlke normiks päevas orienteeruvalt 5 arvestuslikku lehekülge pikkusega 1800 tähemärki (s.h tühikud), punkti 3.6 järgi on kohustus töötada tõlketööde registriga, mille tulemusel on tõlketööde maht fikseeritud ning punkti 3.7 alusel esitatakse iga kuu 3. kuupäevaks kuuaruanne elektronpostiga. Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud
4.01.07.2016 ütles tööandja hagejaga töölepingu üles, tuues põhjuseks suutmatuse tulla pikka aega toime tööülesannete täitmisega, ebapiisav tööoskus, töökohale sobimatus või kohanematus, tulenevalt TLS § 88 lg 1 p 2. Ülesütlemise teade edastati hagejale 27.09.2016 etteteatamise tähtaega järgimata. Hageja leiab, et tööleping on üles öeldud ebaseaduslikult, kuna hagejale ei pakutud teist tööd, kuigi kostjal olid vabad töökohad olemas.
5.Töölepingu rikkumised on tööandjal täielikult tõendamata. Tööandja on ise kinnitanud, et hageja tegi lisaks kirjalikule tõlkele suulist tõlget, mida hageja tegi kirjalikust tõlkest paremini. Tööandjal on täielikult tõendamata, et hageja häiris oma kolleegide tööd ning, et menetlejad ei olnud hageja tööga rahul, mis on paljasõnaline laim. Ülesütlemise avalduses välja toodud tööalased puudused on otseselt tingitud töötaja vaimse tervise rikkumisest, hagejat süüdistati pidevalt tööga mitte toime tulemises ja otsiti etteheiteid temast vabanemiseks. Tööandjale olid probleemid teada olnud juba mitu kuud, kuid lahendust neile ei otsitud. Hageja saatis tööandjale vastuse ja kaebused, kuid neile ei vastatudki. Tegu oli sellist laadi probleemidega, mille oleks saanud lihtsa vestlusega kõrvaldada, isegi hoiatuse tegemine poleks olnud vajalik, aga seda ei tehtud. Tegemist oli hageja tööalase kiusamisega, mis lõppes töötaja sügavasse depressiooni langemisega ja 30.05.2016-26.09.2016 ajutise töövõimetusega. Eesti Töötukassa määras hagejale ka osalise töövõime, mis on otseselt tingitud hageja otsese juhi vaimsest terrorist.
6.Kuna ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused on põhjendamata, palub hageja lugeda ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista tööandjalt välja hüvitis 7995,42 eurot 6 kuu keskmine tasu TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja hinnangul on 3 kuu keskmise tasu suurendamine põhjendatud arvestades asjaolusid, et hageja on töötanud
tööandja juures pikka aega, teinud korrektset tööd, tööandja poolne tegevus põhjustas hagejal vaimse trauma, mille tõttu oli ta pikalt ajutiselt töövõimetu ning osaliselt töövõimetu. Samuti arvestades hageja vanust ja tööandja poolt põhjustatud vaimset traumat, ei ole tal võimalik leida omale hetkel sobivat töökohta ning seetõttu on majanduslikult keeruline olukord. Hageja pensionieani on veel ca 1,5 aastat, antud hüvitise suurus oleks õiglases tasakaalus tööandja poolt tehtud rikkumistega, mis on süstemaaline hageja kiusamine ning püsiva terviserikke põhjustamine, kuna hageja on juba sellises vanuses, et põhjustatud vaimne trauma on püsiv ning hageja peab edasi elama pidevates paanikahoogudes, mille kostja poolne tegevus on põhjustanud.
