Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

ASJAOLUD

1(4)

2-17-14912

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palub jagada T I pärandvara kaaspärijate A K ja A I vahel võrdsetes reaalosades. Koos hagiavaldusega on esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Viru Maakohus 23.10.2017 määrusega jättis hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja pidi põhjendama hagiavaldust, täpsustama hagiavalduse nõuet. Kohus nõudis hagejalt hagiavalduse uue tervikteksti esitamist. Hageja esitas 19.11.2017 dokumendi nimetusega „Puuduste kõrvaldamine ja taotlus asja peatamiseks“. Hagiavalduse uue tervikteksti täpsustatud haginõuetega ei ole hageja esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja jagada T I pärandvara kahe kaaspärijate vahel võrdsetes reaalosades ehk 1⁄2 ja 1⁄2. Hagi käiguta jätmise määruses selgitas kohus hagejale, et pärandvara tegelik jagamine pärijate endi ülesandeks (pärimisseaduse § 152 lg 4). Kui pärijad ise kokkuleppele ei jõua, võib pöörduda kohtusse. Hagiavalduses ei ole hageja põhjendanud oma kohtusse pöördumist., ta ei esitanud andmeid kokkuleppele mittejõudmise kohta. 19.11.2017 esitatud dokumendis selgitas hageja, et ei suhtle kostjaga ning nende vahel ei ole võimalik saavutada kokkulepet pärandvara jagamise osas. Hageja ei esitanud andmeid, et ta üritas lahendada vaidluse kohtuväliselt, st et ta oli pöördunud kaaspärija poole, millal ja millise vastuse sai. Ainuüksi hageja väide, et kaaspärijad omavahel ei suhtle, ei ole piisavalt et põhjendada kohtusse pöördumist. Kohus määruses samuti selgitas, et pärandvara jagamise nõude esitamisel tuleb kohtule. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab kaasomandi lõpetamisel, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus selgitas hagejale, et pärandvara jagamise nõude esitamisel peab hageja nimetama täpse vara koosseisu, selle asukoha ning väärtuse (juhul, kui vara jagamise tulemusena makstakse välja hüvitis) ning esitada ettepanek selle kohta, kuidas pärija pärandvara jagada soovib. Samuti pidi hageja täpselt nimetama vara jagamise viisi. Praegu taotleb hageja vara jagamist reaalosadeks, mida ei ole alati võimalik. Mitte kõik asjad on võimalik reaalosadeks jagada. Kui varaks on näiteks korteriomand või kinnisasi, siis peaks hageja esitama andmeid, mis viisil on seda võimalik jagada, et mõlemal kaasomanikul oleks võimalus vara kasutada ja kuidas on see tehniliselt võimalik. Kohus selgitab hagejale, et kaasomandis olevat kinnisasja saab koos oluliste osadega jagada reaalosadeks üksnes erandjuhtudel. 2(4)

2-17-14912 Kohus leiab, et ei ole hageja ka nimetatud puuduseid kõrvaldanud. Hagiavalduses ega selle puuduste kõrvaldamise avalduses ei nimetanud hageja vara, mille suhtes ta esitab oma hagi ega esitanud selget ja täidetavat vara jagamise viisi. Seega ei esitanud hageja selget hagiavalduse nõuet. Puuduste kõrvaldamisel selgitas hageja, et talle ei ole teada pärandvara täpset koosseisu ning et notar ei väljasta informatsiooni. Kostja oli määratud aastal 2016 pärandvara hooldajaks. Tema võõrandas pärandvaraks oleva korteri ning kasutas ka teise pärandvara), seetõttu ei ole hagejale teada, mis on tänapäeva seisuga pärandvara koosseis. Hageja märgib, et tsiviilasjas nr 2-16-5648 ta esitas taotluse vabastada A I pärandvara hooldaja ülesannetest ning kohustada ta andma kirjaliku aruande pärandvara koosseisu kohta. Kuni aruande esitamiseni ei ole võimalik esitada kohtule pärandvara koosseisu andmed. Hageja palub peale asja menetlusse võtmist peatada selle lahendamist kuni lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 216-5648 või alternatiivselt pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaeg vähemalt 30 päeva võrra, et kohtusse saaks jõudma aruanne pärandvara valitsemise kohta. PärS § 170 lg 2 mille kohaselt on menetlusosalistel või muudel õigustatud isikutel õigus tutvuda kõikide notari poolt pärimisasjas tehtud päringute ja järelpärimiste tulemustega. Kohtul on kahtlused, et notar keeldub hagejale andma pärimistoimikus olevat informatsiooni pärandvara kohta. Samuti tsiviilasjas nr 2-16-5648 oli tehtud pärandvara inventuur, milles on kindlaks tehtud pärandvara koosseis. Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud hageja väide, et ei ole tal teada pärandvara koosseis, mistõttu ei ole võimalik tal võimalik haginõuet täpsustada. Kohus selgitab, et vastavalt pärimisseaduse § 147 kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Seega kuni pärandvara ei ole jagatud kuulub see pärijatele ühiselt. Seega on igal pärijal õigus nõuda kogu pärandvara koosseisus oleva vara jagamist. Kui pärandvara polnud valitsetud nõuetekohaselt, võib esitada kahju hüvitamise nõude hooldaja vastu. Samuti on pärijal õigus nõuda võõrandatud pärandvara arvelt temale kuuluva osa hüvitamist rahas. Kohus leiab, et ei ole hageja hagi puuduste kõrvaldanud. Hagi on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses ning menetlusse võtmisele ei kuulu. Kohus ei pea otstarbekaks pikendada hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamise tähtaega, sest hageja selgitusel, hagi puuduste kõrvaldamine sõltub tsiviilasjas nr 2-16-5648 vara valitsemise aruande esitamisest. Kohus leiab, et ei ole hageja taotlus põhjendatud. Et käesolevas asjas hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt õigust esitada pärandvara jagamise nõue kostja vastu uuesti, jätab kohus hageja puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata TsMS § 64 lg 1 alusel. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

3(4)

2-17-14912 Et kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ei võta kohus seisukohta menetlusabi taotluse suhtes.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.