K. M. (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ; e-mail: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada K. M. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks.
2.K. M. (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: Võlausaldaja Eesti Vabariik (RTK kaudu) Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (2 nõudeavaldust) AS Kiviõli Soojus
Tunnustatud nõue (EUR) 513,34 3107,02 (2639,74+467,28) 4 460,00
Järk
Jaotis
II
6,35
II II
38,45 55,20
Kokku välja maksmata nõudeid 8 080, 36 eurot
3.Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu ja kulud 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot - koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti. 3.1 Anda K. M.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks; 3.2 Hüvitada riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot – koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel); Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda 476, 40 eurot riigi vahenditest menetlusabina JeweLex Advokaadibüroo OÜ (registrikood 12412334) arveldusarvele nr EE782200221056739476 Swedbank.
5.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
6.Algatada K. M. kohustustest vabastamise menetlus.
7.Kohustada K. M.t ennast täitma usaldusisiku ülesandeid tema kohustustest vabastamise menetluses ja esitama üks kord aastas kohtule aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 01.12.2018. a.
8.Saata määrus teadmiseks menetlusosalistele ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 187 lg 2, § 179 lg 4).
EDASIKAEBAMISE KORD
Võlgnik või võlausaldajad võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 30.05.2017.a määrusega kuulutati välja K. M. pankrot, pankrotihalduriks nimetas kohus Hillar Villersi. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimus 21.06.2017. Koosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud. Võlausaldajate üldkoosolekul otsustati jätta pankrotitoimkond valimata. 27.10.2017.a määrusega kinnitas maakohus jaotusettepaneku tunnustatud nõuete, nende rahuldamisjärkude ja jaotiste osas.
2.Pankrotihaldur teatas 21.11.2017.a tulenevalt PankrS § 158 lg 1 kohtule, et K. M. pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks. Haldur tegi PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada K. M. pankrotimenetlus raugemise tõttu.
Lõpparuande kohaselt:
3.1 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga 30.05.2017.a. oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 173, 97 eurot. Rahaliste vahendite seis on muutunud, kuna võlgnik sai igakuiselt töötasu ca 285 eurot (neto), mida võlgnikul on õigus Täitemenetluse seadustiku (TSM) lubatud määras kasutada. Alates 01.09.2017 töötab võlgnik E.K. Partner Grupp OÜ-s ja saab töötasu 490 eurot kuus. Seega võib asuda seisukohale, et pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotivarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Pankrotivara puudub ja selle müügist raha laekunud ei ole. 3.2 Andmed PankrS § 146 väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustusi PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel ei ole. Pankrotimenetluse kulud (sh ajutise halduri ja halduri tasud) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 1 146,00 eurot ning kulud on osaliselt hüvitatud riigi vahenditest. Seega jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata 669,60 eurot. 3.3 Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 3.4 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 3.5 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt vara saada ei ole. 3.6 Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvist. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud.
Võlausaldaja
Nõude suurus
Järk
Jaotis %
Eesti Vabariik (RTK kaudu) Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (2 nõudeavaldust) Kiviõli Soojus AS
513,34
II
6,35
3 107,02 (2 639,74+467,28)
II
38,45
4 460,00
II
55,20
Kokku välja maksmata 8 080,36 eurot. 3.7 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. 3.8 Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused ajutise halduri tasu kogusummas 480,00 eurot, väljamõistetud 30.05.2017 kohtumäärusega, millest 476,40 eurot on hüvitatud riigieelarvelistest vahenditest ning 3,60 eurot jääb välja maksmata; - pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eurot), mis jääb välja maksmata; - käibemaks pankrotihalduri tasult 95,00 eurot, mis jääb välja maksmata; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 30.05.2017.a. kuni 30.09.2017.a. kokku summas 96 eurot (4 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ), mis jääb välja maksmata. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulu summas 669,60 eurot. 3.9 Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja makejõuetuse põhjus. Pankrotihaldur on seisukohal, et K. M.i vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku pikaajaline töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks november 2011.a. Võlgnikul puuduvad arvestatavad sissetulekud ja vara ning tal puudub võimalus täita oma kohustusi. Pankrotihaldur palub lõpetada K. M. panektoimenetluse, anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtud kulud, vabastada pankrotihaldur halduri kohustuste täitmisest ning otsustada K. M. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
5.Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud lõpparuandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel.
6.Vastavalt PankrS § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (PankrS § 150 lg 4). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja K. M. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Menetlusabi andmisel arvestab kohus muuhulgas seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on läbi pankrotimenetluse saavutanud taotletava eesmärgi
7.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 158 lg 4 lõpetab kohus K. M. pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.
8.Koos pankrotiavaldusega esitas K. M. kohtule taotluse ka kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg 1 otsustab kohus PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 171 lg 2 sätestab ammendava loetelu, millistel juhtudel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul PankrS § 171 lg 2 tulenevaid eeldusi kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et võlausaldajate seisukoha kohaselt võiks võlgnik olla ise usaldusisikuks ja täita usaldusisiku kohustusi.
9.Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku K. M. ennast täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab K. M.t usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.