7.Hageja arvutas hüvitised lähtudes keskmisest päevatasust 61,98 eurot, kuid korrigeeris neid lähtudes kostja arvutatud keskmisest töötasust – 47,50 eurot. 12.04.2017 kohtuistungil vähendas hageja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitise suurust seoses ümberarvutusega 5985 euroni ja loobus TLS § 100 lg 5 alusel esitatud 90 päeva keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudest, kuna kostja tasus hagejale töölepingu lõpetamisel vähem etteteatatud aja eest 2992.50 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja asus seisukohale, et töölepingu lõpetamine hagejaga on õiguspärane, mistõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusest tuleneva hüvitise nõudel puudub õiguslik alus. Vastuväidete kohaselt oli hagejale tehtud töötamise vältel võrreldes teiste tõlkidega terve rida soodustusi. Lisaks väljakujunenud õhtusele tööajale, algusega kell 10.00, anti talle teha lihtsamaid tõlketöid ja tavapärasest rohkem suulisi tõlkeid, erandeid tehti menetlusvormide osas. Kuna hageja aruannetes esines alati palju vigu, siis otsustati, et nii juhtivtõlgi kui hageja enda kuu lõpu töökoormuse leevendamiseks esitab tema aruande iga nädala lõpus, et juhtivtõlk saaks aruande koostamisel abiks olla.
9.Kuna 2016. aasta algul täheldati, et suuliste tõlgete vajadus on suur tööpäeva algul (5-6 tõlki korraga) ning hageja jaoks pikaajaliselt väljakujunenud tööajal polnud suulisi tõlkeid vaja, mistõttu hakkas senine töökorraldus häirima tõlketalituse tööd, siis nõuti hagejalt üldisest tööajast kinnipidamist. 2016. aasta esimese poole aasta töötulemuste järgi ei tulnud hageja toime tööülesannete täitmisega, vaatamata talle tehtud mööndustele. Kostja hoiatas hagejat, et aruannetes valeandmete esitamise, töösse suhtumise mittemuutmise ja töökohustuste puuduliku täitmise jätkumise korral on ta sunnitud kaaluma töösuhte lõpetamist. Hoiatusest hoolimata jätkus kõik vanaviisi.
10.Hageja esitas 2016 aprilli tõlkearuande hilinemisega, aruandes esines suuremaid puudusi ja valeandmeid, mistõttu viidi temaga 09.05.2016 läbi arutelu, millel juhiti tähelepanu viimase nelja kuu puudustele töös ning valeandmete esitamisele aruannetes, selgitati asutuse põhiväärtuseid ning nõuti nende järgimist tööülesannete täitmisel. Vestlus võttis ebameeldiva pöörde, kui hageja hakkas peatõlki ründama, süüdistades teda oma tegemata töödes ning talle tervisekahju tekitamises. 10.05.2016 saatis tõlketalituse juht Xxxx hagejale hoiatuse, milles märgiti, et kehtivatest reeglitest mittekinnipidamisel, ollakse sunnitud kaaluma töösuhte lõpetamist. Lisaks esitati nõue viia aprillikuu aruanne vastavusse tegelikult tehtud tööga, kuna aprilli aruanne oli normikohaselt täitmata.
11.27.05.2016 oli hageja viimane tööpäev enne puhkusele minekut, mistõttu oleks tal tulnud esitada aruanne, mida hageja ei teinud. Normi täitmiseks töötas ta nädalavahetusel, esitades 30.05.2015 aruande, mis numbrite järgi oli täidetud, kuid selle tegelikkusele vastavust kontrollides tekitas mitmeid küsitavusi nagu kõigi varasemate aruannete puhul. Kuna hageja jäi puhkusele, siis ei olnud võimalik aruandes kajastatut koos temaga üle kontrollida. 30.05.2016 teatas hageja, et on haige. 27.09.2016 kui hageja oli tööle naasnud tutvustati talle erakorralise ülesütlemise avaldust allkirja vastu.
12.Hagejaga on peetud pikki vestluseid, kus talle on ikka ja jälle selgitatud kehtivaid reegleid ning püütud leida ühiselt lahendus tema suutmatusele keskenduda tööülesannete täitmisele ja tööaja sihtotstarbelisele kasutamisele. Seega on kostja teinud kõik endast oleneva hagejale võimetekohase töö pakkumiseks ning seda pika aja jooksul. Samuti on hageja saanud piisavalt kostja poolt tagasisidet töökohustuste täitmise puudulikkuse kohta ning tal oli võimalik oma käitumist parandada, kuid ta ei teinud seda. Hageja suureks probleemiks on erakordselt suur vajadus suhtlemise järele, mis takistas nii tema enda kui kolleegide töö tegemist. Märkuseid on tehtud talle kolleegide poolt ja ka uurijate poolt juhtivtõlgile, ettepanekuga mitte määrata pikkadele ja rasketele ülekuulamistele tõlkima hagejat, kes kaldus teemast kõrvale ning kippus vestlusesse menetlusaluse isikuga.
13.Kostja ei saanud pakkuda hagejale teist tööd, kuna hagejaga töölepingu ülesütlemise ajal septembris 2016 oli kostjal 17 tööpakkumist, kuid hageja võimetele, kvalifikatsioonile ja töökogemusele ei vastanud neist ükski.
14.14.11.2016 sai PPA kohtult hagiavalduse koos lisadega ning selle asjaoludega tutvumise käigus selgus, et inimliku eksituse tõttu on jäänud tegemata kanded hagejale hüvitise maksmiseks töölepingu erakorralise ülesütlemise tähtaja järgimata jätmise eest. Kostja parandas vea koheselt kandes hüvitise hageja pangakontole 15.11.2016 ning saatis vastava teate koos vabandustega hagejale 16.11.2016. Kohtuotsuse põhjendused
15.Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine).
16.Töölepinguga (lk 8-11) on tõendatud, et töölepingu punkti 2.4 järgi on töötaja tööülesanded kirjeldatud ametijuhendis. Ametijuhendi (lk 56-57) punkti 3.9 järgi lähtub tõlk tööülesannete täitmisel büroos kehtestatud töökorraldusest ja juhindub tõlgi käitumisjuhisest. Ametijuhendi punkt 4 sätestab tõlgi vastutuse ulatuse, mille punkt 4.1 järgi vastutab tõlk ametijuhendi ja muude õigusaktidega pandud teenistuskohustuste õiguspärase, õigeaegse, täpse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise eest.
17.Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et tõlkide hindamiskriteeriumide (lk 165166) kohaselt kehtib kirjaliku tõlke norm, milleks on 5 arvestuslikku lehekülge (5 x 1800 tähemärki) päevas, mille järgi kulub 8-tunnise tööpäeva korral ajalises arvestuses ühe lehe peale 1,6 tundi. Kriteeriumide järgi arvestatakse kirjalikust tõlkenormist maha suulisele
tõlkele kulunud aeg ja iga tõlk peab arvestust oma normi täitmise kohta vastavas Exceli tabelis, kuhu on sisestatud valemid ning tabeli täitmiseks on tõlkidele koostatud kirjalik selgitus (lk 167). Ametijuhendiga on tõendatud (lk 56-57), et ametijuhendi punkti 3.7 kohaselt esitab tõlk oma aruande asukoha juhtivtõlgile järgmise kuu 3.-ndaks kuupäevaks. Kostja selgituste (lk 85-87) kohaselt on asukoha juhtivtõlgil vaja iga kuu algul kontrollida 10 tõlgi aruanded ning edastada piirkonna peatõlgile, kes omakorda koostab piirkonna aruande ning edastab selle tõlketalituse juhile. Tõlketalituse juht koostab kogu talituse 50 tõlgi töö kohta koondaruande ning saadab selle e-kirja teel kõigile tõlkidele, lisades tähelepanekud leitud puudustest ning vajadusel teated töökorralduse muudatuste kohta. Muudatused töökorralduses tehakse koostöös ning parimat praktikat silmas pidades. Töökorralduslikud juhised saadetakse tõlkidele e-posti listi vahendusel ning on kättesaadavad võrgukettal. Normi täitmine on jõukohane kõikidele talituse tõlkidele, enamik suudab tõlkida isegi normist rohkem ja mõni tõlk suudab kuunormi ületada lausa 30 leheküljega.
18.Töölepingu ülesütlemise avaldusest (lk 12-13) nähtuvalt heideti hagejale ette, et ta on korduvalt rikkunud kohustust täita tõlkenorm 5 arvestuslikku lehekülge pikkusega 1800 tähemärki sh tühikud ning jätnud tõlkenormi täitmata jaanuarikuus, veebruarikuus, märtsikuus ja aprillikuus, kokku on hageja 2016.a tõlkinud vähem 55,5 arvestuslikku lehekülge, mis andis tööandjale aluse eeldada, et hageja ei ole ligikaudu 88,8 tundi tõlkimisega tegelenud. Samuti on hagejale etteheidetud puudusi aruannete esitamisel ja valeandmete esitamist kuuaruannetes, tööaja mittesihipärast kasutamist, kolleegide häirimist valjuhäälse vestlusega töövälistest asjadest ning menetlejate rahulolematust suulise tõlkega.
19.Kostja esile töölepingu ülesütlemise avalduses esile toodud etteheited ja rikkumised on tõendatud hageja tõlketöö aruannetega ajavahemikus jaanuar 2016 kuni aprill 2016 (lk 6267), millest nähtuvad igakuised tõlkenormi täitmata jätmised suures ulatuses; tõlketalituse juhataja XxxxTLS § 88 lg 3 alusel 10.05.2016 tehtud hoiatusega hagejale (lk 58), millest nähtuvad lisaks kuunormi mittetäitmisele ka puudused hageja poolt aruannete esitamisel, tõlketööde vorminõuete mittetäitmine ja valeandmete esitamine aruannetes, tööaja mittesihipärane kasutamine ja kolleegide häirimine ja solvamine; peatõlk Xxxx09.05.2016 ekirjaga tõlketalituse juhatajale Xxxx(lk 70), millest nähtub hageja ebaviisakas ja solvav käitumine kolleegiga; juhtivtõlgi Xxxx03.06.2016 e-kirjaga peadirektori asetäitjale varade alal Xxxx(lk 71), millest nähtuvad tõlkenormi mittetäitmine ja maikuu tööde mitteesitamine 27.05.16, so viimaseks tööpäevaks enne puhkust, maikuu aruandele märtsikuus tehtud töö faili lisamine, haiguse ajal töökohal viibimine; vanemtõlk Xxxx09.06.2016 e-kirjaga dokumendi- ja tõlkebüroo juhatajale Xxxx(lk 72), millest nähtub, et hageja valjuhäälne ja pidev rääkimine tööga mitteseotud teemadel segab ja häirib kaastöötajatel töö tegemist isegi kõrvalkabinettides; juhtivtõlk Xxxx09.06.2016 e-kirjaga dokumendi- ja tõlkebüroo juhatajale Xxxx(lk 73-74), millest nähtub, et hageja esitab regulaarselt ebaõigete andmetega kuuaruandeid, menetlejate rahulolematust hageja suulise tõlkega ning hageja käitumisprobleemid ja tööaja mittesihipärane käitumine, Xxxx18.01.2016 e-kirjaga hagejale, milles vanemtõlk palub hagejal arvestada suulisel tõlkimisel uurijate palvet rääkida aeglasemalt, vaiksemalt ja mitte teha sünkroontõlget (lk 181).
20.Tunnistaja Xxxx ütlustega kohtuistungil (lk 193-194) on tõendatud, et hageja häirib valjuhäälse ja lärmaka käitumisega kaastöötajatel töö tegemist, kasutab tööaega mittesihipäraselt töövälistest asjadest pideva rääkimise ja pikkade telefonivestluste
pidamisega, pidevalt suitsuruumis suitsetamas käimisega, püsimatusega teha töölaua taga tööd ja järjepidevate puudustega töönormi täitmisel ja tööaruannete esitamisel. Tunnistaja ütlustega on tõendatud ka kostja väited selle kohta, et hagejale oli tehtud võrreldes kolleegidega rida soodustusi ning teda abistati pidevalt töönormi täitmise ja tööaruannete tegelikkusega vastavusse viimisel.
21.Tööpäeva alguse ja lõpu mittejärgimine, tööaja mittesihipärane kasutamine ning pidev koridorides ringiliikumine töö tegemise asemel on tõendatud ka hageja kasutatud uksekaardi logide väljavõtetega perioodil 01.01.2016-27.09.2016 (lk 89-164). Nii nähtub 11.01.16, 12.01.16, 13.01.16 jne logidest, et hageja on alustanud tööpäevi kella 10-11 paiku hommikul või hiljem ja lõpetanud kella 10-11 paiku õhtul või hiljem, viibinud töökohal puhkepäevadel, puhkuse ja haiguse ajal (4.01.16, 10.01.16, 30.01.16, 31.01.16, 07.02.16, 27.02.16, 28.02.16, 26.03.16, 02.04.16, 03.04.16, 24.04.16, 30.04.16, 01.05.16, 07.05.16, 08.05.16, 14.05.16, 15.05.16, 21.05.16, 22.05.16, 28.05.16, 29.05.16, 2.06.16, 3.06.16) ning tervete tööpäevade kaupa liikunud tööpäeva jooksul pidevalt kostja majas ringi (11.01.16, 12.01.16, 14.01.16 jj), mis ilmselgelt ei võimalda tõlketööde tegemist. Eelnevaga on tõendatud ka see, et hageja ei tulnud kostja kehtestatud tööajal vaatamata sellele, et ta viibis tööandja ruumides regulaarselt tööpäeviti 11-14 tundi ning nädalavahetuseti 8-11 tundi, igakuise normi täitmisega toime ning maikuu töönormi täitmiseks on ta tööl käinud kõikidel nädalavahetustel, kokku 9-l puhkepäeval.
22.Kostja väitel ei ole ta nõudnud hagejalt töö tegemist puhkuse ajal ega ka väljaspool ettenähtud tööaega ning hageja ei ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud. Peadirektori asetäitja varade alal Xxxx vastusega hageja pöördumisele (lk 88) on tõendatud, et pärast hageja pühapäevast (29.05.2016) pöördumist e-kirja vahendusel Xxx xpoole, sai ta vastuseks soovituse puhkuse ajal tööülesannetele mitte mõelda ning arutada probleeme peale puhkuse lõppemist. Samuti kinnitas tunnistaja Xxxx, et hagejat ei ole sunnitud väljaspool tööaega tööl käima ning et tööaruannete esitamist nõuti viimasel tööpäeval.
23.Kostja väited, et hageja töödes esines vigu, on tõendatud kostja selgitustega kooskõlas olevate tõlketöö aruannetega ja näidistega tõlgetest (lk 171-180), millest nähtub alljärgnev: - jaanuaris on hageja märkinud tulemuseks puudujäägi normist 16,5 lehekülge, kuid tegelikult oli puudu 20,9 lehekülge, kirjaliku tõlkega nr xxxx, milles hageja on märkinud aruandesse 2615 tähemärki, kuid tegelik tähemärkide arv oli 2511. Seejuures on hageja soovinud lihtsa ankeedi, kus pole keerulisi väljendeid või spetsiifilist sõnavara, tõlkimise eest saada ettevalmistuseks aega lisaks 2 tundi. Seega koos tähemärkidega kulus hagejal väidetavalt selle töö tegemiseks pool tööpäeva; - veebruaris tehtud töö kohta on hageja esitanud aruande 29.02 kell 23.29 ning selles oli puudujäägiks märgitud 10 lehekülge, kuid tegelikult puudus normist 11 lehekülge. Hageja puudulikku tööd tõendab kirjalik tõlge nr xxxx, kus hageja oli liigsete tühikute toksimise ja eestikeelse blanketi ümberkirjutamise arvel märkinud 20 149 tähemärki, kuid õige tähemärkide arv oli 18 349 tähemärki. Seega oli märgitud 1800 tähemärki rohkem, mis on võrdne ühe lehekülje kirjaliku tõlke mahuga. Antud puudustele ja tõlkenormide täitmise vajadusele on juhtinud tähelepanu vanemtõlk Xxxx 03.02.201, 29.02.2016 ja 1.03.2016 e-kirjades (lk 182-184); - märtsis oli tõlkes xxxx väga palju eesti-eesti suunal tõlkimist, sh mittevajalikku
-
ümberkirjutamist, mõlemas määruses korduvad sarnased lõigud; tegelik tähemärkide arv on 1980 asemel 1600, mille kohta tegi märkused vanemtõlk Xxxx 09.03.2016 e-kirjas (lk 185); aprillis tehtud töö kohta esitas hageja aruande esimesel korral 03.05.2016, mille kohaselt oli tõlkenorm täidetud, kuid see tuli töö nr xxxx arvelt, mille kohta on hageja märkinud, et töö on tehtud 28.04-01.05 ning tegemist on töö I osaga, milles on tähemärke 61 200. Kostja juhtivtõlk leidis aruannet kontrollides tavapärasemast suurema mahuga pooliku töö ning palus saata see kontrollimiseks, sest 34 lehekülje tõlkimine paari päevaga ei oleks hagejale olnud jõukohane. Kostja selgitas välja, et tegemist oli pooliku tööga, milles oli tähemärke oluliselt vähem. 09.05.2016 esitas hageja kogu töö koos parandatud aruandega ning töö nr xxxx mahuks oli 46 173 tähemärki. Seega esitas hageja aprilli aruandes pahatahtlikult valeandmeid selleks, et tekitada tööandjas näilist ettekujutust normi täitmisest.
24.Kohus on seisukohal, et hageja ei täitnud ametijuhendist ja kostja tööalastest juhenditest tulenevaid korraldusi ka pärast talle 10.05.2016 TLS § 88 lg 3 alusel tehtud kirjalikku hoiatust, sest esitas maikuus tehtud töö kohta aruande 30.05.2015 hilinemisega töövälisel ajal, mitte 27.05.2016, mis oli hageja viimaseks tööpäevaks enne puhkust, käis tööl veel 28. mail ja 29. mail ning teatas pärast aruande esitamist kostjale, et ta on haige, mistõttu ei olnud kostjal võimalik ühepoolselt aruannet parandada. Samal ajal nähtub uksekaardi logidest, et hageja käis haiguslehel viibimise ajal 30.05.-26.09.16 töökohal 2.06.16, 3.06.16, 29.07.16 (lk 163-164). Tagantjärele kostja tuvastas, et ka maikuu aruandes ei vastanud andmed tegelikult tehtud tööle. Et hageja esitas tööandjale valeandmeid ka maikuus 2016, on tõendatud hageja tööga nr 2016K8008 (lk 180), mille kohta märkis ta aruandesse 3080 tähemärgi asemel 3539 tähemärki, seega 459 tähemärki rohkem kui töös tegelikult oli.
25.Asjaolu, et hagejal on kolleegidega suhtlemisprobleemid ning et ta ei saa aru ega nõustu temale kostja töötajate tehtud märkustega, on tõendatud hageja vastustega tõlketalituse juhataja Xxxx(lk 18, 19-24), tunnistaja Xxxx ütlustega (lk 193-194) ja tõlketalituse töötajate seletuskirjadega (lk 70-74).
26.Hagejal töövõime vähenemist tõendab ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus 26.09.2016 nr TVH/16/001727 (lk 16-17) ning hageja kaebuse punktis 12 esile toodud hoiatus tööandjale, öelda tööleping üles erakorraliselt viitega töölepingu seaduse § 91 lg-le 2 (lk 24). Eesti Töötukassa 26.09.2016 otsusest hageja töövõime hindamise kohta nähtub, et hagejal esineb mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimeste vahelise käitumise ja suhete valdkondades, mis on põhjustatud üldhaigestumisest. Seega kinnitab tõend, et hageja ei suuda tulla toime tõlgi tööülesannetega, mis eeldavad head pingetaluvust, korrektsust ning suutlikkust tõlketööle keskenduda.
TLS § 88 lg 2 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kostja on põhjendanud asjaolu, et ta ei pakkunud hagejale teist tööd, sest tal ei olnud hageja haridust, oskusi ja töökogemusi arvestades
jõukohast tööd anda. Hageja esitatud tööpakkumisest migratsiooni nõustaja ametikohale (lk 14) nähtub, et antud pakkumine eeldab kõrghariduse (soovitavalt õigusalase) ning eelneva 2 aastase õigusalase töö kogemust. Vaidlust ei ole, et hagejal puuduvad nii kõrgharidus kui ka õigusalase töö kogemus, mistõttu ta ei vasta pakkumises esitatud nõuetele. Kostja esitatud Politsei- ja Piirivalveameti tööpakkumiste nimekirjast (lk 61) nähtuvalt oli hagejaga töölepingu ülesütlemise ajal septembris 2016 kostjal 17 tööpakkumist, kuid hageja võimetele, kvalifikatsioonile ja töökogemusele ei vastanud neist ükski. Pakkumiste nimekirjas olev valvetõlgi ametikoht, eeldas lisaks vene keelele ka inglise ja soome keele oskust, mis hagejal puuduvad. Ülejäänud ametikohtade eelduseks oli kas kõrghariduse või politseitöö varasem kogemus, mida hagejal samuti pole. Seega on kostja tõendanud, et tal ei olnud hagejale enne töölepingu ülesütlemist tema töökogemustele ja oskustele vastavat teist tööd pakkuda. Hageja ei ole tõendanud vastupidist.
28.Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega, vaatamata kostja poolsele kirjalikule hoiatusele tööleping lõpetada ning osutatud abile ja juhendamisele aruannete täitmisel ning lihtsamate tõlketööde andmisele. Kohus on seisukohal, et hagejaga töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p 2 alusel on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. TLS § 104 lg 1 sätestatud aluseid ei esine. Ülesütlemisavaldus on tehtud TLS § 95 lõike 1 kohaselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sellest selgub kostja kui ülesütleva poole tahe, avalduses on ära toodud ülesütlemise põhjendus ning ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid, avaldus on tehtud hagejale 27.09.2016 allkirja vastu teatavaks. Seega on ülesütlemisavaldus kehtiv ja töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel ei ole tühine. Järelikult ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka kolme kuu keskmisele palgale vastavat hüvitist.
29.Kuna 12.04.2017 kohtuistungil hageja loobus TLS § 100 lg 5 alusel esitatud 90 päeva keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudest, sest kostja tasus 16.11.2016 hagejale töölepingu lõpetamisel vähem etteteatatud aja eest hüvitise summa koos viivistega 2992.50 eurot, siis lõpetab kohus selle nõude osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, välja arvatud haginõudest loobumisega seotud menetluskulud, mis tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks, sest kostja täitis hageja nõude pärast hagi esitamist 16.11.2016.
31.Võttes arvesse hagi hinda tuleb menetluskulud jätta 78% ulatuses hageja kanda ja 22% ulatuses kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu
esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
34.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutasid tema lepingulised esindajad õigusabi ajavahemikul 26.09.2016 kuni 25.10.2016, s.o enne kostja poolt hagejale töölepingu etteteatamise tähtaja mittejärgimisega seotud hüvitise tasumist, kokku 5 tundi ja 25 minutit maksumusega 525 eurot. Pärast kostja poolt hagejale hüvitise tasumist ei saa kohus hageja tehtud õigusabi kulutusi antud nõude osas pidada enam vajalikeks ega põhjendatuteks, mistõttu tuleb need jätta rahuldamata.
35.Hageja ei ole pidanud põhjendatuks 26.09.2016 telefonivestlusega seotud ajakulu, kuna tegemist on kohtuvälise menetluskuluga enne hagejaga töölepingu lõpetamist. Veel ei pea hageja põhjendatuks 15.10.2016 tehtud õigusabikulusid 1,30 tunni ulatuses ja 25.10.2016 tehtud õigusabikulusid 1 tunni ulatuses.
36.Kohus on seisukohal, et 26.09.2016 telefonivestlusega seotud ajakulu ei ole põhjendatud välja mõista hagimenetluse kuluna, kuna tegemist on kohtuvälise menetluskuluga enne hagejaga töölepingu lõpetamist. 15.10.2016 ja 25.10.2016 tehtud hageja esindajate kulutused on antud asja keerukust, hagiavalduse mahukust ja lisatud tõendeid arvestades põhjendatud ja vajalikud kokku 3,5 tunni ulatuses, kokku summas 350 eurot. Võttes arvesse, et kohus jättis kostja kanda menetluskulud 22% ulatuses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabi osutamisega seotud kulu kokku 77 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.