Osaühing Pluvo hagi TFA Engineering OÜ vastu võla, intressi ja viiviste nõudes ning TFA Engineering OÜ vastuhagi Osaühing Pluvo vastu kahju hüvitamise nõudes Harju Maakohtu 20.03.2017 otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
78 060,07 eurot
TFA Engineering OÜ apellatsioonkaebus Hageja (vastuhagis kostja/apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing Pluvo (registrikood 10089320, asukoht Laki 6a, 10621 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik (e-post: XXX) ja advokaat Erko-Andreas Roosik Kostja (vastuhagis hageja/apellatsioonimenetluses apellant): TFA Engineering OÜ (registrikood 12234559, asukoht Tänassilma tee 23, 76406 Saku vald, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen (e-post: XXX)
1(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810
Istungi toimumise aeg
26.10.2017
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 20.03.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
TFA Engineering OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus TFA Engineering OÜ kanda, va OÜ Pluvo hagi tagamise taotlusega seonduvad kulud, mis tuleb jätta OÜ Pluvo kanda.
4.Mõista TFA Engineering OÜ-lt OÜ Pluvo kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1 483,5 eurot. TFA Engineering OÜ-l tuleb OÜ-le Pluvo tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Pluvo esitas 03.10.2016 hagi TFA Engineering OÜ vastu võla, intressi ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista TFA Engineering OÜ-lt Osaühingu Pluvo kasuks põhinõudena 19 626,38 eurot ning kõrvalnõuetena intressi 30,17 ja viivise 833,90 eurot ning seadusjärgse määraga viivis arvestatuna põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni ja jätta menetluskulud TFA Engineering OÜ kanda.
2.21.03.2014 allkirjastasid Osaühing Pluvo (edaspidi hageja) ja TFA Engineering OÜ (edaspidi kostja) edasimüügilepingu, mille alusel andis kostja viieks aastaks hagejale ainuõiguse müüa Eestis, Lätis ja Leedus lepingus kindlaksmääratud LED-valgusteid. Leping oli sõlmitud viieks aastaks. Lepingule eelnes 27.02.2014 toimunud poolte esindajate vahel koosolek, mille järel tegi TFA Engineering OÜ Osaühingule Pluvo ettepaneku hakata TFA Engineering OÜ toodete ainuedasimüüjaks (eksklusiivne edasimüügiõigus) Eestis, Lätis ja Leedus. TFA Engineering OÜ ettepaneku kohaselt oli lepingutasu (litsentsitasu) Eesti Vabariigis müümise eest 12 000 eurot, Läti Vabariigis müümise eest 12 000 eurot ning müük Leedu Vabariigis oli ilma tasuta. Lepingutasu nimetas TFA Engineering OÜ ettemaksuks, mis tagatakse, kui Osaühing Pluvo täidab esimesel kolmel aastal müügiplaani. Selline ettepanek väljendus peaaegu identselt lepingu lisas C, kus lepiti kokku, et lepingutasu viie aasta peale on kokku 24 000 eurot ning juhul, kui Osaühing Pluvo müüb 2014-2016 (k.a) müügiplaanis osundatud koguses valgusteid, siis lepingutasu tagastatakse täies ulatuses, st 24 000 eurot.
2(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810
3.15.10.2015 esitas kostja teate hagejale lepingu rikkumisest ja ülesütlemisest. Kostja teatas, et hageja on rikkunud oluliselt edasimüügilepingut ning, et alates 15.10.2015 on hageja lepingust tulenevad õigused peatatud kuni hageja täidab lepingu lisas C kohustused nõuetekohaselt. Kostja märkis, et loeb lepingu ülesöelduks alates 23.10.2015, kui lepingu rikkumine ei ole kõrvaldatud hiljemalt 22.10.2015. 22.10.2015 vastas hageja kostja teatele ja märkis, et lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, sest hageja ei ole omapoolseid kohustusi rikkunud. Hageja tõi välja, et kostja ei ole selgitanud, milles täpsemalt seisneb kohustuse rikkumine ning täpsustas sealjuures, et lisas C toodud kohustused ei ole imperatiivsed (v.a lepingutasu maksmise kohustus).
4.06.11.2015 esitas hageja veelkord oma vastuse ning andis ühtlasi ka kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise lõpetamiseks. Hageja selgitas, et lepingu lisa C müügiplaanis märgitud müügikogused ei saa olla mingil juhul siduvad ning täpsustas, milles seisneb hageja arvates lepingurikkumine kostja poolt. Ühtlasi andis hageja kostjale aega seitse päeva, et edastada hagejale valgustite edasimüügiks vajalik ENEC sertifikaat. 13.11.2015 vastas kostja hageja teatele, jäi oma varasemate seisukohtade juurde ning keeldus edastamast ENEC sertifikaati, leides, et see on avalikult kättesaadav. 30.11.2015 pidasid pooled lepinguliste esindajate vahendamisel läbirääkimisi. Hageja oli valmis vaidluse lõpetama, kui kostja tasub hagejale tagasi ettemakse 2016-2018 aasta eest ehk kui kostja tagastab hagejale lepingutasu, mille eest hagejale ei ole tagatud lepingust tulenevaid õigusi, kuid mille eest kostja on etteulatuvalt tasunud. Kostja keeldus sellest ettepanekust. 05.01.2016 esitas kostja ettepaneku, et vaidluse lõpetamiseks pakub kostja hagejale 15-20 tk TFA toodetavaid valgusteid. 20.01.2016 vastas hageja, et kostja ettepanek ei sobi talle, kuivõrd hagejal ei ole võimalik ilma kehtiva lepingu alusel tagatava garantii ja varuosade kättesaadavuseta valgusteid müüa. Samuti ei oleks kostja pakutud 15-20 valgustit katnud hageja nõudeid tema vastu.
5.Kuivõrd kostja lepingurikkumised olid olulised ja kostja oli näidanud oma käitumisega tahet mitte täita lepingut ning kuna läbirääkimised ei lõppenud edukalt, siis esitas hageja 22.01.2016 lepingu ülesütlemisavalduse. Avaldused toimetati kostjale ja tema lepingulisele esindajale kätte samal päeval lepingus kokkulepitud eposti aadressil ning tähitud kirjadena. 29.01.2016 vastas kostja hageja ülesütlemisavaldusele, milles jäi oma varasemate seisukohtade juurde.
6.Kostja on rikkunud hagejale lepinguga garanteeritud ainuõiguslikku edasimüügiõigust (eksklusiivset edasimüügiõigust) sellega, et on ise müünud tooteid Eestis. Hageja esitas 02.12.2014 tellimuse selleks ettenähtud e-posti aadressil. Kostja jättis 02.12.2014 esitatud tellimuse täitmata, mistõttu kaotas hageja ka olulise kliendi. Edasimüügilepingu p 4.3 alusel oli kostjal kohustus varustada tooted vajaliku tehnilise kirjeldusega ning p 5.1 (b) alusel pidi kostja tagama toodetega seonduva vajaliku dokumentatsiooni edastamise. Paigaldus- ja hooldusjuhendit kostja ei edastanud ka pärast hageja päringut. Valgustite edasimüük ilma paigaldus- ja hooldusjuhendita ei ole mõeldav ning ei ole kooskõlas ka kehtivate õigusaktidega. Edasimüügilepingu p
4.4.alusel oli kostjal kohustus tagada hagejale toodete parandus ja vahetus garantiiperioodi jooksul. 10.03.2015 teatas hageja kostjale ühe valgusti rikkest ning palus see garantiikorras välja vahetada. 04.05.2015 teatas kostja, et asendab valgusti uuega ning lubas lähipäevil selle ära tuua. Lubatud valgustit hagejale aga ei toodud. Eeltoodud lepingurikkumised on kogumis andnud hagejale mõista, et kostja ei ole suuteline täitma lepingust tulenevaid kohustusi.
7.Edasimüügilepingu p-s 9.2 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui leping öeldakse esimese kolme aasta jooksul üles kostja lepingurikkumisest tulenevalt, siis tagastatakse hagejale poolt makstud lepingutasu jääk (bilanss). Hageja hinnangul on
3(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 tõendatud lepingu oluline rikkumine kostja poolt ning öelnud sellel alusel lepingu üles. Seega on edasimüügilepingu p 9.2 eeldused täidetud. Kuid kui vaatamata eeltoodule kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud edasimüügilepingut ning leping ei ole kostja rikkumise tõttu üles öeldud, siis tuleb hagejale siiski tasuda juba ette makstud lepingutasu.
8.Hageja on tasunud eksklusiivse edasimüügiõiguse eest viie aasta eest kokku 24 000 eurot ehk 400 eurot kuu eest. Hageja on saanud lepingu alusel müüa valgusteid üksnes 22 kuud (21.03.2014 – 21.01.2016). Seega on hagejal õigus nõuda 38 kuu eest ette tasutud lepingutasu kokku summas 15 200 eurot.
