29.märtsi 2019 otsusele täiteasjas nr 014/2007/1189
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 28. mai 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets Puudutatud isik II (sissenõudja): Riigi Kinnisvara AS (registrikood 10788733), lepinguline esindaja Kaido Tori
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28. mai 2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda.
3.Kindlaksmääratavad teiste menetlusosaliste menetluskulud puuduvad.
4.Mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot ja esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda vastavalt määrusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tasumisega viivitamise korral võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata lahendi sundtäitmisele. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu summalt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Kinnisvara AS-i (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) avalduse ja täitedokumendiks oleva tsiviilasjas nr 2-06-4696 tehtud Harju Maakohtu 2. juuli 2007 otsuse alusel algatas Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik I) täitemenetluse XX (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) suhtes täiteasjas nr 014/2007/1189 (vaidlusalune täiteasi) tasumata võla (koos täitekuludega 21 953,32 eurot) sissenõudmiseks.
2.Kohtutäitur arestis 13. märtsil 2014 võlgnikule kuuluvad kaasomandis olevad kinnisasjad asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla, maaüksused nimetusega Saaremetsa (registriosa nr 60734), Kabri (registriosa nr 60834), Laasivälja (registriosa nr 2917334), Kusti (registriosa nr 3516834) ja Saarepõllu (registriosa nr 3516934). Arestimisakti kohaselt oli kinnistute väärtus kokku 79 590 eurot. Võlgnik esitas 19. märtsil 2014 kaebuse, heites kohtutäiturile ette, et arestitud on rohkem võlgniku vara kui on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks. Kinnisasja arestimisaktis märgitud vara hinda võlgnik ei vaidlustanud.
3.Pärnu Maakohus algatas 18. aprillil 2016 võlgniku avalduse alusel menetluse nr 2-16-5461 võlgade ümberkujundamiseks ja peatas menetluse vaidlusaluses täiteasjas kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohtutäitur uuendas täitemenetluse 30. jaanuaril 2017 vastavalt kohtumäärusele, millega jäeti võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamiseks läbi vaatamata. Pärnu Maakohus algatas 28. märtsil 2017 võlgniku avalduse alusel menetluse nr 2-17-2828 võlgade ümberkujundamiseks ning peatas menetluse vaidlusaluses täiteasjas. Võlgniku avaldus jäeti 29. juuni 2017 kohtumäärusega läbi vaatamata ja täitemenetlus uuendati. Pärnu Maakohus algatas 28. märtsi 2018 määrusega võlgniku avalduse alusel menetluse nr 2-18-1427 võlgade ümberkujundamiseks ning peatas kuni määrusekaebuse menetluse lõppemiseni võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. juuni 2018 määrusega täitemenetluse peatamise (määrus jõustus
5.septembril 2018).
4.Kohtutäitur kuulutas 15. novembril 2018 välja enampakkumised arestitud kinnistutele. Oksjoni teade toimetati võlgnikule kätte samal päeval. Enampakkumisele, mis toimus 7. kuni 17. detsember 2018, ei ilmunud ühtegi osavõtjat, mistõttu enampakkumine nurjus. Kohtutäitur edastas 26. veebruaril 2019 võlgnikule info enampakkumise nurjumise kohta ja teate vara ümberhindamisest. Kohtutäitur alandas 28. veebruari 2019 vara ümberhindamise aktiga arestitud vara hinda 20%.
5.Võlgnik esitas 4. märtsil 2019 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Ühtlasi esitas võlgnik taotluse vaidlustatud täiteasjas menetluse peatamiseks seoses tasaarvestuse avalduse tegemisega. Võlgnik leidis, et määratud hind on ebamõistlikult madal ja ei arvesta vara tegelikku väärtust. Kohtutäitur jättis 29. märtsi 2019 otsusega võlgniku avalduse rahuldamata. Kohtutäitur märkis, et võlgnik kinnisasja arestimise akti, mis talle 17. märtsil 2014 kätte toimetati, ei vaidlustanud. Seega ei pidanud kohtutäitur hinna väljaselgitamiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks pöörduma kohtu poole. Kuivõrd esimene enampakkumine nurjus, võib järeldada, et alghind oli liiga kõrge. Kordusenampaakumisele on registreerinud ostuhuvilised, millest järeldub, et väljakuulutatud 2 (5)
hind on turuhinnaga sarnane. Hinna määramisel arvestas kohtutäitur, et peale edukat enampakkumist jäävad kinnistutele seatud hüpoteegid püsima.
6.Võlgnik esitas 2. aprillil 2019 Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) kaebuse kohtutäituri 29. märtsi 2019 otsuse peale vaidlusaluses täiteasjas. Vara ümberhindamise aktis määratud hind on ebamõistlikult madal ega arvesta vara tegelikku väärtust. Kohtutäituri määratud vara esialgne hind tugineb 2014. aasta hindadele, mistõttu pole enam adekvaatne. Ilmselgelt ei tugine kohtutäituri hinnang muutunud asjaoludele. Võlgnik palus jätta kohaldamata täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-d 1 ja 7, mis piiravad ebaproportsionaalselt võlgniku kaebe- ja omandiõigust, kuna võimaldavad kohtutäituril realiseerida vara ebamõistlikult madala hinnaga, arvestamata muutunud asjaoludega ning arestimisest möödunud aega. Võlgnik palus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ning tunnistada TMS § 74 lg-d 1 ja 7 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks. Täiendavalt esitas võlgnik vastuväite kohtu tegevusele, kuna leidis, et käesolev tsiviilasi on algatatud põhjendamatult. Võlgnik esitas kõik tõendid tsiviilasja nr 2-19-4953 raames. Samuti palus võlgnik enampakkumise peatada kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni.
7.Kohtutäitur jäi 29. märtsi 2019 otsuses toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
8.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
võlgnikule kuuluvate kinnisasjade arestimine ja hindamine toimus 13. märtsil 2014 kinnisasja arestimise akti alusel, mis toimetati võlgnikule kätte 17. märtsil 2014. Akti võlgnik ei vaidlustanud ning seega puudus kohtutäituril kohustus pöörduda kinnisasjade hinna väljaselgitamiseks ja uue hindamise korraldamiseks kohtu poole; esimesele enampakkumisele ei ilmunud kohtutäituri andmetel ühtegi osavõtjat, mistõttu enampakkumine nurjus. Kohtutäitur alandas talle seadusega antud disktretisooni piirides kinnistute hindasid võrreldes alghinnaga 20% võrra TMS § 100 lg 5 järgi. TMS § 100 ei näe ette, et kohtutäituril oleks võlgniku poolse hinna alandamisega mittenõustumise korral kohustus taotleda uue hindamise läbiviimist ning eksperdi määramist kohtu poolt TMS § 74 lg-s 8 sätestatud korras ja alusel; kuivõrd kinnisasjade suhtes puudus kohtutäituri poolt varasemalt määratud hinnaga (s.o arestimisjärgse hinnaga) 2018. aasta lõpus läbi viidud enampakkumisel ostuhuvi, siis ei saa kinnistute turuhind olla algsest alghinnast kõrgem; käesoleval juhul ei esine mistahes aluseid, et tunnistada TMS § 74 lg-d 1 ja 7 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kõnealused sätteid ei piira kuidagi võlgniku kaebeõigust. Võlgnik oleks saanud oma õigusi kaitsta arestimise aktis määratud hinna vaidlustamisel, misjärel oleks kohtutäitur pidanud TMS § 74 lg 8 kohaselt taotlema kohtult hindamise läbiviimiseks eksperdi määramist. Puudub vaidlus, et võlgnik kinnistute arestimise hinda tähtaegselt ei vaidlustanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
9.Maakohus jättis 28. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata võlgniku vastuväite kohtu tegevusele ja avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtutäituri õigusabikulud jättis maakohus kohtutäituri kanda, muud menetlusosaliste menetluskulud võlgniku kanda. Kohus määras kindlaks ka summa, mille võlgnik peab tasuma riigile. Kohtutäitur ja sissenõudja menetluskulude nimekirja ei esitanud, mistõttu nende kulusid polnud vaja kindlaks määrata.
9.1.Võlgnikul oli võimalik vastavalt TMS § 74 lg-le 7 ja §-le 217 vaidlustada 13. märtsi 2014 arestimisaktiga määratud hind. Sel juhul oleks kohtutäitur pidanud tulenevalt TMS § 74 lg-st 8 3 (5)
esitama kohtule avalduse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Võlgnik arestimisaktis määratud hinda kirjeldatud viisil ei vaidlustanud. Kordusenampakkumisel ei toimu enam vara hindamist, vaid TMS § 100 lg 5 järgi võib kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast. Seega toimub allahindamine kohtutäituri diskretsiooni alusel. Kohtutäitur edastas 26. veebruaril 2019 info enampakkumise nurjumise kohta ja teate vara ümberhindamisest, st küsis mh võlgniku seisukohta. Lisaks toimus allahindamine TMS § 100 lg-s 5 sätestatu piires ca 20% võrra. Põhjendamatu on võlgniku taotlus kinnistute hindamiseks atesteeritud kinnisvara hindaja vahendusel, kuna seadus ei näe kordusenampakkumise puhuks asja allahindamisel määratud hinna vaidlustamisel ette kohtutäiturile kohustust taotleda kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Kinnisasja tegelik hind kujuneb enampakkumiste käigus vastavalt enampakkumisel tehtavatele pakkumistele. Esimesele enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat ja see nurjus, millest järeldub, et alghind on liiga kõrge. Võlgniku väide TMS § 74 lg-te 1 ja 7 põhiseadusvastasuse kohta on käesoleva kohtuasja kontekstis ilmselgelt põhjendamatu, sest need ei riku võlgniku nimetatud põhiõigusi.
9.2.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 10 alusel. Riigilõivu (15 eurot), mille kandmisest võlgnik oli vabastatud kaebuse esitamisel, mõistis maakohus võlgnikult riigituludesse välja.
MÄÄRUSKAEBUS
10.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega tema kaebus kohtutäituri 29. märtsi 2019 otsuse peale jäeti rahuldamata, ning menetluskulude jaotamise osas. Võlgnik palub asi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi palus võlgnik esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlusaluses täiteasjas menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni. Võlgnik leiab jätkuvalt, et tulenevalt muutunud asjaoludest (kõlvikulise koosseisu muudatusest 2018. aasta lõpus) ja vara arestimisakti koostamisest möödunud ajast (enam kui viis aastat), peab tal PS-ga kaitstud omandiõigustest tulenevalt olema võimalus vaidlustada enampakkumise hind, sest see mõjutab otseselt võlgniku kohustuste täitmist. Juhul kui TMS seda ei võimalda, on TMS-s sätted PS-ga vastuolus.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja sellele vastamiseks. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata võlgniku avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu, kohtutäitur kaebusele ei vastanud.
12.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 11. juunil 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja võlgnik kannab sellega seonduvad menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
14.Riigikohus on märkinud, et eristada tuleb asja allahindamist korduva enampakkumise jaoks TMS § 100 lg 5 mõttes ja asja uuesti hindamist TMS § 74 lg 1 mõttes (vt 22. oktoobri 2014 4 (5)
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-14, p 15). Kordusenampakkumiseks uue alghinna määramine toimub kohtutäituri diskretsiooni alusel TMS § 100 lg-s 5 ettenähtud piirides ning kohtutäitur ei ole sissenõudja ja võlgniku seisukohtadega asja allahindamise kohta seotud. Praegusel juhul alandas kohtutäitur pärast esimese enampakkumise nurjumist enampakkumise esemeks olnud kinnisasjade hinda 15 890 eurot (= 79 590 – 63 700). Seega on kinnisasi alla hinnatud ca 20% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes. Nii on kohtutäitur arestitud ja enampakkumisel müüa üritatud kinnisasju alla hinnanud järgides TMS § 100 lg 5 sätestatud piire ega ole allahindamisel kinnisasjade alghinna määramisel vähendanud hinda rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes.
15.Kohtutel puudub käesolevas asjas võimalus kontrollida TMS § 74 lg-te 1 ja 7 põhiseaduspärasust, sest need normid ei ole vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. Ülejäänud osas pole kaebuse väited TMS võimaliku vastuolu kohta PS-ga samuti asjakohased.
15.1.Kohtute pädevuse ulatus õigustloovate aktide PS-le vastavuse kontrollimisel tuleneb PS § 15 lg-st 1, mis seab piirid kohtu esitatud taotluse lubatavusele. PS § 15 lg 1 sätestab isiku õiguse kohtulikule kaitsele – igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Seega piiritleb sätte teine lause, et tegemist peab olema „oma kohtuasjaga“ ja seadus, muu õigusakt või toiming peab olema „asjassepuutuv“. Konkreetne normikontroll saab alguse konkreetsest kohtuasjast, mille menetlemisel peab olema tekkinud kahtlus asjassepuutuva ehk kohaldamisele kuuluva õigusakti põhiseaduspärasuses (Riigikohtu 28. mai 2008 määrus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-4-08, p 13 esimene lõik). Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk selle põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu seisukoht alates üldkogu 22. detsembri 2000 otsusest asjas nr 3-4-1-10-00, p 10; vt kokkuvõtvalt 1. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-15, p 53). Kordusenampakkumiseks uue alghinna määramisel TMS § 74 lg-d 1 ja 7 ei kohaldu. Seega ei saa käesolevas kohtuasjas ka kontrollida nende põhiseaduspärasust.
15.2.Määruskaebuses on võlgnik lisaks leidnud, et PS-ga võib vastuolus olla olukord, kus võlgnikul ei ole võimalik kordusenampakkumise puhul vara uut hinda vaidlustada. Ringkonnakohus sellist vastuolu ei tähelda. Seadusandja on täitemenetluse reguleerimisel vaba otsustama, millistes küsimustes anda kohtutäiturile diskretsiooniõigus. Kuna võlgnikule on tagatud õigus vaidlustada algselt määratud hind, siis ei ole tema omandiõigus jäänud kaitseta. Lisaks tule arvestada, et täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude efektiivne rahuldamine, mis oleks vara hindamise korduva vaidlustamise võimaluse korral takistatud.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb selle menetlemise kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Nähtuvalt asja materjalidest teistele menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 190 lg 4 alusel ning §-s 179 ette nähtud tingimustel peab võlgnik riigile tasuma riigilõivu summad (määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot ja esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot), mille maksmisest ta oli 29. mai 2019 määrusega vabastatud.
17.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.