lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-51312/94

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-51312/94
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1186
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-51312

Tsiviilasi

M.R. hagi G.K. ja A.K. vastu pärandvara jagamiseks G.K. vastuhagi isikliku kasutusõiguse seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. septembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja/vastuhagis hageja): G.K. (isikukood XXX), esindaja advokaat Katrin Prükk Vastustajad:

1.M.R. (hageja/vastuhagis kostja) (isikukood XXXX), esindaja advokaat Valli Murde
2.A.K. (kostja) (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 26. septembri 2017 määruse resolutsioon muutmata.
2.Jätta G.K. määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M.R. (hageja) esitas 21.04.2014 hagi G.K. (kostja I) ja A.K. (kostja II) vastu pärandvara jagamiseks. G.K. esitas 27.04.2017 vastuhagi M.R. ja A.K. vastu, milles palub kohustada M.R. t ja A.K. t andma nõusolek: 1) seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomandile isiklik kasutusõigus G.K. kasuks ning 2) kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnisusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX isiklik kasutusõigus G.K. kasuks. Koos vastuhagiga esitas G.K. vastuhagi tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse riigilõivu summas 350 eurot kandmisest vabastamiseks täies ulatuses.
2.Tartu Maakohus rahuldas 09.05.2017 taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt. Maakohus tegi 13.06.2017 määruse, millega jättis G.K. vastuhagi menetlusse võtmata ning jättis rahuldamata taotluse vastuhagi tagamiseks. G.K. esitas 19.06.2017 maakohtu 09.05.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ning vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest. Tartu Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu 09.05.2017 määruse resolutsiooni p 2 ning tegi uue määruse, millega rahuldas G.K. menetlusabi taotluse selliselt, et taotlejal tuli tasuda riigilõiv summas 90 eurot kuue osamaksena.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohus jättis 26.09.2017 määrusega G.K. taotluse vastuhagi tagamiseks rahuldamata. Lisaks jättis maakohus menetlusse võtmata G.K. vastuhagi isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Vastuhagiga seotud menetluskulud jättis maakohus G.K. kanda. Tartu Ringkonnakohtu 16.08.2017 määrusega anti G.K. le menetlusabi ning vabastati ta osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest. G.K. l tuli tasuda riigilõiv 90 eurot kuue kuu jooksul kuue võrdse osamaksena alates 18.09.2017. Kohus hoiatas, et kui riigilõivu esimest osamakset ei tasuta, jätab kohus vastuhagi tagamise taotluse rahuldamata ja vastuhagi menetlusse võtmata. Nimetatud määrus jõustus 02.09.2017. G.K. ei tasunud riigilõivu esimest osamakset. Kohus leidis, et kuna kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole vastuhageja kõrvaldanud vastuhagis esinenud puudusi, tuleb hagiavaldus jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 punkti 10 alusel. Hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata TsMS § 384 lg 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada.

