Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse taotlus eksperdi määramiseks TN-le kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 022/2016/5018
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2017 kordusekspertiisi taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TN määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf Puudutatud isik TN (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Gertu Pillenberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.09.2017 määrus muutmata.
2.TN määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TN kanda. Teistel menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses puuduvad.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-15882
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja, kohtutäitur) esitas 20.10.2016 Harju Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks TN-le (puudutatud isik I, võlgnik) kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 022/2016/5018.
2.Harju Maakohtu 08.03.2017 määrusega määrati ekspertiisi läbiviimine. Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile AT-le. Eksperdile esitati küsimus: "Kui suur on kinnisasja asukohaga Kupra tee 14, Tallinn (registriosa nr 2022101) turuväärtus?" Riiklikult tunnustatud ekspert AT esitas 25.05.2017 kohtule eksperthinnangu nr 481596-17.
3.08.06.2017 esitas võlgnik maakohtule taotluse hindamisaktis määratud kinnisasja hinna tõstmiseks. 27.06.2017 esitas võlgnik enda taotluse osas täiendavad selgitused. Kohtutäitur ja Swedbank AS (sissenõudja) täiendavaid küsimusi eksperdile esitada ei soovinud.
4.24.07.2017 edastas maakohus täiendavad küsimused eksperdile ja 08.08.2017 esitas ekspert enda vastused võlgniku 08.06.2017 ja 27.06.2017 vastuväidetele. 18.08.2017 esitas võlgnik kohtule enda täiendavad vastuväited eksperthinnangule. 30.08.2017 palus maakohus võlgnikul täpsustada, kas võlgnik taotleb kordusekspertiisi läbiviimist. 11.09.2017 teatas võlgnik, et taotleb kordusekspertiisi läbiviimist. Sissenõudja ja kohtutäitur palusid võlgniku taotlus jätta rahuldamata. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 26.09.2017 määrusega võlgniku taotluse kordusekspertiisi määramiseks rahuldamata ning lõpetas asjas menetluse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
6.Määruse põhjenduste kohaselt asus maakohus seisukohale, et võlgniku taotlus kordusekspertiisi määramiseks ei ole põhjendatud, kuna praegusel juhul ei esine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 304 lg-s 1 nimetatud eeldusi kordusekspertiisi määramiseks. Maakohtu hinnangul on ekspert täiendavatele küsimustele vastamisega kõrvaldanud kõik küsitavused eksperthinnangus. Võlgnik ei esitanud kohtule täiendavalt ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et eksperdiarvamus oleks peale eksperdi poolt kohtu täiendavatele täpsustavatele küsimustele vastamist ebaselge, vasturääkiv või puudulik.
7.Kohus leidis, et kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks ekspertiisi ning kohtu poolt määratud ekspert on viinud läbi nimetatud kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu nimetatud vara turuhinna kohta, siis on sellega kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus tuleb lõpetada.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-15882
Määruskaebus
8.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada.
9.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud lahendi tegemisel hindamata võlgniku esitatud eksperthinnangu nr 412904 ega võtnud arvesse, et kinnistul asuvale elamule on väljastatud kasutusluba, mis on kinnistu väärtust tõstnud. Võlgniku hinnangul on praeguses asjas tehtud eksperthinnang nr 481596-17 puudulik, kuna ekspert ei arvestanud maa väärtust. Ekspertiis on puudulik ka seetõttu, et ekspert võrdles võlgnikule kuulvat kinnistut pindalalt väiksemate kinnistutega. Võlgnik esitab tõenduseks võrdlusena objekti lähedal asuvate kinnistute hinnad. Menetluse edasine käik
10.Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
12.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
13.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur võlgniku või sissenõudja poolt arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamisel uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Seaduse mõtte kohaselt toimub kohtutäituri vastava avalduse menetlemine hagita menetluses, millele kohalduvad hagimenetluse sätted, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Seega kohalduvad kohtutäituri avalduse alusel eksperdi määramiseks algatatud menetluses ka eksperdiarvamust kui tõendit tsiviilkohtumenetluses reguleerivad TsMS §-d 293-305, sealhulgas §-d 303 ja 304 eksperdi küsitlemise ning täiendava ekspertiisi ja kordusekspertiisi määramise kohta. TsMS § 304 lg 1 annab alused kordusekspertiisi määramiseks. Maakohus on TsMS § 303 lg 3 kohaselt võimaldanud võlgnikul esitada ka eksperdile täiendavaid küsimusi, millele ekspert on ammendavalt vastanud (tl 111). Seega on maakohus, menetledes kohtutäituri avaldust, taganud praeguses asjas mitte ainult eksperdi määramise ja ekspertiisi tulemuste saamise, vaid ka ekspertiisiga seonduvate võimalike küsimuste, vastuväidete ja taotluste lahendamise, et oleks tagatud ekspertiisi tsiviilkohtumenetluse seadustikule vastav läbiviimine ning sellega kõigi puudutatud isikute õigustatud huvide järgimine. See, et võlgnik eksperdi järeldustega ei nõustu, ei anna alust kordusekspertiisi määramiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses tsiviilasjas ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada kordusekspertiisi määramise vajadust. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-15882 maakohtu määruse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda kolleegium maakohtu määruse põhjendusi.
