A. hagiavaldus B. vastu XXX kinnistu kaamerate töö takistamisest hoidumiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. (rg-kood XXX), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers
kompromissi
kinnitamisega,
Kostja: B. (isikukood XXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson Kompromissi alusel kohustuse võtnud isik: C. (rg-kood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja, kostja ja C. poolt 14.04.2025 allkirjastatud ja kohtule esitatud alljärgnev kompromiss.
1.1.Kostja kohustub mistahes ajahetkel hoiduma hageja valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX (registriosa nr XXX) kinnistu alale mistahes pildi ja/või video salvestamist võimaldavate seadmete suunamisest.
1.2.Kostja hoidub hageja valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX (registriosa nr XXX) kinnistule või viimaste õiguspäraste huvide tagamiseks väljapoole kinnistu piire paigaldatud kaamerate toimimise häirimisest ja/või kahjustamisest ja/või tavapärasesse toimimisse sekkumisest mistahes viisil ja ulatuses või nende esemete kahjustamisest (sh, kuid mitte ainult kaamera(te) vaatevälja(de) varjestamisest, kaamera(te)sse valgusallikate suunamisest, kaamera vaatenurga muutmisest, kaamera, kaamera posti raputamisest ning mistahes muudest sarnastest tegevustest) ning suhtub hageja valduses või omandis või XXX kinnistul olevasse varasse heaperemehelikest põhimõtetest lähtuvalt ja/või vara valdaja või omaniku õiguspäraseid soove arvestades.
1.3.Kostja hoidub sisenemast ja viibimast hageja valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX kinnistule mistahes ulatuses ja viisil (v.a asjakohasel juhul avalikuks kasutamiseks oleval kallasrajal vastavalt seaduses sätestatule ja servituudialal vastavalt servituudilepingus sätestatule). Hageja edastab kostjale pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist geoaluse, millel on selgelt määratletud XXX kinnistu merepoolne piir. Pooled lähtuvad siinses punktis nimetatud tingimuse täitmisel hea usu põhimõttest, st hageja ega XXX kinnistu
Tsiviilasi nr 2-22-1698 omanik ei tugine üksikutele rikkumistele (mis on toime pandud minimaalses, st kuni 1 m ulatuses) kallasrajale XXX kinnistu (registriosa nr XXX) poolselt küljelt sisenedes ja lahkudes kohtadest, kus puuduvad piirirajatised/märgistused. Kostja kohustub mitte kuritarvitama antud mööndust, sh tegema endast kõik oleneva, et rikkumist (st hageja valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX kinnistule sisenemist) vältida.
1.4.Kostja vastutab ka kompromisslepingu p-des 1.1 – 1.3 sätestatud tingimuste rikkumiste eest, mis on toime pandud juriidiliste isikute nimel, kus kostja on juhtorgani liige või tegelik kasusaaja.
1.5.Kostja võtab siinse avaldusega tsiviilasjas 2-24-16455 tehtud Pärnu Maakohtu 18.02.2025 tagaseljaotsusele esitatud kaja ja menetlusabi taotluse tagasi ning taotleb kaja ning menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmist. Pooled taotlevad kompromissi kinnitava määruse edastamist tsiviilasja nr 2-24-16455 materjalide juurde.
1.6.Hageja ja XXX kinnistu (registriosa nr XXX) omanik C. kohustuvad hoiduma XXX kinnistule (registriosa nr XXX) valvekaamerate suunamisest selliselt, et seadme vaatevälja jääks XXX kinnistu maa-ala (lisa).
1.7.Hageja loobub tsiviilasjas 2-24-16455 menetluskulude hüvitamise nõude esitamisest kostja B.’i (XXX) vastu. Menetluskulude hüvitamise nõude esitamisel nimetatud asjas kohustub hageja leppetrahvi, mis on võrdeline hageja menetluskulude hüvitamise nõudega tsiviilasjas 2-24-16455 ja millele rakendub ka seadusjärgne viivis.
1.8.Kohtulahendit saab täita täitemenetluse seadustiku §-s 183 sätestatud korras.
1.9.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-1698.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid kostjalt välja ei mõista.
4.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ning määruse jõustumise järel tagastada hagejale tasutud riigilõivust 210 eurot ja kanda see A. arvelduskontole nr XXX.
5.Rahuldada poolte taotlus ning asendada kohtumääruse jõustumisel menetlusosaliste nimed tähemärgiga ning mitte avalikustada menetlusosaliste isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega sidevahendite andmeid.
6.Rahuldada poolte taotlus ning määruse jõustumisel edastada määrus tsiviilasja 2-2416455 materjalide juurde. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel võib menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, 2
Tsiviilasi nr 2-22-1698 et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on A. (hageja) hagiavaldus B. (kostja) vastu XXX kinnistu kaamerate töö takistamisest hoidumiseks. Esitatud asjaoludel kasutab hageja XXX kinnistut (registriosa nr XXX) kasutusvalduse alusel. Kostja on naaberkinnistu XXX (registriosa nr XXX) omanik. Kostja kasuks on XXX kinnistule seatud sõiduteeservituut. XXX kinnistule, kus asub sissepääsutee, on paigaldatud tõkkepuu ja kaamera, mis filmib kinnistule sissepääsu ala. Kostja on korduvalt häirinud XXX kinnistul asuva kaamera tööd, takistades sellega hagejal valdusõiguse teostamist.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul tuleks hagi jätta läbi vaatamata, kuna on ebaselge, kas hagejal on üldse nõudeõigus hagiesemeks olev nõue kostja vastu esitada. XXX kinnistut valdavad 3 juriidilist isikut, hageja registreeriti XXX, hagiavalduses kajastatud kaamera oli XXX kinnistul juba varem.