9.Hagejal on pärast lepingu ülesütlemist jäänud lattu veel üheksa kostjalt ostetut valgustit. Hagejal puudub valgustite edasimüügiks õigustatult huvi, sest lepingu ülesütlemise tõttu ei saa hageja kostjalt enam nõuda varuosasid ning garantii teostamist, mistõttu on neid valgusteid pärast lepingu lõppemist keeruline edasi müüa. Kõnealused üheksa valgustit ostis hageja hinnaga 295 eurot tükk (ilma käibemaksuta). Seega nõuab hageja VÕS § 196 lg 4 alusel üheksa valgusti ostuhinna tagastamist kokku 2655 eurot. Ostuhinna tagastamisel tagastab hageja kostjale kõnealused valgustid.
10.Hageja nõuab intressi 15 200 eurolt kuni lepingu ülesütlemiseni ehk tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumiseni. Seega arvestab hageja intressi kuni lepingu ülesütlemiseni ehk kuni 22.01.2016. Alates tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest ehk alates 23.01.2016 nõuab hageja viivist 15 200 eurolt kuni kohase täitmiseni. Seega nõuab hageja intressi 30,17 eurot ning viivist summas 833,9 eurot seisuga 30.09.2016.
11.Kostja lepingurikkumise tõttu ja alusetu lepingu ülesütlemisavalduse esitamise tõttu on hageja kandnud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks kahju õigusabikulude näol kokku 2324,31 eurot (ilma käibemaksuta). Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt kohtueelse õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Kostja vastuväited hagile
12.Kostja vaidles 05.01.2017 vastuses hagile sellele täies ulatuses vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Hagejal ei ole kostja vastu litsentsilepingust ja/või edasimüügilepingust ja/või nende tagasitäitmisest tulenevaid nõudeid. Edasimüügileping on lõppenud kostjapoolse ülesütlemisega, mitte hageja poolse ülesütlemisega.
14.Sõltumata sellest, kumma poole ülesütlemine on kehtiv, ei ole kostjal lepingutasu tagastamise kohustust. 21.03.2014 sõlmitud edasimüügileping ei olnud eksklusiivne leping, mille kohaselt oleks hagejal olnud ainuõigus 5 aasta vältel müüa Eestis, Lätis ja Leedus lepinguskindlaksmääratud LED valgusteid (tänavavalgustus). Tegu oli tavalise edasimüügilepinguga (turustusleping), mille kohaselt oli hagejal 5 aasta vältel õigus müüa kostja tarnitavaid tooteid. Väär on hageja arusaam, et lepingu lisas C sisalduv kaupade müügiplaan ei oma hageja jaoks mingit siduvat tähendust. Vastupidi, antud müügiplaan on üheselt lepingu osaks ning täitmiseks kohustuslik just nimelt hagejale kui turustajale. Ilma selle müügiplaanita poleks kostja sellist pikaajalist edasimüügilepingut üldse hagejaga sõlminud. Tegelikult suutis hageja kahe aasta jooksul kavandatud 4000 lambi asemel müüa kõigest 20 lampi, mis on 0,5% kavandatud müügikogusest. Seega sisuliselt hageja omalt poolt lepingut täitma ei asunudki. Hageja kinnitused oskusteabe osas osutusid sisutühjaks.
15.Kostja hinnangul märkis hageja õigesti, et lepingu 9.2 sätestas kostjale õiguse leping üles öelda juhul, kui esineb oluline sündmus, mis kätkeb endas õigustatud põhjust lepingu ülesütlemiseks. Praegusel juhul on hageja tegevusetus kavandatud
4(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 müügiplaani täitmisel käsitletav nii lepingu rikkumisena kui samaaegselt mõjuva põhjusena VÕS § 196 lg 1 mõttes. Edasimüügilepingu ülesütlemise põhjuseks oli hageja tegevusetus edasimüügilepingu täitmisel. Seega sisuliselt hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, sh peamist lepingulist kohustust müüa lampe kokkulepitud koguses. Teisisõnu on hageja tegevusetus käsitletav ka lepingu rikkumisena, sest müügieesmärki iga aasta lõikes ei saavutatud, sh juba esimesel aastal. Teade sisaldab endas üheselt informatsiooni selle kohta, et kostja nõuab hagejalt lisas C sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist.
16.Hageja väide, et lepingu lisa C sätestab üksnes lepingutasu maksmise kohustuse, on asjakohatu. Vaidlust ei ole faktis, et lepingutasu oli hageja poolt kostjale tasutud lepingu sõlmimise hetkel. Seega ei oleks kostjal olnud mingit põhjust ega vajadust nõuda ligi kahe aasta möödumisel hagejalt lisas C sätestatud lepingutasu maksmist. Lisas C oli üheselt kokku lepitud müügiplaan. Seega ei ole tegemist soovitusliku, vaid täitmiseks kohustusliku ja olulise lepingu osaga.
17.Kuigi on ilmne, et ainuüksi fakt müügiplaani täitmata jätmise kohta 99,5% ulatuses kinnitab hageja tegevusetust lepingu täitmisel ja seeläbi mõjuvat põhjust ülesütlemiseks, soovib kostja esitada omalt poolt täiendavaid tõendeid kinnitamaks oma arvamust selle kohta, et hageja sisuliselt ei teinudki midagi selleks, et kavandatud müügiplaani täita.
18.Nagu kostja viitas, siis ülesütlemise tingis nii 2014 kui 2015 müügiplaani täitmata jätmine. Kui 2015. aasta I pooles säilis mingigi lootus, et hageja täidab nii 2014 müügiplaani kui jõuab realiseerima asuda ka 2015 müügiplaani, siis 2015. aasta II pooles oli selge, et see eesmärk on saavutamatu. Seejuures andis hageja juhatuse liige kostja liikmele ka pidevalt lubadusi, et müügiplaan täidetakse. Seega ütles kostja lepingu üles mõistliku aja jooksul VÕS § 196 lg 3 mõttes.
19.Kuivõrd kehtiv on kostjapoolne lepingu ülesütlemine, siis on hagejapoolne ülesütlemine tagajärjetu. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostjapoolne lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, siis tuleb hinnata hageja poolt tehtud 22.01.2016 ülesütlemisavalduse sisu ja kehtivust. Hageja on lepingu ülesütlemisel tuginenud VÕS § 196 lg 1 ning põhjendanud seda peamiselt kolme argumendiga: 1) kostja on rikkunud ainuõiguslikku edasimüügilepingut sellega, et müüs ise tooteid Eestis; 2) kostja ei edastanud hagejale valgustite edasimüügiks vajalikku sertifikaati; 3) kostja rikkus tarnekohustust ning garantiikohustust. Antud juhul nägi leping erakorralise ülesütlemise võimaluse ette üksnes kostjale (p 9.2). Küll aga ei näinud leping ülesütlemise võimalust ette hagejale, kuna eelduslikult on just hageja huvitatud müügiõiguse olemasolust võimalikult pika perioodi vältel. Eelnevast järeldus kostja hinnangul, et hagejal puudus põhimõtteliselt õigus lepingust taganemiseks, neid aluseid leping ei sisalda. Eelnevale vaatamata ei vasta ükski neist põhjendustest ka sisuliselt tõele. Kostja ei ole lepingut omalt poolt rikkunud, mistõttu on hageja poolt tehtud ülesütlemisavaldus ka sisuliselt tagajärjetu.
20.Kostja TFA Engineering OÜ ei ole seotud hageja poolt viidatud Harjumaal Alliku külas seotud tänavavalgustusprojektiga. Kostja ise lampide tootmisega ei tegele, vaid ta vahendab tootja tooteid hulgimüüjana jaemüüjatele ning tegi seda ka hagejale kuni lepingu ülesütlemiseni. Küll aga kostja selgitab, et Alliku küla tänavavalgustusprojekti oli kaasatud lampide tootja TFA Development OÜ (registrikood 11941266) ning seda põhjusel, et tootja vajas oma toodetele ka reaalset referentsi. Toote turustamisega pidigi tegelema hageja, kes sellega aga toime ei tulnud. Seega oli tootja ise sunnitud otsima toote turustuskanaleid.
21.Kostja ei nõustu hageja etteheitega selles, nagu oleks ta rikkunud lepingut sellega, et ei edastanud hagejale valgustite edasimüügiks vajalikku sertifikaati. Väide pole
5(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 tõsiseltvõetav. Esiteks ei tulene lepingu sätetest, et kostja pidanuks esitama hagejale tema nõudmisel ENEC sertifikaadi ning et selle esitamata jätmine oleks lepingurikkumine. Lepingu p 4.1 alusel pidi kostja tõepoolest tagama, et tooted vastaksid Euroopa Liidu regulatsioonide nõuetele. Kuid seda kohustust on kostja ka täitnud ja tooted vastavad igati EL regulatsiooni nõuetele. Iseenesest märgib hageja õigesti, et ENEC sertifikaat tõendab toote vastavust Euroopa Liidus kehtivatele ohutus- ja tõhususnõuetele. Küll aga on ekslik hageja arusaam, et ENEC sertifikaadi väljastaja peaks olema kostja. Kostja jääb hagejale varasemalt antud selgituse juurde, et ENEC sertifikaat on vajadusel kättesaadav avalikult www.enec.com ning seda ei ole vaja igakordselt paberkandjal väljastada.
22.Hageja väide, et ilma paberkandjal sertifikaadita ei ole tal võimalik osaleda riigihangetel, ei ole asjakohane. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et ta üldse osales mõnel riigihankel ja/või et tema pakkumused oleks tunnistatud mittevastavaks ENEC sertifikaadi puudumise tõttu.
23.Alusetu on hageja etteheide ka selles, nagu oleks kostja rikkunud garantii- ja tarnimise kohustust. Lepingu tervikmahtu arvestades on tegemist äärmiselt marginaalsete näidetega, mis ei ole lepingurikkumise kontekstis tõsiseltvõetavad argumendid. Hageja väitel jättis kostja tarnimata kõigest ühe (1) lambi ja jättis väidetavalt teostamata (ühe) lambi remondi. On ilmne, et kui kostja eesmärk oli müüa 17 500 lampi, siis võimalikud probleemid kahe lambiga ei saa olla mitte mingil juhul mõjuvaks põhjuseks lepingu ülesütlemiseks.
24.Asjakohaseks ei saa pidada hageja väidet, et kostja ei varustanud tooteid vajaliku tehnilise kirjeldusega ning paigaldus- ja hooldusjuhendiga. Hageja väitel ei ole valgustite edasimüük ilma vastavate juhenditeta mõeldav. Esiteks kostja osundas, et lampide tehniline kirjeldus ja parameetrid olid juba 21.03.2014 lepingu enda osaks, mingeid muid juhiseid ei ole hageja küsinud. Seejuures on hageja puhul tegemist professionaalse elektriettevõtjaga. Teiseks, analoogselt eelmise väitega ei ole hageja ka siin detailsemalt selgitanud ega tõendanud, millise konkreetse tellimusega seoses jättis kostja paigaldus- ja hooldusjuhendi väidetavalt edastamata või kus ja kellele jäid hagejal nende juhendite puudumise tõttu valgustid müümata. Hageja väited on otsitud õigustamaks suutmatust valgusteid müüa.
25.Kuna leping on ülesütlemise tõttu lõppenud, siis tõusetub küsimus ülesütlemise õiguslike tagajärgede kohta eelkõige lepingu sõlmimisel tasutud summadega seonduvalt. Kostja selgitas eelnevalt, et tema lepingut rikkunud ei ole ja hageja ülesütlemine ei ole kehtiv. Lepingu ülesütlemise põhjustas hageja suutmatus endale lepinguga võetud kohustusi täita. Seega puudub hagejal lepingust tulenev nõudeõigus lepingutasu tagastamiseks. Kuivõrd olemuslikult oli tegu ühekordse tasuga müügiõiguse omandamise eest, siis ei ole see tasu 5-aastase perioodi peale osadeks jagatav.
26.Teiseks, lepingu lisa C nägi ette ka teise võimaluse lepingutasu tagastamiseks. Nimelt tuleks lisa C kohaselt lepingutasu tagastada üksnes kolme aasta müügiplaani täitmisel. Seda tingimust saabunud ei ole.
27.Hageja taotleb ühe hagi nõude komponendina üheksa valgusti ostuhinna tagastamist kogusummas 2655 eurot VÕS § 196 lg 4 alusel. See nõue on samuti alusetu. Kostja esitas seisukoha, et VÕS § 196 lg 4 ei ole tasunõude alusena kostjalt hagejale müüdud lampide juhul rakendatav. Kui hageja tellis turustuslepingu raames kostjalt teatud koguse lampe, kostja need tarnis ja hageja nende lampide eest tasus, siis on õiguslikus mõttes tegemist eraldiseisva müügilepinguga, mis on kohase täitmisega lõppenud (VÕS § 186 p 1). Kuid see eraldiseisev müügileping ei puuduta turustuslepingut, millega hageja omandas üldise lampide edasimüümise õiguse jaeturul. Kohase
6(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 täitmisega lõppenud müügilepingu pinnalt ei ole võimalik enam esitada ostuhinna tagastamise nõuet. Kostjal ei ole hageja ees rahalisi kohustusi ja seega ei ole ta rahalise kohustusega täitmisega viivituses.
28.Iseenesest on õige hageja käsitlus, et Riigikohus on jaatanud põhimõttelist võimalust nõuda kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamist kahjuna. Küll aga omab tähtsust, et selle nõude esitamine kahjuna eeldab esmase eeldusena kostjapoolset kohustuse rikkumist (VÕS § 100 tähenduses), st kostja õigusvastast käitumist. Kostja on korduvalt esile toonud, et tema ei ole hageja suhtes mingeid kohustusi rikkunud. Seega puudub ka põhjuslik seos. Arvetel näidatud kulu ei oleks kindlasti täies mahus hüvitatav. Näiteks arvel 068-10-15 on tegevustena ära toodud Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitaažikohtu reglemendiga tutvumine ja erinevad büroosisesed nõupidamised, mille seos antud asjaga on küsitav. Arvel 080-11-15 on tegevusena näidatud osalemist läbirääkimistel, arve 043-01-16 spetsifikatsiooni pole aga üldse esitatud, mistõttu pole teada, mille eest on arve esitatud. Kulutused nõude analüüsile ja õigusliku aluse väljaselgitamisele on rahaliselt hinnatavad antud kohtumenetluse raamides ja need kulud ei kuuluks mingil juhul hüvitamisele kahjuna kohtueelses menetluses.
29.Taganemata vähimalgi määral eespool toodud õiguslikest seisukohtadest, esitas kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse juhul, kui kohus peab hageja rahalist nõuet põhjendatuks. Kostja tugines asjaolule, et hageja tegevusetuse tulemusena ei õnnestunud kavandatud müügiplaani realiseerida. Seetõttu tekkis kostjale tulenevalt hageja tegevusetusest kauba müümisel kahju saamata jäänud tulu näol. Kui hageja oleks müünud 2014. aastal 1500 lampi ja 2015. aastal veel 2500 lampi, oleks kostja kasum igalt lambilt algsete hindade puhul olnud minimaalselt 30 eurot. Seega jäi saamata tulu ca 120 000 eurot. Isegi kui hageja oleks müünud kaks korda vähem (ca 2000 lampi), jäi kostjal saamata tulu ca 60 000 eurot. Kui tuua võrdluseks 2016. aastal müüdud lambid ca 600 tk, siis tänastes hindades on kostja kasum igalt lambilt vähemalt 50 eurot, kokku seega 30 000 eurot. Tasaarvestuse tulemusena ei ole Pluvo OÜ-l kostja vastu rahalist nõuet, mistõttu loeb TFA Engineering OÜ rahalised kohustused Pluvo OÜ ees kattuvas osas lõppenuks. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud
30.Kostja esitas 01.02.2017 vastuhagi, milles taotleb hagejalt kahjuhüvitise 59 700 euro väljamõistmist ja palub TFA Engineering OÜ hagi rahuldamisel tasaarvestada poolte nõuded ning menetluskulude jaotuse määramisel jätta kõik menetluskulud Osaühing Pluvo kanda ja mõista TFA Engineering OÜ kantud menetluskulud välja Osaühingult Pluvo vastavalt hilisemalt esitavale menetluskulude nimekirjale.
31.Poolte vahel sõlmitud lepingu lisas C sisaldus 2014 minimaalne müügikogus 1500 lampi, 2015 minimaalne müügikogus 2500 lampi, 2016 minimaalne müügikogus 3500 lampi, 2017 minimaalne kogus 5000 lampi ja 2018 samuti 5000 lampi (kokku planeeriti müüa seega 17 500 lampi, sellest esimesel aastal 1500 lampi ja teisel aastal 2500 lampi). Tegelikult suutis hageja kahe aasta jooksul kavandatud 4000 lambi asemel müüa kõigest 20 lampi, mis on 0,5% kavandatud müügikogusest. Seega sisuliselt hageja omalt poolt lepingut täitma ei asunudki. Kokkuvõtlikult tugineb kostja vastuhagiga seoses asjaolule, et hageja tegevusetuse tulemusena ei õnnestunud kavandatud müügiplaani realiseerida. Kostjal saamata planeeritud tulu hageja kaudu kavandatud lampide edasimüügist. Kui hageja oleks kokkulepitud müügiplaani täitnud, siis ei oleks kostjal kahju tekkinud.
