XX hagi Hoolekandeteenused AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 007/2010/76666.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2017 määrus menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude jaotamiseks.
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hoolekandeteenused AS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX; e-post: XXX) Kostja: Hoolekandeteenused AS (registrikood 10399457, asukoht Merimetsa tee 1, Tallinn) esindaja Evelin PärnLee (e-post: XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 11.08.2015 määrus tühistada menetluskulud jaotuse ja menetlusabikulu riigituludesse väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud XX kanda.
2.Maakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.1 Lõpetada menetlus XX hagis AS Hoolekandeteenused vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 007/2010/76666 seoses hagist loobumisega. 2.2 Jätta menetluskulud XX kanda. 2.3 Hoolekandeteenused AS-il menetluskulude puudumise tõttu jätta maakohtu menetluskulud kindlaks määramata. 2.4 Vabastada XX TsMS § 190 lg 7 alusel menetlusabikulu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
5.Välja mõista XX-lt Hoolekandeteenused AS-i kasuks 50 eurot määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX esitas 18.07.2017 Harju Maakohtule hagi Hoolekandeteenused AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 007/2010/76666. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja koostas 17.06.2010 Hoolekandeteenused AS-i avalduse alusel maksekäsu tsiviilasjas nr 2-10-18322/4 summas 2 192,83 eurot. Nõue on sundtäitmisel täiteasjas nr 007/2010/76666 ning täiteasjas nr 014/2011/2704. Hageja palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 007/2010/76666 lubamatuks ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja esitas 05.10.2017 vastuse, milles vaidles hagile vastu. Hetkel on mõlemad täiteasjad Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja menetluses. Tsiviilasjas nr 2-17-2828 on 28.03.2017 kohtumäärusega menetlus peatatud. Hageja huve ei ole kahjustatud ning hageja ei ole pidanud täitemenetluse kulusid topelt kandma. Täitur Marek Laanemetsa abi AP on kostjale kinnitanud, et täitemenetlus asjas 014/2011/2704 lõpetatakse. Kostja huvi on suunatud üksnes sellele, et hageja maksaks võla ära. Arvestades asjaolu, et täiteasi 014/2011/2704 lõpetatakse, siis juhul, kui tunnistada sundtäitmine täiteasjas 997/2010/76666 lubamatuks, siis puuduks kostjal võlausaldajana igasugune võimalus oma nõuet hageja suhtes efektiivselt maksma panna.
3.18.10.2017 esitas kostja kohtule 06.10.2017 täitemenetluse lõpetamise otsuse täiteasjas 014/2011/2704, millega kohtutäitur Marek Laanemets lõpetas täitemenetluse hageja suhtes TMS § 48 lg 8 kohaselt, so muul alusel. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju maakohus lõpetas 30.11.2017 määrusega menetluse XX hagis AS Hoolekandeteenused vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 007/2010/76666 seoses hagist loobumisega. Maakohus jättis poolte menetluskulud AS Hoolekandeteenused kanda ning mõistis välja AS-lt Hoolekandeteenused riigituludesse menetlusabikulu summas 300 eurot.
5.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on selgesõnaliselt 23.10.2017.a menetlusdokumendis loobunud taotlusest tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 007/2010/76666 lubamatuks.
Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
6.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagi on kohtule esitatud põhjusel, et kostja on ühe ja sama menetlusdokumendi alusel algatanud kaks erinevat täitemenetlust. Kostja on käesoleval juhul esile toonud, et paralleelsed täitemenetlused on algatatud ekslikult ning reaalset täitmist ei ole hageja suhtes olnud. Kostja leiab, et seega ei ole hageja õigusi rikutud.
7.Kohus kostjaga ei nõustu ja märgib, et ühe ja sama täitedokumendi alusel kahe erineva täitemenetluse algatamine ei ole lubatav ja rikub võlgniku õigusi. Täitemenetluse seadustiku kohaselt algatatakse ühe täitedokumendi kohta üldjuhul vaid üks menetlus. See, et täitemenetlustes ei ole saadud nõuet võlgniku vastu rahuldada, ei anna sissenõudjale alust ühe ja sama täitedokumendi alusel kahe paralleelse täitemenetluse alustamiseks ja üleval hoidmiseks. Kostja oleks 2016.aastal eksitusest teadasaamisel pidanud koheselt ise pöörduma hilisemat täiteasja menetleva kohtutäituri poole menetluse lõpetamiseks. Hageja on tõendanud, et ta pöördus enne kohtule hagiavalduse esitamist kohtutäituri poole, kelle menetluses oli hiljem alustatud täiteasi. Kohtutäitur Marek Laanemets on omakorda küsinud sissenõudja seisukohta täitemenetluse lõpetamiseks, kuid täiteasi lõpetati alles kostja 05.10.2017 taotluse alusel 06.10.2017. Seega põhjustas kostja oma käitumisega hageja kohtusse pöördumise. Kuigi kostja ei ole otseselt käesolevat hagi rahuldanud, on hagimenetluse tulemusel kostja pöördunud hilisemat täiteasja menetleva kohtutäituri poole ja kostja taotluse alusel on lõpetatud „üleliigne“ täitemenetlus, seega on hageja saavutanud sisuliselt hagi eesmärgi so üleliigse täiteasja lõpetamise. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul menetluskulud panna TsMS § 168 lg 3 alusel kostja kanda. Määruskaebuse põhjendused
8.AS Hoolekandeteenused vaidlustab kohtumääruse üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas.
9.Kostja ei nõustu kohtuga selles, et hageja kohtusse pöördumise põhjustas kostja oma käitumisega. Kostja väidab, et hageja eesmärgiks ei olnud hagi esitamisel hilisemalt algatatud täitemenetluse (so tänaseks lõpetatud täiteasja nr 014/2011/2704) lubamatuks tunnistamine, vaid soov tunnistada lubamatuks esimesena algatatud täitemenetlus (so täiteasi nr 007/2010/6666).
10.Kostja ei nõustu, et mitme täitemenetluse algatamine ühe menetlusdokumendi osas ei ole lubatav. Maakohus ei viita oma seisukoha põhistamiseks ühelegi õigusaktile, normile ega varasemale kohtulahendile. Kostja leiab, et täitemenetluse seadustik ei keela expressis verbis üheski normis olukorda, kus ühe menetlusdokumendi osas käib mitu menetlust, kuid lubatav ei ole olukord, kus mitme täiteasja tõttu peab võlgnik maksma rohkem, kui see toimuks ühe täitemenetluse puhul. Seda ei ole antud juhul hageja osas juhtunud. Kostja ei ole varjanud, et sai kahest paralleelsest menetlusest teada 2016 aastal, kuid ei kiirustanud hilisemalt algatatud täitemenetluse lõpetamisega, sest see oli peatatud ning seadus ei keela ühe menetlusdokumendi osas mitme täitemenetluse algatamist.
11.Kostja märgib, et kuigi algatatud täitetoimikute kohta peetakse registrit, ei ole võlausaldajatel võimalik sisuliselt enne täitmisavalduse esitamist kontrollida, kas menetlusdokumendi osas ei ole juba täitemenetlust algatatud. Füüsilisest isikust võlgnikul seevastu on lihtne kõiki tema vastu algatatud täitemenetlusi kontrollida. Seega pidi hageja olema paralleelsetest menetlustest teadlik juba aastast 2011, so enam kui 5
aastat. Kostja leiab, et hageja ei ole kordagi oma murega kostja poole pöördunud ning hageja poolt kohtusse pöördumine on olnud pahatahtlik.
12.Eelnevast tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et hageja kohtusse pöördumise põhjustas kostja käitumine ning et kostja poolt hilisemalt algatatud täiteasja lõpetamisega on hageja saavutanud sisuliselt hagi eesmärgi, so üleliigse täiteasja lõpetamise. Järeldus nagu oleks hagist loobumine toimunud seetõttu, et kostja rahuldas nõude, on väär ja ei tugine asja materjalidel ega kohastel õigusnormidel. Hagiavalduse sisuliseks eesmärgiks ei olnud hilisemalt algatatud täiteasja lõpetamine vaid üheselt esimesena algatatud täiteasjas arestitud summade tagasi saamine ning täiteasja enda lubamatuks tunnistamine. Kui kostja ei oleks ka hilisemalt algatatud täitemenetlust lõpetanud, ei oleks kohus saanud hagiavaldust rahuldada, sest selleks puudub õiguslik alus. Hilisemalt algatatud täiteasja lõpetamine ja hagist loobumine ei ole omavahel seotud. Hageja on hagist loobunud, sest nägi nõude perspektiivitust.
13.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 30.11.2017 määruse menetluskulude jaotust puudutavatest punktides (so 4 kuni 7) ning teha uus otsus, millega jätta poolte menetluskulud hageja XX kanda. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab maakohtu menetluskulud hageja kanda.
16.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o menetluskulude jaotuse ja menetlusabikulu riigituludesse väljamõistmise osas. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse ning tagastas hagejale riigilõivu. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud.
17.Ringkonnakohtu hinnangul kuulub menetluskulude jaotuse osas kohaldamisele üldnorm TsMS § 168 lg 2, mille kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et esineb alus TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud erinormi kohaldamiseks, mille kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud ning hageja ei ole saavutanud ka pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena oma eesmärki, mida järgides ta kohtusse pöördus.
18.Hagi esemeks ei olnud täitemenetluse lõpetamine täiteasjas nr 014/2011/2704, mida saab pidada kostja tegevuse tagajärjeks. Hageja nõudeks oli sundtäitmise lubamatuks tunnistamine täiteasjas nr 007/2010/6666. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude alused sätestab TMS § 221 lg 1, mille kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. See tähendab, et vaatamata täitedokumendi olemasolule puudub sissenõudjal sättes loetletud või mingil muul põhjusel kehtiv nõue võlgniku vastu. Käesoleval juhul hageja sellisele alusele ei ole
tuginenud. Kehtiva nõude olemasolu, mida täiteasjas nr 007/2010/6666 täideti, ei olnud vaidluse esemeks.
19.Seega on õige kostja seisukoht, et kui ta ka ei oleks hilisemalt algatatud täitemenetlust lõpetanud, ei oleks kohus saanud hagiavaldust rahuldada, sest selleks puudub õiguslik alus. Perspektiivitust hagist loobumine ei anna alust jätta menetluskulusid kostja kanda. Hilisemalt algatatud täiteasja lõpetamine ja hagist loobumine ei ole omavahel seotud. Kui hageja eesmärgiks ka oli täiteasjas nr 014/2011/2704 menetluse lõpetamine, mis tegelikult asja materjalist ei nähtu, siis esitas ta oma eesmärgi saavutamiseks mittekohase hagi. Seega tuleb maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.
20.Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleks hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 300 eurot, mille tasumisest ta hagi esitamisel vabastati. Arvestades asjaolu, et ilmselgelt perspektiivitu hagi korral saab kohus jätta menetlusabi andmata (TsMS § 181 lg 1 p 2) ja keelduda sellise hagi vastuvõtmisest (TsMS § 371 lg 2), on maakohus hagejat eksitanud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et esineb alus vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
21.Seoses kostja määruskaebuse rahuldamisega, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetluse kulud hageja kanda. Kostja kuluks on määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vastavalt TsMS § 174 lg-le 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.