3.Asjas on toimunud 06.03.2023 ja 22.05.2023 eelistungina korraldav kohtuistung. 11.07.2023 viidi läbi paikvaatlus. Kõigil neil menetlustoimingutel kohus suunas TsMS § 4 lg 4 alusel pooli lõpetama asja kompromissiga.
4.Pooled jõudsid läbirääkimiste tulemusel pooli rahuldava kokkuleppeni, mille tulemusel kostja küll ei võta hagiavalduses esitatud asjaolusid omaks kuid soovib menetlusökonoomilistel kaalutlustel ning õigusrahu huvides sõlmida kompromissi. Kompromissiga võttis endale kohustuse ka XXX kinnistu omanik. 14.04.2025 kohtule esitatud kompromissi tingimuste kohaselt kostja kohustub mistahes ajahetkel hoiduma hageja valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX (registriosa nr XXX) kinnistu alale mistahes pildi ja/või video salvestamist võimaldavate seadmete suunamisest. Kostja hoidub hageja valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX (registriosa nr XXX) kinnistule või viimaste õiguspäraste huvide tagamiseks väljapoole kinnistu piire paigaldatud kaamerate toimimise häirimisest ja/või kahjustamisest ja/või tavapärasesse toimimisse sekkumisest mistahes viisil ja ulatuses või nende esemete kahjustamisest (sh, kuid mitte ainult kaamera(te) vaatevälja(de) varjestamisest, kaamera(te)sse valgusallikate suunamisest, kaamera vaatenurga muutmisest, kaamera, kaamera posti raputamisest ning mistahes muudest sarnastest tegevustest) ning suhtub hageja valduses või omandis või XXX kinnistul olevasse varasse heaperemehelikest põhimõtetest lähtuvalt ja/või vara valdaja või omaniku õiguspäraseid soove arvestades. Kostja hoidub sisenemast ja viibimast hageja valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX kinnistule mistahes ulatuses ja viisil (v.a asjakohasel juhul avalikuks kasutamiseks oleval kallasrajal vastavalt seaduses sätestatule ja servituudialal vastavalt servituudilepingus sätestatule). Hageja edastab kostjale pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist geoaluse, millel on selgelt määratletud XXX kinnistu merepoolne piir. Pooled lähtuvad siinses punktis nimetatud tingimuse täitmisel hea usu põhimõttest, st hageja ega XXX kinnistu omanik ei tugine üksikutele rikkumistele (mis on toime pandud minimaalses, st kuni 1 m ulatuses) kallasrajale XXX kinnistu (registriosa nr XXX) poolselt küljelt sisenedes ja lahkudes kohtadest, kus puuduvad piirirajatised/-märgistused. Kostja kohustub mitte kuritarvitama antud mööndust, sh tegema endast kõik oleneva, et rikkumist (st hageja valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX kinnistule sisenemist) vältida. Kostja vastutab ka kompromisslepingu p-des 2.1 – 2.3 sätestatud tingimuste rikkumiste eest, mis on toime pandud juriidiliste isikute nimel, kus kostja on juhtorgani liige või tegelik kasusaaja. Kostja võtab siinse avaldusega tsiviilasjas 2-24-16455 tehtud Pärnu Maakohtu 18.02.2025 tagaseljaotsusele esitatud kaja ja menetlusabi taotluse tagasi ning taotleb kaja ning menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmist. Pooled taotlevad kompromissi kinnitava määruse edastamist tsiviilasja nr 2-24-16455 materjalide juurde. Hageja ja XXX kinnistu (registriosa nr XXX) omanik C. kohustuvad hoiduma XXX kinnistule (registriosa nr XXX) valvekaamerate suunamisest selliselt, et seadme vaatevälja jääks XXX kinnistu maa-ala (lisa). Hageja loobub tsiviilasjas 2-24-16455 menetluskulude hüvitamise nõude esitamisest kostja B.’i (XXX) vastu. Menetluskulude hüvitamise nõude esitamisel nimetatud asjas kohustub hageja leppetrahvi, mis on 3
Tsiviilasi nr 2-22-1698 võrdeline hageja menetluskulude hüvitamise nõudega tsiviilasjas 2-24-16455 ja millele rakendub ka seadusjärgne viivis. Kohtulahendit saab täita täitemenetluse seadustiku §-s 183 sätestatud korras. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina ning, et menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ning menetlus lõpetada. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise õigust kolme päevani. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Lisaks taotlevad pooled menetlusosaliste nimede asendamist initsiaalidega või tähemärgiga ning mitte avalikustada menetlusosaliste isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega sidevahendite andmeid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-st 3 ja § 486 lg- st 4 esineb alus poolte kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina. Poolte tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes TsMS § 4 lg-st 4 ja § 614 lg-st 1 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
6.Kohus on seisukohal, et sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.
7.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et on menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
8.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kohtule teistsugust kokkulepet esitanud. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
9.Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel A. tasus 02.02.2022 riigilõivu 300 eurot ja 25.05.2022 täiendavat riigilõivu 120 eurot, kokku 420 eurot. Kohus rahuldab taotluse ning tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool, s.o. 210 eurot.
10.Pooled esitasid taotluse asendada käesoleva kohtumääruse jõustumisel menetlusosaliste nimed initsiaalidega või tähemärgiga ning mitte avalikustada menetlusosaliste isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega sidevahendite andmeid. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohtu hinnangul puudub alus poolte taotluse rahuldamata jätmiseks. 4
Tsiviilasi nr 2-22-1698
11.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.