14.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et võlgniku väited eksperthinnangu ebaõige tulemuse ja seetõttu kordusekspertiisi määramise vajalikkuse kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhistatud. TsMS § 235 kohaselt on põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks võib õigustatud isik selleks kasutada kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendamisvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis.
15.Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt on ekspert praeguses asjas jätnud ekslikult kinnistu väärtuse määramisel arvesse võtmata asjaolu, et kinnistule on väljastatud kasutusluba. Seoses kasutusloaga selgitas ekspert võlgnikule täiendavalt, et praegusel juhul ei too see kaasa võlgniku loodetud kinnistu turuväärtuse tõusu, kuna võlgniku viidatud varasemas eksperthinnangus nr 412904 ei ole hinna võrdlustabelis kasutusloa olemasolu (või selle puudumist) käsitletud (tl 42). Kohtutäituri seisukohast määruskaebusele nähtub, et võlgnik ei ole kasutusloa olemasolule vaatamata enda soovitud hinnaga (335 000 eurot) kinnistule ostjat pikema aja jooksul leidnud (tl 226 pöördel). Seega on alust eeldada, et võlgniku ettekujutus vaidlusaluse kinnistu turuhinnast ei vasta tegelikkusele. Lisaks tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada, et eksperthinnang, millele võlgnik viitab (tl-d 26–45), on tehtud kaks aastat tagasi, mis vähendab sellele tuginemise põhjendatust veelgi.
16.Ringkonnakohus ei jaga ka määruskaebuse seisukohta, mille kohaselt ei ole ekspert praeguses asjas kinnistu väärtuse määramisel arvestanud kinnistu pindalaga. Ka sellele vastuväitele on ekspert vastanud, et võlgnikule kuuluva krundi suuruse osas on vastav kohandus tehtud (tl 111). Määruskaebusele on võlgnik lisanud väljatrükid kinnisvaraportaalidest (tl-d 149–154). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga võlgnik määruskaebuses esile toonud, kuidas kinnisvaraportaalide kuulutustesse märgitud hoonestamata kinnistute väärtused praegusel juhul kordusekspertiisi läbiviimise vajadust põhjendavad. Kuulutuste väljatrükkidest nähtub üksnes orienteeruv hoonestamata kinnistute turuväärtus, mis ei garanteeri, et viidatud kinnistuid on võimalik reaalselt sellise hinnaga võõrandada. Analoogselt on ka võlgnik ise üritanud vaidlusalust kinnistut müüa hinnaga, mis tõenäoliselt ei vasta turuväärtusele. Seega ei ole võimalik kaebuse põhjal järeldada, kas ja millisel määral omavad viidatud hoonestamata kinnistute hinnad mõju vaidlusaluse kinnistu turuväärtusele ning kuidas saab sellest tuletada võlgniku soovitud hinda.
17.Kolleegium selgitab täiendavalt, et hindamise tulemusena saadud arestimisaktis märgitud hind on enampakkumisel üksnes alghinnaks (TMS § 82 lg 1). Asja tegelik müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus. Olukorras, kus arestimisel määratud hind osutub tegelikkuses turuhinnast madalamaks, müüakse asi eelduslikult enampakkumisel alghinnast kõrgema hinnaga.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-15882
18.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohtutäitur ega sissenõudja enda menetluskulude nimekirja ei esitanud, millest järeldab ringkonnakohus, et kohtutäituril ja sissenõudjal puuduvad TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud.
19.TsMS § 696 lg-st 3 tulenevalt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.