lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-51312/88

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-51312/88
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1469
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 190Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 3401 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-51312/94Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.11.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

16. august 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-51312

Tsiviilasi

M.R. hagi G.K. ja A.K. vastu pärandvara jagamiseks G.K. vastuhagi isikliku kasutusõiguse seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. mai 2017 määrus menetlusabi taotluse osalise rahuldamise ja riigilõivu tasumise osamaksete määramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja/vastuhagis hageja): G.K. (isikukood: XXX), esindaja advokaat Katrin Prükk Vastustajad:

1.M.R. (hageja/vastuhagis kostja) (isikukood: XXX), esindaja advokaat Valli Murde
2.A.K. (kostja) (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada G.K. määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 9. mai 2017. a määruse resolutsiooni p 2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada G.K. osaliselt vastuhagi ning vastuhagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 21.07.20262-22-9177/36Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-25-10226/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20262-26-2347/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20262-21-10997/58Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20262-25-14762/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20262-23-4120/45Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.G.K. l tuleb tasuda riigilõiv summas 90 eurot kuue (6) osamaksena summas à 15 (viisteist) eurot.
3.1.Esimene osamakse summas 15 (viisteist) eurot tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva jooksul.
3.2.Ülejäänud viis osamakset summas à 15 (viisteist) eurot tuleb tasuda määruse jõustumise kalendrikuule järgneva viie kuu jooksul kuu 20. kuupäevaks.
3.3.Riigilõivu osamaksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole AS-is SEB Pank EE571010220229377229, AS-is Swedbank EE062200221059223099, Danske Bank A/S Eesti filiaalis EE513300333522160001, Nordea Bank AB Eesti filiaalis EE221700017003510302. Maksmisel märkida viitenumbriks 99917100007434. Makse selgituseks märkida kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest raha tasuti. Taru Maakohtule teatada raha tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või esitada raha tasumist tõendav dokument. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.M.R. (hageja) esitas 21.04.2014 hagi G.K. (kostja I) ja A.K. (kostja II) vastu pärandvara jagamiseks. G.K. esitas 27.04.2017 vastuhagi M.R. ja A.K. vastu, milles palub kohustada M.R. t ja A.K. t andma nõusolek: 1) seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnisusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomandile isiklik kasutusõigus G.K. kasuks ning 2) kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnisusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX isiklik kasutusõigus G.K. kasuks. Koos vastuhagiga esitas G.K. vastuhagi tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse riigilõivu summas 350 eurot kandmisest vabastamiseks täies ulatuses.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus rahuldas 09.05.2017 taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt. Maakohus võimaldas G.K. l tasuda riigilõiv vastuhagilt ja vastuhagi tagamise avalduselt kokku 350 eurot seitsme osamaksena (à 50 eurot), millest esimene tuli maksta 23.05.2017. Maakohus leidis, et kuna G.K. on avaldanud, et saaks pärandvara kaasomanditeks jagamisel hagejale kuuluva osa kaasomandist ära osta igakuiste 50 euro suuruste osamaksetega, on hagejal kohtu hinnangul võimalik vähemalt sellises summas teha makseid ka riigilõivu tasumiseks. Üksnes asjaolu, et G.K. on vanaduspensionär, ei ole iseenesest tema riigilõivu tasumisest vabastamise aluseks. Ka kasutab G.K. menetluses lepingulist esindajat. Väide, et lepingulise esindaja eest tasuvad G.K. tuttavad, on paljasõnaline ja tõendamata.
3.Tartu Maakohus tegi 13.06.2017 määruse, millega jättis G.K. vastuhagi menetlusse võtmata ning jättis rahuldamata taotluse vastuhagi tagamiseks. Maakohus märkis, et G.K. sai Tartu Maakohtu 09.05.2017 määruse kätte 02.06.2017. G.K. ei tasunud riigilõivu esimest osamakset kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka kolme nädala jooksul pärast seda. Samuti ei pöördunud G.K. kohtu poole riigilõivu tasumiseks määratud tähtaja pikendamiseks. Maakohus leidis, et kuna kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole hageja kõrvaldanud hagiavalduses esinenud puudusi, tuleb hagiavaldus jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel.
4.Tartu Maakohus rahuldas oma 04.07.2017. a määrusega G.K. määruskaebuse ja tühistas maakohtu 13.06.2017. a määruse, millega kohus oli jätnud vastuhagi menetlusse võtmata. Kohus märkis, et vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamine oli ennatlik olukorras, kus vastuhageja on riigilõivu ositi tasumise kohta tehtud määruse vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.G.K. (määruskaebuse esitaja) esitas 19.06.2017 maakohtu 09.05.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse kohaselt puudub määruskaebuse esitajal vara, millega tema majanduslikku seisundit hinnates saab arvestada. Seetõttu tuleb menetlusabi saaja riigilõivu tasumisest vabastada. Ositi riigilõivu tasumine ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja pensionist on võimalik kanda üksnes tema vältimatuid püsikulutusi. Kohus on riigilõivu osas kaldunud kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Hageja M.R. sissetulek oli hagi esitamisel sisuliselt sama, mis määruskaebuse esitaja majanduslik seis vastuhagi esitamisel. Kuna hageja vabastati samadel asjaoludel nii riigilõivu kui riigi õigusabi eest tasumise kohustusest, tuleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastada ka määruskaebuse esitaja. Määruskaebuse esitaja teavitas kohut, et suudaks kompromissi korras tasuda hagejale 50 eurot kuus. Kohus on aga tähelepanuta jätnud määruskaebuse esitaja kohtuistungitel korduvalt antud selgitused, et kostja suudaks kompromissi teha vaid kolmandate isikute rahaliste vahendite toel. Seega ei saa võimalike kompromissi summade kaudu põhjendada määruskaebuse esitaja igakuise riigilõivu osamakse suurust. Seadus ei sätesta, et menetlusabi taotleja peaks esitama ka tõendid selle kohta, kes kannab tema menetluskulud. Kui kohus pidas vajalikuks ka nende tõendite esitamist, pidanuks ta nende esitamist määruskaebuse esitajalt nõudma. Kohus on ebaõigesti määranud osamaksete tasumise tähtpäevad. Määrus on tehtud 09.05.2017, esimese osamakse tegemise tähtaeg saabus 23.05.2017. Isegi juhul, kui määruskaebuse esitaja oleks saanud määruse kätte 09.05.2017, oleks esimese osamakse tegemise tähtaeg saabunud enne, kui määrus oleks jõustunud. Määruskaebuse esitaja sai määruse kätte 02.06.2017. Selleks ajaks oli esimese osamakse tegemise tähtpäev juba möödunud. Seega ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik määrust täita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub vastavas osas rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 9. mai 2017 määruse resolutsiooni p 2 ning peab võimalikuks teha asjas uus määrus, millega rahuldada G.K. menetlusabi taotlus selliselt, et taotlejal tuleb tasuda riigilõiv summas 90 eurot kuue osamaksena.
7.G.K. taotles enda vabastamist riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamisel põhjendusel, et tema sissetulekuks on ainult vanaduspension summas ca 300 eurot kuus ning tal puudub muu vara, mille arvel saaks mõistlikult menetluskulusid kanda. Kohtu menetluses olev vaidlus puudutab korterit, kus taotleja on aastaid elanud, ning hagi rahuldamise korral võib osutuda vajalikuks korteri müümine, mille tagajärjel kaotaks taotleja oma kodu. Kohtule ei ole esitatud täpsemaid andmeid ega tõendeid taotleja majandusliku seisundi, kohustuste ja kulude kohta (TsMS §§ 185-186), kuid samas on kohtul võimalik menetlusabi andmise üle otsustada ka muude kohtu käsutuses olevate materjalide põhjal. Arvestades menetluse kestust (põhihagi on esitatud aprillis 2014. a) saab lähtuda sellest, et kohtul on kujunenud piisav ettekujutus kostja (vastuhageja) majanduslikust olukorrast, otsustamaks menetlusabi andmise põhjendatuse üle.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole teostanud menetlusabi andmise üle otsustades kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Kohus on lähtunud küll sellest, et taotleja sissetulekuks on vanaduspension, kuid ei ole käsitlenud küsimust, missugused on taotleja vältimatud kulutused, mida tal oma sissetuleku arvel tuleb kanda. Puuduvad andmed, et taotlejale kuuluks realiseerimiskõlblikku vara või et tal oleks säästusid krediidiasutustes. Ringkonnakohus peab põhistatuks, et vanaduspensioni arvel on isikul raskendatud kanda täiendavaid kulutusi lisaks igapäevastele vältimatutele kuludele. Määruskaebuse esitaja on lisanud määruskaebusele ka tõendid, mille kohaselt tema õigusabi arvete eest on tasunud kolmandad isikud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud võtta käesoleval juhul arvesse ka asjaolu, et kohus on andnud hagejale menetlusabi nii riigilõivust vabastamise kui ka riigi õigusabi andmise näol. Hageja M.R. on täisealine töövõimeline isik, kelle vähene sissetulek oli seotud pooleliolevate õpingutega kutseõppeasutuses. Seejuures oli tema sissetulek samas suurusjärgus kostja (määruskaebuse esitaja) omaga. Maakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks 358 euro suuruse kuusissetuleku juures ei saanud hagejalt eeldada riigilõivu tasumist kasvõi osade kaupa, kuid kostja (vastuhageja) puhul ligikaudu sama suure pensioni (ca 300 eurot) puhul tuleb vastuhagejalt sellekohast võimekust eeldada.
9.Lisaks on kolleegiumi arvates on põhjendatud arvestada ka seda, et hageja ja kostja on omavahel sugulased (lapselaps ja vanaema), samuti vaidluse tähendust kostja jaoks (vaidlus puudutab kostja kodu, kus ta on pikka aega elanud). Samas omab ringkonnakohtu arvates tähendust ka asjaolu, et taotleja on avaldanud soovi vastuhagi esitamiseks alles menetlusstaadiumis, kus põhihagis oli menetlus kestnud juba ca 3 aastat, varasemas menetluses on vastuhagi esitamisest ka juttu olnud ning varem on kostja avaldanud, et ei pea vastuhagi esitamist vajalikuks. Selliselt võib vastuhagi menetlemine tõenäoliselt kohtumenetluse kestust pikendada.
10.Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et taotleja täieulatuslik vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole kõiki asjaolusid arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et G.K. tuleb vabastada riigilõivu tasumisest vastuhagilt ja vastuhagi tagamise avalduselt (kokku 350 eurot) 260 euro ulatuses. Seega tuleb taotlejal tasuda riigilõivu 90 eurot kuue osamaksena summas à 15 eurot.

Esimene osamakse summas 15 (viisteist) eurot tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud viis osamakset summas à 15 (viisteist) eurot tuleb tasuda määruse jõustumise kalendrikuule järgneva viie kuu jooksul kuu 20. kuupäevaks. Riigilõiv tuleb tasuda Tartu Maakohtu 9. mai 2017. a määruse resolutsiooni punktis 3 näidatud Rahandusministeeriumi kontole koos selgitusega, mis sisaldab kohtuasja numbrit, menetlustoimingut ning isiku nime, kelle eest raha tasuti. Tartu Maakohtule tuleb teatada raha tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või esitada raha tasumist tõendav dokument.

11.Ringkonnakohus selgitab, et kui G.K. ei tasu riigilõivu esimest osamakset kohtu määratud tähtaja jooksul, jätab kohus vastuhagi tagamise taotluse rahuldamata ja vastuhagi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus selgitab ühtlasi, et menetlusabi andmine riigilõivu tasumisest vabastamise näol tagab üksnes kohtusse pöördumise õiguse. Kui isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse või kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20262-24-11229/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja