Muud › Muud hagiasjad

Reeglina tuleb esitada hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse, sõltumata nende kodakondsusest (Brüssel I bis art 1 lg 1). Sama määruse art 5 lg 1 sätestab, et isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Kostja elukoht hagi esitamise ajal oli Leedus, mistõttu sai hagi kostja vastu esitada üksnes Leedu kohtusse. Lisaks leidis kohus, et asjas ei olnud kohaldatav TsMS § 97 lg 1, mille järgi võib hageja hagi mitme kostja vastu esitada omal valikul ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi. Nimelt esitati hagi ainult ühe kostja vastu. Teine võimalik kostja, osaühing Eagleday Services, oli äriregistrist kustutatud 22.05.2017 ning tema vastu ei saanud õigusvõime puudumise tõttu hagi esitada. Määruskaebus

korras. Viidatud peatüki 7. jaos on sätestatud regulatsioon kohtualluvuse kokkulepete kohta. Samas enne, kui kohus saab asuda kontrollima kokkuleppest tulenevat kohtualluvust, tuleb välja selgitada, kas poolte vahel oli sõlmitud tarbijaleping Brüssel I bis määruse tähenduses või mitte, s.t kas kohaldub erandlik kohtualluvus. Nimelt näeb Brüssel I bis määrus ette eriregulatsiooni tarbijalepingute puhuks, sh tingimused, millal on kohtualluvuse kokkulepe tarbijalepingute puhul võimalik (vt Brüssel I bis määruse art 19). Määruse mõisteid tuleb kasutada autonoomselt, tuginedes peamiselt määruse ülesehitusele ja eesmärkidele. Määruse tarbijaid puudutavate erinormide eesmärgiks on kaitsta tarbijat kui teisest lepingupoolest, kes tegutseb oma kutse- ja majandustegevuse raames, tavaliselt majanduslikult nõrgemal positsioonil olevat ja õiguslikes küsimustes vähem kogenud lepingupoolt. Eesmärgist johtuvalt on Euroopa Kohus selgitanud, et Brüsseli määruse kohaldamisel kuuluvad ainult need lepingud, mis on sõlmitud ja mille ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi, tarbija kaitsmiseks ette nähtud erinormide kohaldamisalasse. Samas kui selline kaitse ei ole õigustatud lepingute puhul, mille eesmärk on kutsetegevus (Euroopa Kohtu 14.03.2013 otsus nr C-419/11, p 34). Praegusel juhul tagas kostja äriühingu kohustuse, mille juhatuse liige ja ainuosanik oli ta ise. Seega ei kuulu tarbijalepingut puudutavad Brüssel I bis määruse sätted kohaldamisele ega ei ole alust kohaldada TsMS vastavaid sätteid. Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 sätestab, et kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Praeguses asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse hinnata kohtualluvuse kokkulepe sisulise kehtivuse poolest tühiseks. Seega on vastavalt kokkuleppele Eesti kohtul pädevus asja menetleda. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 372 lg 3 sätestab kohtule võimaluse vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Riigikohus selgitas 21.11.2012 määruses nr 3-2-1-123-12, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Eesti kohtule, on üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüssel I bis määruse art 28 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.