32.Kahju suuruse osas esitab kostja äärmiselt konservatiivse arvestuse ning piirdub ka ajalises võtmes üksnes kahe esimese aasta planeeritud müügilt saamata jäänud tuluga.
7(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 17.03.2014 edasimüügilepingu lisas A oli kokku lepitud kostjalt hagejale edasimüügiks mõeldud lampide hinnakiri ühe lambi kohta (st hind kostjalt hagejale, millele hageja oleks edasimüümise korral lisanud veel oma kasumimarginaali). Kostja selgitas vastuses hagile, et 2014. aastal oli kostja lampide maaletooja/tarnija, aga mitte lampide tootja. Lampide tootjaks oli TFA Development OÜ (registrikood 11941266). Kostja TFA Engineering OÜ omas lampide edasimüügiõigust TFA Development OÜga sõlmitud koostöölepingu alusel. 11.02.2014 koostöölepingu p 2.6 nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et TFA Engineering OÜ võib RQ valgusteid edasi müüa vastavalt tootja poolt määratud hinnaga järgmise valemi alusel: toote omahind + 15 eurot, ilma käibemaksuta. Eelnevast järeldub, et kostja planeeritud kasum iga lambi pealt sõltumata mudelist oli kavandatud 15 eurot (s.o ca 7.5% või kallima lambi puhul vastavalt 5,3% või 4% hagejaga 21.03.2014 edasimüügilepingus kokkulepitud müügihinnast). Müügiplaani kohaselt planeeriti 2014. aastal müüa 1500 lampi ja 2015. aastal 2500 lampi, so kokku 4000 lampi. Hageja müüs 20 lampi. Seega müümata jäi 3980 lampi. Seetõttu jäi kostjal saamata tulu 2014-2015 eest kogusummas 59 700 eurot (15 x 3980= 59 700), sellest arvestuslikult 22 500 eurot 2014. aasta kohta ja 37 200 eurot 2015. aasta kohta. Kostja rõhutas, et tegelik saamata tulu on veelgi suurem, kostja lähtub konservatiivsest arvestusest. Kostja ei nõua hagejalt oma nõudega seonduvalt ka viivist ega muid kulusid. Hageja vastuväited vastuhagile
33.Hageja vaidles 17.02.2017 vastuses vastuhagile sellele täies ulatuses vastu ja palus jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
34.Üheski lepingu punktis ega lepingule eelnenud kokkulepetes ei leppinud pooled kokku, et hagejal on kohustus müüa minimaalselt teatud arv valgusteid. Seega ei saanud hageja rikkuda lepingut ning kahjunõue on alusetu. Teiseks on kostja rikkunud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu ei olnudki hagejal võimalik müüa soovitud hulgal valgusteid. Isegi, kui kohus tuvastab, et hageja on rikkunud lepingut, ei saa kostja tugineda lepingurikkumisele, sest selle on põhjustanud temast endast tulenevad asjaolud (VÕS § 101 lg 3). Kolmandaks ei ole kostjal saanud tekkida kahju. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Saamata jäänud tulu nõude tõendamiseks ei ole kostja tõendanud reaalset kavatsust ja võimalust saada tulu. Hinnakokkulepe TFA Development OÜ-ga, mille alusel kostja oma kahju on soovinud tõendada, on tühine KonkS § 4 lg 1 alusel. Neljandaks, kui lugeda kostja puhul saamata jäänud tulu nõue tõendatuks, siis tuleb sellest maha arvata kulud, mida kostja on selle võrra kokku hoidnud ning maha arvata tulu, mida kostja teenis, rikkudes hageja ainumüügiõigust. Lisaks tuleb kostja nõuet vähendada VÕS § 139 ja VÕS § 140 alusel.
35.Kohtupraktikas ei ole aktsepteeritud n-ö abstraktset saamata jäänud tulu, st tulu, mida isik oleks oma tavapärase majandustegevuse jätkamise eeldamise kaudu saanud. Tõendada tuleb konkreetset võimalust teenida tulu, st et kahju tekkimiseks peab esitama tõendid, mis tõendaksid konkreetsete tehingute sõlmimise võimalust, mis luhtusid tulenevalt teise lepingupoole rikkumisest. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et tal jäi mingi valgustite müügitehing sõlmimata või et tal oli potentsiaalne valgustite ostja, kellele hageja ei müünud valgusteid, mistõttu jäi ka kostjale tulu saamata.
36.Praegusel juhul on oluline kahju tekkimise hindamisel arvestada ka sellega, millist liiki lepinguga on tegemist. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut, mille puhul peab lepingupool saavutama teenuse osutamisega mingi kindla tulemuse (VÕS § 635 lg 1). Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping (VÕS § 619 lg 1), mille alusel osutas hageja kostjale teenuseid (turustus ning edasimüük). Käsunduslepingu
8(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 puhul on küll samuti oluline eesmärgi saavutamine, kuid käsundisaaja ei saa tagada kindla tulemuse saavutamist ehk ta ei ole kohustatud saavutama teenuse osutamisega kindlat tulemust.
37.Samuti on hageja tõendanud, et ta on omalt poolt teinud kõik võimaliku, et müüa võimalikult palju valgusteid - hageja on osalenud ning soovinud osaleda kõikidel suurematel hangetel, kuid mis on luhtunud tulenevalt ENEC sertifikaadi puudumisest. Hageja on tõendanud, et ta on projekteerimistöödes kasutanud kostja valgusteid ning on tõendanud, et ta on proovinud saada koostöölepingut teiste projekteerimisettevõtjatega.
38.Kui kohus siiski leiab, et kostja nõue hageja vastu on põhjendatud, palub hageja kohtul vähendada kostja nõuet VÕS § 139 ja VÕS § 140 alusel. Esiteks leiab, et kuna kostja kahju tekkis üksnes kostjast endast tulenevate asjaolude tõttu, siis palub hageja vähendada kostja nõuet nullini VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel. Teiseks, kui kohus leiab, et kostja nõude nullini vähendamine ei ole põhjendatud, palub hageja vähendada kostja nõuet kohtu äranägemise järgi, võttes arvesse asjaolu, et kahju tekkis kostja enda lepingurikkumiste tõttu ning arvestades eriti sellega, et kostja ei juhtinud hageja tähelepanu ebatavaliselt suure kahju tekkimise ohule.
39.Kolmandaks, palub hageja vähendada kostja nõuet VÕS § 140 lg 1 alusel, sest kahju hüvitamine täies ulatuses oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning mõistlikult vastuvõtmatu. Seda põhjusel, et hageja on tasunud kostjale lepingutasuna 24 000 eurot, kuid ei ole kostjast tulenevatel põhjustel saanud teostada edukat müüki. Kostja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi (dokumentide edastamine, garantii- ja tarnekohustuste täitmine), mis selgelt mõjutasid valgustite edasimüüki. Seega võrreldes poolte kohustusi ning lepingu reaalset täitmist mõlema osapoole poolt, on kahju nõudmine äärmiselt ebaõiglane, sest hageja on tasunud 24 000 eurot sisuliselt mitte millegi eest. Seega tuleks vähendada kostja nõuet nullini. Juhul, kui kohus leiab, et kostjapoolsed lepingurikkumised ei ole mõjutanud nii oluliselt valgustite edasimüüki, tuleks võtta neid rikkumisi arvesse ning vähendada kostja nõuet vähemalt 24 000 euro võrra. Esimese astme kohtu otsus
40.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 16 200 eurot, millest kostja poolt tagastamata lepingutasu jääk on 15 200 eurot ning hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitis 1 000 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja intressi 30,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 833,90 eurot ning viivise põhinõudelt 16 200 eurot alates 03.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja hagi jäi rahuldamata summas 2 655 eurot. Kostja vastuhagi jäi rahuldamata. Nii hagi kui vastuhagi menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3093 eurot ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel.
41.Otsuse põhjenduste kohaselt ei kinnita tõendid kostja väidet, nagu oleks hageja pannud toime sellise olulise lepingurikkumise, mis andnuks kostjale õiguse lepingu ülesütlemiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleksid pooled lepingu lisas C kokku leppinud kostja kohustuses müüa kindlaksmääratud koguses lampe. Käesolevas asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, nagu olnuks poolte ühine tahe suunatud hageja poolt endale lampide müügikohustuse võtmisele. Pooltevahelises lepingus on lisa C tingimused defineeritud inglise keeles kui „selling plan“ ehk eesti keeles „müügiplaan“ ning ka lisas C kasutatakse sama terminit „müügiplaan“. Lepingust endast ega muudest tõenditest ei nähtu, et pooled soovinuks käsitleda
9(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 müügiplaani tingimusi hagejale kohustuslikuna. Seejuures juba termini „plaan“ kasutamine viitab kohtu hinnangul asjaolule, et tegemist ei olnud kohustusega.
42.Kuna pooled ei olnud leppinud kokku lampide müügikohustuses, siis ei saanud kostja tugineda hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel hagejapoolsele lepingurikkumisele. Kostja poolt alles kohtumenetluses esile toodud hageja väidetav tegevusetus müügiplaani täitmisel kui mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 alusel ei ole kohtu hinnangul aga asjakohane. Kostja on lepingu ülesütlemisel tuginenud hagejapoolsele lepingu lisa C müügikohustuse rikkumisele, mitte poolte huvide abstraktsele kaalumisele VÕS § 196 lg 1 tähenduses. Kuigi iseenesest pole välistatud ülesütlemisavalduse täiendamine ka kohtumenetluses, ei saa täiendamine tähendada seda, et kohtumenetluses esitatakse advokaatide abiga täiesti uued lepingu ülesütlemise alused, millele kostja algselt ei tuginenud. Sellisel juhul oleks tegemist juba uue ülesütlemisavaldusega, mis oleks kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega ning mis oleks esitatud pärast mõistliku aja möödumist.
43.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja 15.10.2015 ülesütlemisavaldus pole kehtiv ka seetõttu, et see ei ole tehtud mõistliku aja jooksul. Kuna lepingu p-s 9.2 ei ole pooled reguleerinud ülesütlemistähtaega, tuleb lähtuda VÕS §-st 196 lg-st 3, mille kohaselt võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kostja ütles lepingu üles mh põhjusel, et hageja ei ole täitnud 2014. aasta müügiplaani. Hageja märkis õigustatult, et 2014. aasta müügiplaani mittetäitmisest pidi kostja teadlik olema hiljemalt 2014. aasta lõpuks, kuid lepingu ülesütlemisavalduse esitas kostja alles enam kui 10 kuud hiljem 2015. aasta oktoobris, mida kohus ei pea mõistlikuks ülesütlemise ajaks. Kohus ei pea põhjendatuks kostja viidet nn kestvale rikkumisele, mis justkui ülesütlemisavalduse esitamise tähtaega pikendas. Pooled eristasid lepingus selgelt müügiplaani eesmärke aastate kaupa, mistõttu sai kostja ka igat aastat puudutavat väidetavat rikkumist eraldi käsitleda. Seejuures ei olnud 2015. aasta oktoobris võimalik hinnata 2015. aasta müügiplaani täitmist, kuna vastav aasta ei olnud veel möödunud.
44.Eeltoodut arvestades ei olnud kostjapoolne lepingu ülesütlemine kehtiv, sest ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei olnud täidetud.
45.Järgnevalt hindab kohus seda, kas hageja ütles pooltevahelise lepingu õiguspäraselt üles. 06.11.2015 andis hageja kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise lõpetamiseks. Hageja selgitas, milles tema arvates seisneb lepingurikkumine kostja poolt. Ühtlasi andis hageja kostjale aega seitse päeva, et edastada hagejale valgustite edasimüügiks vajalik ENEC sertifikaat. 13.11.2015 vastas kostja hageja teatele, jäi oma varasemate seisukohtade juurde ning keeldus edastamast ENEC sertifikaati, leides, et see on avalikult kättesaadav ja lepingust ei tulene kostjale kohustust ENEC sertifikaadi esitamiseks. Ühtlasi leidis kostja, et kostjapoolne lepingu ülesütlemine on kehtiv ning alates 23.10.2015 puudub hagejal õigus teha tehinguid ja mistahes toiminguid lepingus kokkulepitud valgustite edasimüügiks. Hageja esitas 22.01.2016 lepingu ülesütlemisavalduse. Ülesütlemisavalduse põhjendusena märkis hageja, et „Kuivõrd 15.10.2015 lepingu ülesütlemine TFA poolt ei ole kehtiv ning pooled ei ole suutnud erimeelsusi läbirääkimiste teel lahendada, siis lähtudes VÕS § 196 lg-st 1 ja lg-st 2, ütleb Pluvo mõjuval põhjusel lepingu üles, sest TFA on rikkunud lepingulisi kohustusi ning samuti, arvestades kõiki asjaolusid, ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist“. Kohus leiab, et hageja on eelnimetatud avalduse alusel kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud ja põhjendab seda järgnevalt.
46.Kohus leiab, et kostjapoolse olulise lepingurikkumise alguseks saab lugeda hiljemalt kostja 13.11.2015 kirja saatmist, sest nimetatud kirjas teatas kostja, et kostjapoolne
10(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 lepingu ülesütlemine on kehtiv ning „alates 23.10.2015 puudub hagejal õigus teha tehinguid ja mistahes toiminguid lepingus kokkulepitud valgustite edasimüügiks“. Olukord, kus üks lepingupool teatab teisele, et teisel lepingupoolel on keelatud teha mistahes tehinguid ja toiminguid lepingu täitmiseks, tähendab ühemõtteliselt keeldumist koostööst teise poolega ning kohtu hinnangul on see käesoleval juhul vaadeldav kostjapoolse lepingu rikkumisena.
47.Kuna kostja rikkus oma lepingulist koostöökohustust hageja suhtes ning näitas oma käitumisega selget tahet lepingut mitte täita, siis oli hageja kohtu hinnangul õigustatud pooltevahelise lepingu VÕS § 196 lg 1 ja lg 2 alusel üles ütlema.
48.Kohus ei pea eelnevat arvestades vajalikuks käsitleda muid pooltevahelise koostöö nüansse ja sellega seotud poolte väiteid ning tõendeid, nagu kostja väidetav tarnekohustuse rikkumine, puudustega valgustite tarnimine ning garantiikohustuse rikkumine või edasimüügiks vajalike sertifikaatide edastamine. Kuna kostja teatas hagejale, et alates 23.10.2015 puudub hagejal õigus teha tehinguid ja mistahes toiminguid lepingus kokkulepitud valgustite edasimüügiks, siis kostjapoolsel täielikul koostööst keeldumisel ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust hageja poolt esile toodud poolte varasema koostöö elemendid, sh hageja poolt 19.02.2015 ja 06.10.2015 esitatud päringud ENEC sertifikaadi kohta.
49.Kohus ei nõustu kostjaga selles, nagu oleks pooled lepingu p-ga 9.2. välistanud hageja õiguse lepingu ülesütlemiseks hageja poolt. Kohus nõustub hagejaga, et kui pooled oleks soovinud, et lepingu ülesütlemisõigus oleks üksnes kostjal, siis oleks lepingus sõnaselgelt tulnud kokku leppida, et hagejal puudub õigus lepingut üles öelda.
50.Lepingu punktis 9.2. on pooled kokku leppinud litsentsitasu jäägi hagejale tagastamises juhul, kui leping lõpetatakse esimese kolme aasta jooksul kostjapoolse rikkumise tõttu. Kuna kohus kohtuotsuse eelnevas osas tuvastas, et kostjapoolse lepingurikkumise tõttu hageja kehtivalt ütles üles (lõpetas) pooltevahelise lepingu, on eeldused lepingu p 9.2 rakendamiseks täidetud. Vaidlus puudub selles, et hageja on tasunud kostjale litsentsitasu viie aasta eest kokku 24 000 eurot, st kuudeks jaotatuna 400 eurot kuu eest. Kohus leiab, et kuna pooled leppisid lepingu perioodina kokku 5 aastat, siis ka hageja poolt tasutud litsentsitasu summas 24 000 eurot oli tasutud seda lepingu pikkust arvestades. Litsentsitasu oli lepingus defineeritud kui „kokkulepitud ajavahemiku jooksul kaubamärgi esindamise ja toote müügiõiguse tasu“. Kuni hagejapoolse lepingu ülesütlemiseni 22.01.2016 sai hageja lepingu alusel valgusteid müüa üksnes 22 kuud (21.03.2014 – 21.01.2016). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 38 kuu eest ette tasutud lepingutasu jäägi tagastamist kokku summas 15 200 eurot. Kuna pooled olid lepingus kokku leppinud lepingutasu jäägi tagastamises, siis on ebaõige kostja väide, et nimetatud tasu ei ole 5-aastase perioodi peale osadeks jagatav.
51.Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et kostjal on hageja ees rahalised kohustused (vt kohtuotsuse 122-124) ning hageja on lepingu ülesütlemisel nõudnud kostjalt rahalise kohustuse täitmist, leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi ja viivise tasumist ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15 200 eurolt arvestatud intressi summas 30,17 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 833,90 eurot.
52.Kohtueelse õigusabi osutamisega seotud asjaolusid ja tõendeid arvestades, leiab kohus et VÕS § 127 lg 6 õiglaseks hüvitiseks hagejale kostjate poolt tekitatud kahju eest on hüvitis summas 1000 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest olid hageja õigusabikulud põhjuslikus seoses kostja tegevusega, need olid kostjale ettenähtavad ning need on hõlmatud kahju hüvitamise normi kaitse-eesmärgiga.
11(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810
53.Lisaks eeltoodule on hageja esitanud valgustite ostuhinna tagastamise nõude. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue üheksa valgusti ostuhinna tagastamiseks summas 2655 eurot on alusetu ning kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Lepingu p 3.1. kohaselt tegutses hageja kostjast sõltumatuna. Seega, kui hageja tellis kostjalt valgusteid ja tasus nende eest, siis oli see hageja enda risk, kusjuures kohus nõustub kostjaga, et selline lampide ostutehing kui eraldiseisev tehing on täitmisega lõppenud.
54.Kokkuvõtlikult tugineb vastuhagi sellele, et hageja ei olevat täitnud oma lepingulisi kohustusi, sh peamist lepingulist kohustust müüa lampe kokkulepitud koguses. Teisisõnu on hageja tegevusetus kostja arvates käsitletav lepingu kestva rikkumisena, sest müügieesmärki iga aasta lõikes ei saavutatud, sh esimesel aastal. Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse I osas, et pooled ei leppinud kokku lampide müügikohustuses, seega ei saanud kostja tugineda hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel hagejapoolsele lepingurikkumisele ning hagejale ei ole etteheidetav ka tegevusetus müügiplaani täitmisel.
55.Kuna vastuhagi tugineb ekslikele eeldustele (eelkõige kostja ebaõige väide hagejapoolse lepingurikkumise kohta), mis asja kohtuliku arutamise kestel kinnitamist ei leidnud, siis on vastuhagi alusetu ning kohus jätab selle täies ulatuses rahuldamata. Kuna vastuhagi on põhimõtteliselt alusetu, siis puudub vajadus eraldi käsitleda muid hagejapoolseid vastuväiteid vastuhagile (sh väited, et kostja ei ole tõendanud tulu saamise kavatsust ja võimalust ning et kostja ei oleks tulu saanud). Kuigi kohus eeldab, et vastuhagiga asendas kostja oma menetlusliku tasaarvestuse, märgib kohus siiski selguse huvides, et eelpool kirjeldatud põhjustel on alusetu ka kostjapoolne menetluslik tasaarvestus, mis põhineb samadele argumentidele kui vastuhagi.
56.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas leiab kohus, et asja õigeks lahendamiseks ei oluline see, milline oli poolte vahel sõlmitud lepingu täpne tüüp, seda enam, et mõlemad pooled leidsid, et tegemist võib olla segatüüpi lepinguga.
57.Kohus leiab, et hagiga seotud menetluskulud tuleb käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades jätta täielikult kostja kanda, sest kõigis peamistes vaidlusküsimustes olid hageja argumendid põhjendatud ning kohus rahuldas hagi ülekaalukas osas. Vastuhagiga seotud menetluskulud tuleb samuti jätta tervikuna kostja kanda, sest vastuhagi jäi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
58.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, vastuhagi rahuldada ja menetluskulud jätta hageja kanda.
59.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidlusta kostja kohtuotsust osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Kostja hinnangul jättis kohus otsuse tegemisel välja selgitamata, mis oli poolte tegelik tahe edasimüügilepingu sõlmimisel. Kohus on andnud lepingule tähenduse, mida sellel tegelikult ei ole, kui asus otsuses seisukohale, et edasimüügilepinguga ei olnud pooled kokku leppinud lampide edasimüügikohustuses. Edasimüügilepingu peamine mõte ja eesmärk saab olla üksnes ja ainult toodete edasimüük. Kuna hageja sõnul oli tal enam kui 20 aastat müügikogemust elektriseadmete turustamisel kogu Baltikumis, pidi hageja hästi aru saama mis on sarnaste edasimüügilepingute olemus ja eesmärk.
60.Kohtu käsitlus lähtub väärast eeldusest, et ühe ja sama lepingu raamides on võimalik lepingulisi kohustusi jagada põhikohustusteks, mis on kohtu arvates siduvad ja imperatiivsed ja mittepõhikohustuseks, mis ei ole kohtu arvates siduvad. Kostja on
12(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 seisukohal, et lepingulised kohustused on siduvad ja täitmiseks kohustuslikud tervikuna, sõltumata sellest, kas need on nimetatud põhitekstis või lepingu lisades.
61.Hageja peamine kohustus oli lampe müüa ja kostja peamine kohustus oli hagejat lampidega vastavas ulatuses varustada. Kostja kohustused olid mh loetletud lepingus, milleks oli tagada toodete tootmine, olemasolu, vastavus EL nõuetele, piisav laovaru, tarnedokumendid jne. Kostja on kõik need kohustused täitnud. Hageja ise väidetavale koostöökohustuse rikkumisele ei tuginenud, sellise käsitluse võimalus ilmnes üllatuslikult alles kohtuotsusest.
62.Kostja on seisukohal, et kehtiv on kostja poolt lepingu ülesütlemine. Hageja rikkus oluliselt lepingut ning rikkumiseks oli hageja tegevusetus lampide edasimüümisel. Kostja on tuginenud müügiplaani rikkumisele, kuid teatas ülesütlemisavalduses ka seda, et hageja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi. See on samaaegselt käsitletav hageja tegevusetusena ning kostja ei ole esile toonud mingeid uusi asjaolusid ülesütlemise alusena.
63.Kostja ütles lepingu üles mõistliku aja jooksul, sest kostja ütles lepingu üles mitte ainult seetõttu, et hageja ei täitnud 2014.a müügiplaani vaid seetõttu, et hageja ei täitnud nii 2014.a kui ka 2015.a müügiplaani. Kostjal tekkis 2015.a teises pooles veendumus, et hageja ei suuda täita endale võetud kohustusi. Kui 2015.a I pooles säilis lootus, et hageja suudab täita 2014.a müügiplaani ja 2015.a müügiplaani, siis 2015.a II pooles oli selge, et hageja seda teha ei suuda. Kohus on ülesütlemise mõistliku tähtaja kontekstist otsuses leidnud, et pooled eristasid lepingus selgel müügiplaani eesmärke aastate kaupa, mistõttu sai kostja igat aastat puudutavat rikkumist käsitleda eraldi.
64.Tulenevalt eelnevalt loetletud ebaõigetest eeldustest jättis kohus põhjendamatult rahuldamata vastuhagi ja vastavad argumendid otsuses käsitlemata. Ringkonnakohtu seisukoht
65.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
66.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 21.03.2014 turustuslepingu (edaspidi ka leping), mille tingimuste kohaselt andis kostja hagejale 4 aastaks Eesti, Läti ja Leedu territooriumil kaubamärgi esindamise ja toodete müügiõiguse, hageja kohustus tasuma kostjale nn litsentsitasu 24 000 eurot vastavalt lepingu lisale C.
67.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel sõlmitud leping on lõppenud ülesütlemisega. Kuna lepingu ütlesid üles mõlemad pooled ja hagis ning vastuhagis esitatud nõuete lahendamine sõltub esmalt sellest, kumma poole ülesütlemine on kehtiv, leidis maakohus õigesti, et asja õigeks lahendamiseks tuleb kõigepealt tuvastada, kas kostja, kui esimesena lepingu ülesöelnud pool, tegi seda õiguspäraselt.
68.Kostja ütles lepingu üles 15.10.2015 teatega (I kd, tlk 29), täpsustades seda 30.10.2015 seisukohaga (I kd, tlk 33). Hageja ütles lepingu üles 22.01.2016 avaldusega (I kd, tlk 45). Asjast nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et kostja tõi ülesütlemise põhjusena esile hageja lepingu rikkumise.
69.Maakohus asus seisukohale (kohtuotsuses p 133), et asja õigeks lahendamiseks ei ole oluline see, milline oli poolte vahel sõlmitud lepingu täpne tüüp, seda enam, et mõlemad pooled leidsid, et tegemist võib olla segatüüpi lepinguga.
70.Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Selleks, et tuvastada, kas lepingupool on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, tuleb välja selgitada sõlmitud lepingu tüüp ehk lepingu eesmärk ja poolte kohustuste sisu. Ilma eelnimetatut tuvastamata ei ole võimalik analüüsida seda, kas pool on lepingut rikkunud.
13(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810
71.Hoolimata sellest, et maakohus leidis, et asja õigeks lahendamiseks ei ole oluline see, milline oli poolte vahel sõlmitud lepingu täpne tüüp, asus maakohus õigesti poolte vahel sõlmitud lepingut tõlgendama ning lepingust tulenevaid kohustusi tuvastama.
72.Ringkonnakohus leiab, et õige on poolte seisukoht (II kd, tlk 160 pöördel-161), et poolte vahel sõlmitud lepingul on nii käsundus- kui ka müügilepingu tunnuseid. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 järgi käsundiandja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, lg 2 järgi käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmisele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuse tasemel. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
73.VÕS § 1 lg 2 järgi, kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine võimalik ei ole. Antud juhul ei ole võimalik nii käsunduslepingu kui müügilepingu sätete üheaegne kohaldamine, sest müügileping on suunatud tulemuse saavutamisele, aga käsunduslepingu järgi peab käsunditäitja tegutsema eesmärgi saavutamise nimel, kuid eesmärgi saavutamata jätmine lepingu rikkumine ei ole. Seega ei hinnata eelnimetatud eri lepinguliikide puhul lepingu täitmist ning täitmise nõuetekohasust samadest kriteeriumidest lähtuvalt.
74.Siiski leiab ringkonnakohus, et kuigi poolte vahel sõlmitud lepingul on nii käsunduskui ka müügilepingu tunnuseid, ei pea erinevate lepingutüüpide kohta sätestatut käesolevas asjas üheaegselt kohaldama. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
75.VÕS § 24 lg 1 järgi lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku ning lg 3 järgi, kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige nimetatud sättes nimetatud asjaolusid.
76.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.1 ja p 3 järgi andis kostja hagejale õiguse müüa kostja (vahendatud) tooteid (edaspidi kostja tooted) kindlal territooriumil, kusjuures hageja kohustus tooteid müüma oma nimel. Lepingu p 6.1.a kohaselt oli hageja kohustuseks anda endast parim, et teha kindlaks toodete võimalikud ostjad lepingus kokkulepitud territooriumil ja nendega tihedalt suhelda, edendada mõistlikul ja sündsal viisil toodete müüki ning tegutseda territooriumil müüja huvides tõhusalt ja professionaalselt. Nimetatud lepingutingimused viitavad selgelt poolte vahel sõlmitud käsundilaadse lepingu sõlmimisele, sest kostja on käsundiandjana andnud hagejale kui käsundisaajale õiguse ostjate leidmiseks, et tooteid müüa ning sellele vastas hageja kohustus teha toodete tutvustamiseks ja müügiks kõik mõistlikult võimalik.
77.Samas lepingus on poolte vahel kokku lepitud ka müügilepinguga seotud poolte õigustes ja kohustustes. Eelkõige sisalduvad müügilepinguga seotud poolte õigused ja kohustused lepingu p-des 2.2, 4 ja 7. Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõlmitud lepingu järgi võttis hageja endale kohustuse osta kostjalt igal aastal vähemalt lepingu lisas C märgitud koguses tooteid.
14(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810
78.Maakohus leidis, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, et hageja soovis võtta endale kostja toodete ehk lampide müügikohustuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga (otsuse p 112), et lepingu lisa C kajastas hageja kohustust maksta konkreetses summas tasu selle eest, et hagejale anti õigus kostja tooteid teatud territooriumil kindlaksmääratud aja jooksul müüa. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei ole vajalik selles osas maakohtu seisukohti korrata.
79.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja on maakohtu menetluse jooksul ülesütlemise aluseid täiendanud. Maakohus leidis, et kostja seda tegi ning asus seisukohale, et kohtumenetluses ei saa kostja esitada ülesütlemise aluseid, mida ülesütlemisavaldus ei sisalda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja esitas menetluses uusi ülesütlemise aluseid. Käesolevas asjas tuleb lähtuda sellest, et kostja ülesütlemise alused sisaldusid nii 15.10.2015 teates kui ka 30.10.2015 täpsustuses. 15.10.2015 teates oli ülesütlemise põhjusena esile toodud hageja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmine. Sellele järgnevalt palus hageja ülesütlemise alust täpsustada. Kostja saatis 30.10.2015 täpsustuse, milles tõi esile, et hageja on lepingut rikkunud, kuna hageja ei ole täitnud lepingu lisas C märgitud toodete müügikohustust. Samuti tugines kostja sellele, et hageja tegevust lepingu täitmisel ligikaudu 1,5 aasta jooksul kuni selle ülesütlemiseni on iseloomustanud suutmatus ja ka tahte puudumine lepingut nõuetekohaselt üldse täita (I kd, tlk 33). Seega tugines kostja 30.10.2015 täpsustuses ülesütlemise põhjendamiseks sellele, et hageja ei ole üldse suutnud lepingut täita.
80.Kuna maakohus asus ebaõigele seisukohale, et kontrollima ei pea kostja väidet, mille kohaselt on hageja lepingut rikkunud sellega, et hageja on olnud tegevusetu toodete müümisel, jättis maakohus selle tegemata. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu minetuse. Kuna kostja poolt väidetud kohustuse rikkumine seondub poolte vahel sõlmitud käsunduslepinguga, tulnuks maakohtul tuvastada, kas hageja on käsundit täites järginud VÕS §-st 620 tulenevat hoolsust.
81.Pooled ei vaidle asjas selle üle, et kostja toodete edasimüük ei toimunud soovitud edukusega (vt mh hageja poolt apellatsioonkaebuse vastusele esitatud seisukoha p-i 13). Kostja tugineb asjas läbivalt sellele, et kuna hageja ei suutnud tooteid müüa, ei ole ta teinud kõike mõistlikult võimalikku, et lepingus sätestatud eesmärki täita. Ringkonnakohus osutab, et kuna käsunduslepingu järgi oli hageja ülesandeks leida võimalikult palju ostjaid kostja toodetele, kuid tulemuse saavutamine käsunduslepingu järgi oluline ei olnud, siis väited selle kohta, et lepingu rikkumist tõendab ainuüksi toodetele ostjate leidmata jätmine, ei ole piisavalt veenvad, et tõendada hageja poolt lepingu rikkumist.
82.Kostja iseloomustab hageja hoolsuskohustuse täitmata jätmist ka asjaoluga, et pärast poolte vahel lepingu lõppemist suutis kostja ainuüksi 2016.a 6 kuu jooksul müüa tooteid 600 tk. Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud väide ei tõenda hageja hoolsuskohustuse rikkumist lepingu täitmisel, sest on teadmata, millistel tingimustel kostja need tooted müüs. Seega puudub võrdlusmoment, et hinnata, kas hagejale pakutud edasimüügitingimustega oleks hageja pidanud suutma vähemalt sama palju tooteid müüa.
83.Ringkonnakohtu arvates ei saa asjas esitatud tõendeid hinnates asuda seisukohale, et hageja ei teinud kostja toodete edasimüügiks midagi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud pakkumused riigihangetele, sh nn 7 linna valgustite riigihankele (II kd, tlk 17jj). Nimetatud pakkumus lükati tagasi ENEC sertifikaadi puudumise tõttu (II kd, tlk 47-52). Asjast nähtuvalt on kostja ise õigeks võtnud, et Eestis tema toodete müümiseks oli ENEC sertifikaat vajalik (II kd, tlk 162). Hageja on korduvalt kostjalt nimetatud sertifikaati küsinud ning kuna kostja väidete kohaselt väljastati ENEC
15(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 sertifikaat kostjale alles 30.04.2015, siis võib järeldada, et nimetatud asjaolu pärssis hageja võimalust kostja tooteid müüa. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti, et kostja poolt lepingu ülesütlemine oli tagajärjetu, sest ülesütlemisavalduses märgitud lepingu rikkumised hageja poolt on tõendamata.
84.Käesolevas asjas oli poolte vahel vaidlus ka selles, kas poolte vahel sõlmitud lepinguga andis kostja hagejale eksklusiivse ehk ainumüügiõiguse kostja toodete müügiks. Ringkonnakohus leiab, et lepinguga oli antud hagejale ainumüügiõigus (II kd, tlk 131), sest sellekohane märge on lepingul kirjas. Kostja vaidles hageja nimetatud seisukohale vastu ja leidis, et hagejale kostja toodete müügiks ainuõigust antud ei ole. Sellest tulenevalt ei saanud kostja poolt lepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks olla ka see, et poolte vaheline leping välistas kostjal teiste müügikanalite hankimise võimaluse.
85.Apellatsioonkaebuses on kostja esile toonud, et hagejal oleks olnud referentsidena ilma riigihanketa olnud võimalik müüa kohalikele omavalitsustele ca 25-30 lampi iga kohaliku omavalitsuse kohta. Arvestades kostja väidet, et poolte vahel ei olnud sõlmitud eksklusiivset müügilepingut, jääb arusaamatuks, miks kostja ise seda veendunult esitatud seisukohta praktikas ei realiseerinud.
86.Kuigi kostja ülesütlemine ei toonud kaasa lepingu lõppemist, peab ringkonnakohus vajalikuks korrigeerida maakohtu seisukohta selles, et kostja poolt lepingu ülesütlemisel oli mõistlik tähtaeg ülesütlemiseks möödunud. Poolte vahel sõlmitud lepingu lõppeesmärgiks oli kostja toodete edasimüük ning arvestades sellega, et tegemist oli kestvuslepinguga, ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et lepingu ülesütlemise mõistlik tähtaeg hakkas jooksma lepingu lisas C märgitud iga aasta lõppemisest. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud kostja seisukoht, et juhul, kui ülesütlemise aluseks on lepingu kestev rikkumine, pikeneb ka mõistlik tähtaeg lepingu ülesütlemiseks.
87.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud põhjendatult, et leping lõppes hageja ülesütlemisega. Maakohus andis selles osas esile toodud asjaoludele ja tõenditele õige hinnangu ning põhjendas, miks ta kostja vastuväidetega ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
88.Nõustuda ei saa kostja apellatsioonkaebuse väidetega, et kohus tegi üllatusliku otsuse, sisustades hageja ülesütlemise omal äranägemisel. Kostja väidetest võib aru saada nii, et kostja arvates ei ole hageja ülesütlemisel koostöökohustuse rikkumisele tuginenud. Hageja tõi ülesütlemisavalduses (I kd, tlk 45-47) esile, millist konkreetset kolme lepingust tulenevat kohustust on kostja rikkunud. Kokkuvõtvalt tõi hageja mh esile, et kostja suutmatus täita lepingust tulenevaid kohustusi, eksklusiivse edasimüügiõiguse rikkumine ning alusetu lepingu ülesütlemine on tekitanud olukorra, milles ei ole võimalik jätkata lepingu täitmist. Vastuses kostja hagivastusele tõi hageja esile (II kd; tlk 12 pöördel p –s 52), et lisaks muudele juba viidatud rikkumisele tuleb kostja alusetut ülesütlemist pidada lepingurikkumiseks. Kuna poolte vahel oli vaidlus, kas hageja ülesütlemine on tagajärjetu, pidi maakohus kontrollima, kas mõni hageja poolt esile toodud ülesütlemise alus on põhjendatud ja tõendatut. Asjaolu, et hageja peamine fookus oli ülesütlemisavalduses suunatud teistele rikkumistele, ei tähenda, et koostöö tahte puudumise alusele ei oleks kohus pidanud hinnangut andma.
89.Maakohus leidis, et kuna kostja poolt hagejaga koostöökohustuse rikkumine oli piisav, et õigustada hageja poolt lepingu ülesütlemist, siis ei ole vajalik käsitleda muid pooltevahelise koostöö nüansse, nagu kostja väidetav tarnekohustuse rikkumine, puudustega valgustite tarnimine, garantiikohustuse rikkumine ning edasimüügiks
16(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 vajalike sertifikaatide puudumine. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsust. Kaheldav on küll see, kas eraldivõetuna selliste kohustuste rikkumine, nagu ühe lambi suhtes garantiikohustuse rikkumine ja ühe lambi tarnimata jätmine (kuigi väidetavalt oli seda vaja ühele olulisele kliendile näidiseks), oleks olnud piisav alus lepingu ülesütlemiseks. Samas on tõendamist leidnud, et kostja jättis hagejale edastamata ENEC sertifikaadi, kuigi hageja seda korduvalt küsis (II kd, tlk 85,86, I kd tlk 103). Kuna kostjale oli teada, et hageja vajab ENEC sertifikaati riigihangetel pakkumiste esitamiseks, tuleb kostja tegevusetust pidada poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.1. b rikkumiseks. Rikkumise iseloomu arvestades oli ka see piisav alus hageja poolt lepingu ülesütlemiseks.
90.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.2 järgi, kui leping lõpetatakse kostja süül esimese kolme aasta jooksul, tagastatakse turustaja litsentsitasu jääk turustajale. Seega oli poolte vahel kokku lepitud, et litsentsitasu ehk lepingutasu jääk tagastatakse juhul, kui leping lõpetatakse kolme aasta jooksul sõlmimisest kostja lepingu rikkumise tulemusena. Niimoodi on sellest kokkuleppest aru saanud ka kostja (apellatsioonkaebuse p 67). Kuna leping lõpetati kostja poolt toimepandud lepingu rikkumise tulemusena, siis leidis maakohus õigustatult, et osaliselt kuulub hageja poolt makstu tagastamisele.
91.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmine kahjuna ei ole põhjendatud, kuna kahju tekkimist ei ole hageja tõendanud. Hageja on esitanud õigusabiteenuse osutaja arved, kes osutas talle teenust kohtueelses menetluses ja need on ringkonnakohtu arvates piisavad tõendid kahju tõendamiseks. Seega ka selles osas ei ole kostja apellatsioonkaebuse väited põhjendatud. Menetluskulude jaotus
92.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda, va hageja hagi tagamise taotluse esitamisega seonduv kulu, mis tuleb jätta tema enda kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu menetluses hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis rahuldamata. TsMS § 169 lg 3 alusel tuleb nimetatud taotluse menetlemisega seonduv kulu (õigusabikulu 9 tunni ulatuses) jätta hageja enda kanda. Kuna kostjal menetluskulud selle taotluse menetlemisega seonduvalt puuduvad, siis hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid ei ole.
93.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 4 962 eurot, mille palub kostjalt välja mõista, samuti viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel. Menetluskulude kooseisu kuulub riigilõiv summas 50 eurot, tagatis hagi tagamiselt summas 810 eurot, lepingulise esindaja kulud 31,5 tunni ulatuses tunnihindadega 60/129/140 eurot. Nimekirja kohaselt kulus aega õigusabi osutamiseks järgmiselt: 0,6 tundi kohtuotsuse analüüs, 1 tund apellatsioonkaebuse analüüs, 0,5 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, 3 tundi kohtuotsusega tutvumine, kostja apellatsioonkaebuse analüüs, vastuseisukohtade kaardistamine, 1 tund apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja e-toimiku kaudu edastamine kohtule, e-kirjaga vastaspoolele ja kliendile lõppversiooni edastamine, 10 tundi kliendi saadetud täiendavate tõenditega tutvumine, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, 2,5 tundi õiguslik analüüs: hagi tagamise perspektiivi hindamine, 6 tundi hagi tagamise taotluse koostamine, 0,5 tundi kohtumäärusega tutvumine, 3 tundi kohtuistungiks ette valmistamine, 1,5 tundi kohtustungiks ettevalmistamine, 2 tundi kohtuistungiks ettevalmistamine. Istungil taotles hageja lisada menetluskulud seoses
17(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-14810 istungil hageja poolt kahe lepingulise esindaja osalemisega 1,5 tundi 129 euro suuruse tasuga mõlemale esindajale.
94.Õigusabiteenuse põhjendatust hinnates lähtub ringkonnakohus sellest, et apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsust samadel motiividel, mille kohta ta oli väiteid esitanud juba maakohtus (va arvatud osas milles kostja leidis, et maakohus tegi üllatusliku otsuse). Kuna sellest tulenevalt kordas ka hageja juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud õigusabikulu suuruseks 11,5 tundi, sh kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsiks, sellele vastuse koostamiseks ja esitamiseks ning kliendiga konsulteerimiseks 8 tundi, istungiks ettevalmistamiseks 2 tundi ja istungile kulutatud ajaks 1,5 tundi. Menetluskulude nimekirjas esitatud tunnihind 129 eurot, mille hageja palub välja mõista ka istungil kulutatud aja eest, on mõistlikus suuruses.
95.Istungil avaldasid hageja lepingulised esindajad, et õigusteenuse kulu on kujunenud kahe esindaja teenuse osutamise tulemusena. Ringkonnakohus osutab, et toimiku materjalidest kahe esindaja poolt teenuse osutamine ei nähtu, sest kõik hageja poolt esitatud dokumendid on allkirjastatud ühe esindaja poolt ning nendes dokumentides on ka sissejuhatavas osas märgitud lepinguliseks esindajaks üks isik. Seega ei saa kirjalike dokumentide koostamisel arvestada kahe esindaja teenuse osutamisega. Arvestades, et asi ei ole keerukas, puudub piisav põhjendus, miks peaks kostja hüvitama hagejale istungil osalenud kahe lepingulise esindaja osutatud teenuse eest.
96.Tagatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud ei ole. Juhul, kui hagi tagamise tagatis oli tasutud ning hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata, siis avalduse alusel tasutakse tagatis tagasi taotleja märgitud pangakontole.
97.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks tasuda 1 483,5 eurot ning viivis menetluskulude tasumisega viivitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.