Avaliku e-toimiku kohaselt on määrus kätte toimetatud G.K. esindajale ja M.R. esindajale. Etoimikust ei nähtu, et määrus oleks kätte toimetatud teisele kostjale A.K. le ega teistele isikutele, kellel on õigus esitada määruse peale määruskaebus – Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele (TsMS § 191 lg 2). Kuna neile isikutele ei ole määrust kätte toimetatud, siis saavad need isikud veel esitada määruskaebuse. Järelikult ei ole ringkonnakohtu määrus veel jõustunud (TsMS § 466 lg 3). Kuna määrus ei ole veel jõustunud, siis ei olnud maakohtu 26.09.2017 määruse tegemise ajaks saabunud ka riigilõivu tasumise tähtaeg. Seega on maakohtu määrus, millega jäeti vastuhagi läbi vaatamata ja tagamata riigilõivu mittetasumise tõttu, ebaõige. Määruskaebuse esitaja eest tasuti riigilõiv 12.10.2017, asjaomane maksekorraldus on kohtule edastatud. Seega puudub alus vastuhagi menetlemata ja tagamata jätmiseks. Juhul kui kohus siiski leiab, et ringkonnakohtu määrus on jõustunud, siis palub kostja ennistada riigilõivu tasumise tähtaeg. Määruskaebuse esitaja ei tea, millal Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus sai ringkonnakohtu määruse kätte, teda ei informeeritud sellest, mistõttu ta ei teadnud riigilõivu tasumise tähtajast. Vastustaja ei pea eeldama, et kui tema ei vaidlusta määrust, siis ei tee seda ka teised määruse vaidlustamiseks õigustatud isikud. Lisaks tuleks tähtaeg ennistada põhjusel, et määruskaebuse esitaja tuttavad, kes tasuvad tema eest menetluskulusid, ei olnud kohtumääruse väidetavale jõustumisele järgnenud 15 päeva jooksul Eestis, ei saanud seetõttu riigilõivu tasumise kohustusest teada ega lõivu maksta. Määruskaebuse esitajal endal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks; ta on vanaduspensionär, keda seadusjärgseks ülalpidamiseks kohustatud isikud ei toeta – poeg on vanglas ja pojapoeg on esitanud määruskaebuse esitaja vastu käesoleva hagi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 17.05.2017 määruse resolutsioon muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-dele 659 ja 657 lg 1 p 21 muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
6.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et ringkonnakohtu 16.08.2017 määrus ei ole jõustunud. Rahandusministeerium ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline. Ka ei tulene ringkonnakohtu 16.08.2017 määruse resolutsioonist, et nimetatud määrus oleks tulnud kätte toimetada Rahandusministeeriumile. Seetõttu ei nähtu ka avalikust e-toimikust ringkonnakohtu 16.08.2017 määruse kättetoimetamist Rahandusministeeriumile, kuna seda ei pidanudki kohus Rahandusministeeriumile kätte toimetama. Samuti ei tulnud ringkonnakohtu 16.08.2017 määrust G.K. le menetlusabi andmise kohta kätte toimetada teistele menetlusosalistele peale G.K. . Asjaolu, et määrus on ekslikult kätte toimetatud ka M.R. esindajale, kuid seda ei toimetatud kätte A.K. le, ei takistanud ringkonnakohtu määruse jõustumist 02.09.2017. Ringkonnakohus selgitab, et kohtumäärus jõustub üldjuhul iga menetlusosalise jaoks vastavalt iga menetlusosalise suhtes kaebetähtaja möödumisel. See tähendab, et kuna ringkonnakohtu määrus toimetati G.K. esindajale kätte 17.08.2017, saabus tema jaoks kaebetähtaja viimane päev 01.09.2017. Ringkonnakohtu määrus jõustus 02.09.2017. Seega oleks määruskaebuse esitajal tulnud maksta esimene riigilõivu osamakse 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest G.K. suhtes.

Määruskaebuse esitaja riigilõivu nimetatud aja jooksul ei tasunud. Riigilõivu ei olnud määruskaebuse esitaja tasunud ka maakohtu 26.09.2017 määruse tegemise ajaks.

7.Määruskaebuse esitaja esitas taotluse riigilõivu tasumise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu maksmiseks kohtu määratud tähtaega ei saa TsMS § 67 lg 1 järgi ennistada (RKTKm nr 3-2-1-130-09, p 8), kuid TsMS § 64 lg 1 alusel saab menetlustähtaega pikendada. Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuse esitaja taotlust seega tähtaja pikendamise taotlusena. TsMS § 64 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei tea, millal Rahandusministeerium sai ringkonnakohtu 16.08.2017 määruse kätte, ei ole tähtaja pikendamise aluseks, kuna Rahandusministeerium ei ole menetlusosaline. Nimelt pidi olema määruskaebuse esitajale teada, et määrus jõustus 02.09.2017, kuna tema sai ringkonnakohtu määruse kätte 17.08.2017. Samuti ei ole tähtaja pikendamiseks aluseks asjaolu, et G.K. tuttavad olid jõustumisjärgsel perioodil välismaal ning ei saanud G.K. riigilõivu tasuda. Riigilõivu oli kohustatud tasuma G.K. . Ringkonnakohus vabastas G.K. majandusliku olukorra tõttu riigilõivu tasumisest 260 euro ulatuses. Esimese osamakse (ning ka järgnevate osamaksete) summa oli 15 eurot. Seega pole põhjendatud G.K. majandusliku olukorra tõttu ka riigilõivu tähtaja pikendamine.
8.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Maakohus arvestab seda tsiviilasjas lõpplahendi tegemisel menetluskulude jaotamisel.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium