2-17-15257/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

10.Määrus saata ajutise halduri tasu väljamaksmise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja menetlusosalistele ning kohtutäituritele Rocki Albertile, Kersti Kaljulale ja Rannar Liitmaale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Pankrotiavalduse esitaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Ülle Bolotova esitas 13.10.2017 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on Ülle Bolotoval sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 68 087,05 eurot, kuid igasugune vara ning võlgade tasumiseks vajalik sissetulek puuduvad. Käesoleval ajal on võlgnik töötu ning registreeritud Eesti Töötukassas. Võlgnik kasvatab ühte alaealist, xxxxxxxxxxx last. Võlgniku maksejõuetus sai alguse 2008. aastal, maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik oma abikaasa, kes valdavalt pidas perekonda üleval, töö kaotamist majanduslanguse ajal. Võlgniku sissetulekust üksi ei piisanud võetud kohustuste täitmiseks ja pere ülalpidamiseks. Tekkisid kodulaenuvõlgnevused. Nende võlgnevuste ja muude jooksvate kulude tasumiseks võttis võlgnik täiendavalt väiksemaid kiirlaene, mille tagastamiseks tal vahendid puudusid. Ülle Bolotova igakuisteks sissetulekuteks on igakuine peretoetus, pojale makstav xxxxxxxxxxx toetus ja pojale makstav töövõimetoetus, kokku 300 eurot kuus. 30.10.2017 määrusega võttis Pärnu Maakohus Ülle Bolotova pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihalduri aruanne Pankrotiavalduse kohaselt on Ülle Bolotoval sissenõutavaks muutunud kohustusi ca 68 000 eurot, kuid vara puudub võlgnevuste tasumiseks puudub. Võlgniku varalise seisundi ning maksejõuetuse põhjuste kindlakstegemiseks on ajutine haldur esitanud päringud erinevatele registritele (Äriregister, Kinnistus- ja Maanteeamet), Maksu- ja Tolliametile, pankadele,

2-17-15257 suurematele kiirlaenu- ja inkassofirmadele, telefoniteenuse pakkujatele, kohtutäituritele, teostanud päringuid Äriregistri, Maksu- ja Tolliameti ja rahvastikuregistri andmebaasidesse ja kohtunud võlgnikuga. Kogutud materjalidest selgub, et Ülle Bolotova ja tema abikaasa B.B. võtsid 2006. aastal Swedbank AS-ist laenu 48 684,22 eurot (laenuleping 06-048444-EL) korteriomandi, asukohaga Xxxxxxxxxxx ostmiseks ning laenulepingu 04-514305-EL refinantseerimiseks. Laenu tagastamise tähtajaks oli 10.04.2033. a ja tagatiseks seati ostetavale korteriomandile hüpoteek summas 1 050 000 EEK (67 107 €). 23.04.2008. a suurendati laenusummat 11 338 € võrra. Sihtostarvet ei muudetud, kuid lisatagatisena seati hüpoteek korteriomandile Xxxxxxxxxxxl. Lisaks 53,70 m2 suurusele korterile osteti samal päeval ühisomandisse ka Xxxxxxxxxxx asuv 3,70 m2 suurune mitteeluruum (reaalosa nr 7, tähistus P7). Mitteeluruumi osas on sõlmitud kaasomandi valdamise ja kasutamise kokkulepe, kuid hüpoteeki sellele seatud ei ole. 2007 sõlmiti Swedbank AS-iga täiendavalt väikelaenuleping. 2008 võeti auto ostmiseks laenu BIGBANK AS-ist. Lisaks võtsid nii võlgnik, kui tema abikaasa asjade ostmiseks ning jooksvate kulutuste katteks täiendavalt kiirlaene Krediidikassa AS-ist, Lõunalaenud OÜ-st, Kagu Invest AS-ist, Swedbank AS-ist jm. Vahendite puudumisel jäädi võlgu korteriga seotud kulude eest (ISS Eesti AS). Probleeme pangalaenude tasumisel püüti lahendada uute laenudega. Mitmete laenude puhul olid mõlemad abikaasad kaaslaenajad, kuid lisaks võtsid mõlemad ka eraldi laene. Ajavahemikul 2006-2009, sh laenude võtmise ja korteri ning auto ostmise ajal, töötas võlgniku abikaasa Soomes ehitajana. Seoses majanduslangusega lõppes võlgniku abikaasa töö Soomes 2009. aastal. Samal ajal olid tekkinud või tekkisid sellised võlgnevused, mille sissenõudmiseks erinevad laenuandjad pöördusid kohtusse ja kohtulahendite alusel algatati täitemenetlused. Abikaasade ülalpidamisel oli sel ajal veel 3 last. Lastest 1 oli alaealine ja 2 olid küll täiskasvanud (19 ja 21), kuid elasid perekonna juures ja oma sissetulek neil puudus. Võlgniku sissetulekust jätkus vaid pangalaenu makseks, kuid ei jäänud vahendeid perekonna ülalpidamiseks ja muude võlgade tasumiseks. Võlgnevuste tõttu on võlausaldajad esitanud Ülle Bolotova suhtes kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi / hagiavaldusi ning kohtulahendite alusel on ajavahemikul 10.09.200826.08.2015 avatud 22 täitetoimikut, (sh 3 toimikut 2008, 10 toimikut 2009, 3 toimikut 2010, 2 toimikut 2011, 2 toimikut 2012 ning 1 toimik nii 2013 , kui 2015). Võlgnetava eluasemelaenu sissenõudmiseks algatati panga avalduse alusel 19.05.2010 täitemenetlus. Selle raames müüdi 2011. a märtsis võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis olnud korteriomand Xxxxxxxxxxxxxx. Korteri müügist saadud vahenditest ei piisanud kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse (63 351 €) kustutamiseks. 04.11.2011 sõlmisid Ülle Bolotova ja Swedbank AS eluasemelaenu tasumata osa 19 000 € osas notariaalse võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe. Osaliselt on võlgnik ka võlgu tasunud (nt. kohtutäitur Rannar Liitmaa menetlustes on võlgnik vähendanud võlgnevust kokku 1192,72 euro võrra ning tasunud täituritasusid kokku 304,xxxxxxxxxxx eurot), kuid kohustuste suurus arvestades on tegemist väheolulise osaga. Käesoleval ajal puuduvad võlgnikul vahendid võlgade osaliseks või täielikuks tasumiseks ning sellest tulenevalt on Töötukassa võlanõustamise raames koostatud pankrotiavaldus. Võlgnik näitab oma elukohana Pärnu linna munitsipaalkorterit Xxxxxxxxxxx, mis on tema ja abikaasa kasutuses. Tegelikult elab ta Xxxxxxxxxxx, mida tuttav lubab tal ajutiselt ilma üürita kasutada. Xxxxxxxxxxx tänava korteri osas maksab võlgnik vaid kommunaalmakseid. Võlgniku sõnul on xxxxxxxxxxxga lapsele väga ebasobiv keskkond (sotsiaalmajas elavad alkohoolikud, narkomaanid jms). Töö leidmisel kavatseb ta leida sobiva üürikorteri. Võlgnik töötas kuni 2012. aasta novembrini Xxxxxxxxxxx-is ja tema töötasu oli kuude lõikes erinev (xxxxxxxxxxx). Pärast Xxxxxxxxxxx-ist koondamist oli võlgnik aasta registreerituna

2-17-15257 Töötukassas (dets. 2012 - dets. 2013). 03.-04.2014 töötas ta Xxxxxxxxxxx-s (töötasu xxxxxxxxxxx) 02.-06.2015 töötas ta Xxxxxxxxxxx-s (keskmine töötasu xxxxxxxxxxx). Augustis 2017 töötas ta ühe kuu Xxxxxxxxxxx-s puhasteenindajana, töötasuga xxxxxxxxxxx. Käesoleval ajal on ta arvel Eesti Töötukassas tööotsijana. Võlgniku sõnul on töökoha leidmist ja/või selle säilitamist oluliselt raskendanud kohtutäiturite nõuded, kuna tööandjad ei ole huvitatud töötasust kinnipidamise ja täituritele summade ülekandmisega seotud täiendava koormusega. Samuti on viimastel aastatel oluliselt halvenenud võlgniku tervis. Käesoleval hetkel ei ole talle depressiooni tõttu enam osalist töövõimetust määratud, kuid ravimeid peab ta ka praegu tarbima. Käesoleval ajal koosneb võlgniku igakuine sissetulek peretoetusest xxxxxxxxxxx, poja xxxxxxxxxxxtoetusest xxxxxxxxxxx ja lapsele Eesti Töötukassa poolt makstavast töövõimetustoetust xxxxxxxxxxx. Vajadusel aitab võlgnikku rahaliselt tütar. Võlgniku sõnul tal peale pankade teenuslepingute käesoleval ajal muid siduvaid lepinguid ei ole. Telefoniteenust kasutab kõnekaardi kaudu. Äriregistri andmetel Ülle Bolotoval puuduvad seosed äriühingutega. Kinnistusameti andmetel Ülle Bolotova ja B.B.i ühisomandisse kantud korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx (3,70 m2 suurune panipaik). 2011. aastal on võõrandatud kinnistu aadressil Xxxxxxxxxxx. Maanteeameti andmetel Ülle Bolotova nimele, kasutajana ja vastutava kasutajana liiklusregistris sõidukeid, väikelaevu, alla 12–meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval ajal registreeritud ei ole ega ole ka varem olnud. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlgnevust ei ole. Saldoteatisel on näha kohtutäituri arestinõue summas 57 722,26 €. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval ajal menetluses 20 täitetoimikut järgmiselt: 1) 27.11.2008 avatud toimik ISS Eesti AS nõudes 909,91 € 2) 05.01.2009 avatud toimik ERA Liisingu Inkassoteenused AS nõudes 910,74 € 3) 20.02.2009 avatud toimik Eurex Finants OÜ nõudes 1050,57 € 4) 18.03.2009 avatud toimik BIGBANK AS nõudes 6 463,36 € 5) 26.05.2009 avatud toimik Krediidimenetluse Keskus OÜ nõudes 3907,12 € 6) 26.05.2009 avatud toimik ITM Inkasso OÜ nõudes 399,45 € 7) 28.05.2009 avatud toimik BIGBANK AS nõudes xxxxxxxxxxx4,55 € 8) 18.09.2009 avatud toimik Lõunalaenud OÜ nõudes 1 315,69 € 9) 22.09.2009 avatud toimik Dominus Inkasso OÜ nõudes 629,17 € 10) 25.11.2009 avatud toimik Elion Ettevõtted AS nõudes 1 233,53 € 11) 13.04.2010 avatud toimik Krediidikassa AS nõudes 1 416,98 € 12) 22.09.2010 avatud toimik Aktiva Finants OÜ nõudes 1 361,xxxxxxxxxxx € 13) 23.11.2010 avatud toimik ISS Eesti AS nõudes 3 756,19 € 14) 25.04.2011 avatud toimik Nordea Bank Plc Eesti Filiaali nõudes 709,86 € 15) 22.12.2011 avatud toimik Swedbank AS nõudes 2 123,46 € 16) 03.05.2012 avatud toimik Julianus Inkasso OÜ nõudes 321,56 € 17) 18.05.2012 avatud toimik Swedbank AS nõudes 19 000,00 € 18) 15.11.2013 avatud toimik Profiteia Invest OÜ nõudes 563,52 € 19) 26.08.2015 avatud toimik Profiteia Invest OÜ nõudes 1 565,00 € 20) 22.06.2016 avatud toimik Pärnu Linnavalitsuse nõudes 20,00 €. • Mõne sissenõudja osas on mitu toimikut ilmselt seetõttu, et üks toimik on avatud võla ja teine toimik hiljem väljamõistetud kohtukulude osas • Mitmed eeltoodud kohustused on võlgniku ja tema abikaasa solidaarkohustused ja

2-17-15257 nende sissenõudmiseks on algatatud täiteasjad paralleelselt ka võlgniku abikaasa suhtes. • Võlgniku abikaasa B.B.i pankroti kuulutas Pärnu Maakohus välja 14.11.2016. Võlgnikul avatud järgmised pangakontod: - XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is , saldo 9,59 eurot ja kontol on broneering 11,52 € kaardi kuuhooldustasudest - XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is, saldo 0,29eurot SEB Pank AS-is on kehtivad järgmised teenuselepingud: SEB internetipank, kiirteavitamine, pensioniplaani leping, pensioni II sammas. - XXXXXXXXXXX Luminor Bank AS-is. Pensionikeskuse andmetel on võlgnik liitunud kogumispensioniga (II sambaga). Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel võlgniku nimele väärtpaberikontosid avatud ei ole. Võlgniku võlgade ja varade kindlakstegemiseks on ajutine haldur esitanud päringud erinevatele registritele, krediidiasutustele, pankadele, telefoniteenuse pakkujatele, kiirlaenude andjatele jms. Ajutise halduri poolt kogutud andmetest nähtub Ülle Bolotoval järgmiste varade ja kohustuste olemasolu: Võlgniku varad kokku 500,00 € 1⁄2 ühisomandiosa kinnistust, registriosa 339xxxxxxxxxxx06 turuväärtus ~ 500,00 € Tegemist on 3,70 m2 suuruse mitteeluruumiga nr 7 (panipaik), asukohaga Xxxxxxxxxxx. Kinnistu ühisomanikena on 23.10.2006 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud Ülle Bolotova ja B.B.. Kinnistu registriosa 3 jakku on kande nr 1 alla kantud märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Kokkulepe kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kohta vastavalt 12.10.2006 kinnistamisavaldusele sisse kantud 10.11.2006 Kinnistu registriosa 3 jakku on kande nr. 2 all sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS ISS Eesti (registrikood 10031220) kasuks. 17.12.2008 kohtutäituri avalduse, 24.11.2008 kohtumääruse alusel sisse kantud 6.01.2009. Hirvela elamurajoonis ei kuulu iga korteri juurde panipaika ning seetõttu võõrandatakse panipaiku ka eraldi, sh. ostavad panipaiku sama elamurajooni teiste majade elanikud, kes enda majja ei ole panipaika saanud. Teadaolevalt on pakutud panipaiku hinnaga ~1000€. Kuna kõnealune kinnistu on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, siis on pankrotivara väärtuseks hinnatud ca 500 €. • Võlgnik on liitunud kogumispensioniga (II) sammas, kuid selle osakutele pole pankrotimenetluses lubatud sissenõuet pöörata. Võlgniku kohustused ja võlad kokku 55 726,80 €

2-17-15257 Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt ~56 000 euro ulatuses, kuid võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek puudub. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ülle Bolotova käesoleval ajal pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud varad puuduvad. Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul on täidetud PankrS § 29 lg 1 märgitud tingimused pankrotimenetluse raugemiseks. Samas märgib PankrS § 170 lg 11, et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Ülle Bolotova on pankrotiavalduses esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohutustest vabastamist välistada ning kinnitab, et täidab PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Ajutine haldur on arvamusel, et praegusel juhul tuleks välja kuulutada Ülle Bolotova pankrot ja ajutine haldur annab enda nõusoleku olla edaspidises menetluses pankrotihalduriks. Ajutine haldur palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolevas pankrotimenetluses kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 12 tundi, arvestusega xxxxxxxxxxx eurot (lubatud kuni xxxxxxxxxxx) tunnis, millest tulenevalt ajutisel halduril on õigus saada xxxxxxxxxxx eurot. Töötasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) palub ajutine haldur mõista välja menetlusabi korras riigi vahenditest ning ja xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) mõista välja võlgnikult Ülle Bolotovalt. Töötasu palub ajutine haldur maksta OÜ Pärnu Pinker Albert kontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Kohtuistungil 13.11.2016 võlgnik Ülle Bolotova kinnitas, et on ajutise halduri aruande saanud ja sellega tutvunud ning midagi lisada ei soovi, ta jääb esitatud pankrotiavalduse juurde ning ta on esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse. Ülle Bolotova avaldas, et ta on arvel töötukassas, läheb täna vestlusele ja järgmisest nädalast saab tööle Xxxxxxxxxxx. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik jäi esitatud kirjaliku aruande juurde ja leidis, et Ülle Bolotova pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruande ja kuulanud ära ajutise halduri arvamuse, leidis, et Ülle Bolotova pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt on võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees vähemalt 56 000 euro ulatuses. Võlgnikul võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek teadaolevalt puudub. Pankrotimenetluse algatamisel oli võlgnik arvel Eesti Töötukassas ning tema sissetulek koosnes peretoetusest xxxxxxxxxxx, poja xxxxxxxxxxxtoetusest xxxxxxxxxxx ja lapsele Eesti Töötukassa poolt makstavast töövõimetustoetusest xxxxxxxxxxx. Võlgniku maksejõuetus tulenevalt tema varalisest seisundist ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur Andrus Õnnik on andnud nõusoleku

2-17-15257 tegutseda pankrotihaldurina. Eelpoolnimetatud asjaoludel kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada Ülle Bolotova pankrot. Pankrotihalduriks määrata Andrus Õnnik, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele, on kinnitanud PankrS § xxxxxxxxxxx sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Samuti tuleb määrata võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise aeg ja kohustada võlgniku ilmuma kohtusse vande andmiseks vara, võlgade ja äritegevuse kohta. Menetluskulud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu (PankrS § 150 lg 1 p 2). Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks, paludes välja mõista halduri tasuna xxxxxxxxxxxt, millele lisandub käibemaks menetlusabi korras riigi vahenditest ja xxxxxxxxxxxt, millele lisandub käibemaks võlgnikult. Ajutise halduri tasu on arvestatud 12 töötunni eest, xxxxxxxxxxx eurot/tund, mis jääb alla PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise halduri tasu ülemmäära. Tasu palub ajutine haldur mõista oma büroo OÜ Pärnu Pinker Albert arveldusarvele. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu hüvitamise summas xxxxxxxxxxxt (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub, võlgniku ainsateks sissetulekuteks on peretoetus, poja xxxxxxxxxxxtoetus ja lapsele Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetustoetus, pangakontodel raha puudub. Tagasivõitmise võimalusi ei ole. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasu summas xxxxxxxxxxxt (lisandub käibemaks) ja 371 eurot (lisandub käibemaks) kuulub välja mõistmisele võlgnikult. Tasu suuruse aluseks võetud tunnihind on mõistlik (maksimaalne oleks xxxxxxxxxxx eurot), kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda.