A.S. kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.04.2017.a otsuse nr 8-3.1/22077 ja 09.05.2017.a vaideotsuse nr 6-1/3700-4 tühistamiseks, maksuhalduri kohustamiseks teostama kaebaja poolt enamtasutud tulumaksu 174,98 euro ülekandmine kaebaja arveldus-arvele ning andmete parandamiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja A.S. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle OravHinno
RESOLUTSIOON
Jätta A.S. kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.S. esitas 15.02.2017 Maksu- ja Tolliametile (MTA) 2016. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (I kd, tl 24), mille andmete alusel kuulus A.S.le tagastamisele enammakstud tulumaks summas 174,98 eurot ning tagastatava summa arvelt katmisele kohtutäituri arestinõue KTN/01.2015 summas 174,98 eurot.
MTA jättis 17.04.2017 otsusega nr 8-3.1/22077 (I kd, tl 33) A.S. tulumaksu tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata (p 1) ning tasaarvestas selle maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg 3 alusel kohtutäituri nõudega täiteasjas nr 007/2010/76666 (p 2).
3.A.S. esitas otsusele vaide (I kd, tl 35), millega vaidlustas enamtasutud tulumaksu 174,98 euro tasaarvestamise ja tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmise.
Vaide kohaselt on enamtasutud tulumaksu tasaarvestamine Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik menetluses oleva täitemenetluse nõudega vastuolus Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.03.2017 kohtumäärusega nr 2-17-2828, millega peatati Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik menetluses olnud ja peale Veiko Kaasiku surma Tallinna kohtutäitur Mati Roodesele üle antud täitemenetlus täiteasjas nr 007/2010/76666. Samuti on selline tasaarvestamine vastuolus samas täiteasjas kohtutäitur Mati Roodese poolt 28.03.2017 antud täitemenetluse peatamise otsusega ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 11 2. lauses sätestatuga. A.S. taotles vaides vaidlustatud MTA otsuse täitmise peatamist, otsuse tühistamist, uue otsuse tegemist taotluse rahuldamise kohta ja enamtasutud tulumaksu summas 174,98 eurot kandmiseks A.S. arvelduskontole ning ebaõigete andmete parandamist, sh 2016. a maamaksu arvestusliku intressi osas summas 1,96 võlgnevuse puudumise tõttu ning menetluskulude hüvitise osas summas 1516,87, kuivõrd nõue on toodud topelt nii menetluskulu nõudena kui kohtutäituri nõudena.
4.MTA jättis 09.05.2017 vaideotsusega nr 6-1/3700-4 (I kd, tl 44) rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt oli vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga esitatud maksuhaldurile kehtiv haldusakt, mida maksuhaldur oli MKS § 34 lg 1 ja § 105 lg 3 ning TMS § 111 ja § 114 lg 4 ja lg 5 alusel kohustatud täitma. Maksuhalduril puudub õigus hinnata täitedokumendi õigsust. Maksuhaldur on teadlik täitemenetluse peatamisest tsiviilasja nr 2-17-2828 raames, kuid TMS § 47 lg 1 alusel jäävad tehtud täitetoimingud jõusse ning maksuhaldur ei ole kohustatud täitma vaide esitaja tagastusnõuet ega tasuma tema pangakontole tagastusnõude alusel tagastatavat raha. Vaide esitaja tasus 2016. aasta maamaksu 21.07.2016, kuid maamaksu tasumise tähtaeg oli 31.03.2016, mistõttu tuli hilinemisega tasutud maamaksult arvestada intressi 112 päeva eest summas 1,96 eurot. Kohtutäituri arestinõue ei ole oma sisult nõue, vaid tegemist on kohtutäituri poolt esitatud tagastusnõude arestimisega, seda summat isikut topelt sisse ei nõuta.
5.A.S. esitas 31.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 17.04.2017 otsuse ja 09.05.2017 vaideotsuse tühistamiseks, MTA keelamiseks kaebaja poolt enamtasutud tulumaksu 174,98 euro tasaarvestamiseks Tallinna kohtutäituri Mati Roodese menetluses oleva täitemenetluse nr 007/2010/76666 nõudega summas 2746,64 eurot 174,98 euro ulatuses, MTA kohustamiseks tegema kaebaja poolt enamtasutud tulumaksu 174,98 euro tasaarvestus 2017. a maamaksu nõudega 29,23 euro ulatuses ja kandma 145,75 eurot üle kaebaja arvelduskontole, MTA kohustamiseks parandama andmed MTA internetikeskkonnas www.emta.ee ning MTA tegevusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
6.Kohus võttis 22.06.2017.a määrusega menetluse kaebuse järgmiste nõuete osas: 1) tühistada MTA 17.04.2017.a otsus nr 8-3.1/22077 ja 09.05.2017.a vaideotsus nr 6-1/3700-4; 2) kohustada maksuhaldurit tasaarvestada kaebaja poolt enamtasutud tulumaksust 29,23 eurot 2017.a maamaksu nõudega ja tagastada kaebajale enammakstud tulumaks 145,75 eurot; 3) kohustada maksuhaldurit parandama andmed kaebaja menetluskulude hüvitise võlgnevuse osas summas 1516,87 eurot ja intressi võlgnevuse osas summas 1,96 eurot. Muus osas tagastas kohus kaebuse.
5.MTA tunnistas 16.08.2017.a otsusega nr 8-3/3526 (II kd, tl 16) MTA 17.04.2017.a otsuse nr 8-3.1/22077 punkti 2 tagasiulatuvalt haldusakti andmise hetkest kehtetuks.
6.Kaebaja esitas 31.08.2017.a kaebuse muutmise taotluse, milles avaldas soovi täiendada kaebust
MTA 16.08.2017.a otsuse nr 8-3/3526 tühistamise nõudega, kuna otsusega jäeti kaebaja vaide kohta tehtud vaideotsus muutmata. Samas menetlusdokumendis esitas kaebaja avalduse kaebusest loobumiseks osas, milles kaebaja nõudis tema poolt enamtasutud tulumaksu summas 174,98 euro tasaarvestamist 2017. aasta maamaksunõudega summas 29,23 eurot. Kohus keeldus 12.12.2017 määrusega kaebuse muudatuse vastuvõtmisest ning tagastas kaebajale täiendava nõude. Sama määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. 20.04.2018 määrusega võttis kohus vastu kaebusest loobumises osas, milles kaebaja nõudis tema poolt enamtasutud tulumaksu summas 174,98 euro tasaarvestamist 2017. aasta maamaksu nõudega summas 29,23 eurot ning lõpetas selles osas kaebuse menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendused.
4.1.AS Hoolekandeteenused avalduse alusel koostatud maksekäsu nõue summas 2 192,83 eurot on kohtutäitur Mati Roodese menetluses sundtäitmisel täiteasjas nr 007/2010/76666. Pärnu Maakohtu 28.03.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-2828 algatas kohus kaebaja avalduse alusel võlgade ümberkujundamiseks kohtu menetluse ja peatas kaebaja suhtes algatatud täitemenetlused, sh täiteasjas nr 007/2010/76666. Ka kohtutäitur Mati Roodes tegi samal kuupäeval otsuse sama täitemenetluse peatamise kohta. Enamtasutud tulumaksu tasaarvestamine on vastuolus nii viidatud Pärnu Maakohtu määrusega kui Mati Roodese otsusega ja TMS § 47 lg 11 2. lauses sätestatuga. Vaidlustatud MTA otsus ja toimingud rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja õigus talle kuuluvat vara vabalt kasutada, on piiratud. MTA ei ole järginud nõuetekohaselt kaalutlusreegleid ega ole täitnud põhjendamiskohustust, mistõttu on jõutud ebaõigetele seisukohtadele. MTA eksitab kohut kaebaja võlgnevuste osas ning on keeldunud valeandmete parandamisest. Asjas määravat tähtsust omavad asjaolud on jäetud arvestamata ja sisuliselt kaalumata. Kaebaja poolt vaideotsuses esitatud sisuliste argumentidega ei ole arvestatud.
4.2.Vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes märkinud, et tulumaksu tagastusnõude täitmine ei olnud võimalik Mati Roodese 01.02.2015 arestimisakti tõttu. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda aga vaidlustatud haldusakti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks. Vastustaja pidanuks 16.08.2017 otsusega rahuldama osaliselt ka vaide, kuid vastustaja jättis vaideotsuse kehtima terves ulatuses. Ka ei ole vastustaja tuginenud vaidlustatud otsuste tegemisel TMS § 47 lg-le 1 ja lg-le 11.
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.
5.1.Vaidlustatud otsuste tegemisel ja toimingute läbiviimisel puudus MTA-l õigus üldse midagi kaaluda, kuivõrd normid, mis on otsuste ja toimingute tegemise aluseks, ei anna kaalutlusõigust. Vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga oli esitatud maksuhaldurile kehtiv haldusakt, mida maksuhaldur oli MKS § 34 lg 1 ja § 105 lg 3 ning TMS § 111 ja § 114 lg 4 alusel kohustatud täitma. Maksuhalduril puudub õigus hinnata täitedokumendi õigsust. Maksuhaldur on teadlik täitemenetluse peatamisest tsiviilasja nr 2-17-2828 raames, kuid TMS § 47 lg 1 alusel jäävad tehtud täitetoimingud jõusse ning maksuhaldur ei ole kohustatud täitma vaide esitaja tagastusnõuet ega tasuma tema pangakontole tagastusnõude alusel tagastatavat raha. Kohtutäitur küll tagastas tulumaksu tagastusnõude summa 174,98 eurot kaebaja ettemaksukontole ja MTA tunnistas 16.08.2017 otsusega vaidlustatud otsuse punkti 2 tagasiulatuvalt kehtetuks, kuid selle summa tagastamine kaebajale ei ole siiski võimalik. Kuivõrd kohtutäitur arestis tulumaksu tagastusnõude enne 28.03.2017 täitemenetluse peatamist, siis tulumaksu tagastusnõude arestimine TMS § 47 lg 1 kohaselt kehtib. Täitemenetluse peatamisega peatub küll nõude täitmine, kuid rahalised vahendid peavad jääma sinna, kus need arestiti. Seetõttu ei ole võimalik tulumaksu kaebajale tagastada ega seda tasaarveldada muude nõuetega.
5.2.Kaebaja tasus 2016. aasta maamaksu 21.07.2016, kuid maamaksu tasumise tähtaeg oli 31.03.2016, mistõttu tuli hilinemisega tasutud maamaksult arvestada intressi 112 päeva eest summas 1,96 eurot. Kaebaja on 2017. aasta maamaksu 29,23 eurot tasunud täies ulatuses 29.06.2017.
5.3.Ka kaebaja nõue andmete parandamiseks on põhjendamatu. MKS § 119 kohaselt alla kümne euro suurust intressi nõuet ei esitata, mistõttu on põhjendamatu kaebaja nõue intressi võlgnevuse 1,96 euro parandamiseks. MTA-l ei ole aga intressi arvestamine piiratud ning kaebaja ei ole ka näidanud, et MKS § 119 lg-tes 1-2 ja 4-10 sätestatud intressi arvestamise piirangud oleksid täidetud. Ka on põhjendamatu nõue kustutada kaebaja võlgnevus menetluskulude hüvitise osas summas 1516,87 eurot, sest summa on täielikult sundtäitmisel Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt algatatud täiteasjas nr 181/2016/558 ning selle nõude esitas MTA-le Riigi Tugiteenuste Keskus. Kui kaebaja hinnangul on nõue topelt täitmisel, peaks kaebaja pöörduma selles osas Riigi Tugiteenuste Keskuse poole. Kaebaja ei ole esitanud seejuures ka tõendeid, et summa lisaks täiteasjas nr 181/2016/558 sundtäitmisel oleks. MTA ei saa omal algatusel kustutada emaksuametist nõudeid, mis on esitatud kolmandate isikute poolt.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
7.Arvestades, et MTA on 16.08.2017 otsusega nr 8-3/3526 tunnistanud vaidlustatud 17.04.2017 otsuse nr 8-3.1/22077 p 2 kehtetuks tagasiulatuvalt haldusakti andmise hetkest, kehtib vaidlustatud MTA 17.04.2017 otsus üksnes osas, milles tulumaksu tagastusnõude täitmise taotlus on jäänud rahuldamata. Käesolev kohtuotsuse tegemise ajaks on kohtutäitur MTA-lt arestimise tulemusel saadud 174,98 eurot tagastanud kaebaja ettemaksukontole. Kaebaja eesmärk on tühistamis- ja kohustamisnõuete kaudu saavutada 2016-ndal aastal kaebaja poolt enamtasutud tulumaksu tagastamine kaebaja arvelduskontole ning teise kohustamisnõude kaudu kaebaja arvates ebaõigete andmete parandamine MTA internetikeskkonnas, täpsemalt kaebaja menetluskulude hüvitise võlgnevuse osas summas 1516,87 eurot ja intressi võlgnevuse osas summas 1,96 eurot.
8.MTA 17.04.2017 otsus nr 8-3.1/22077 ja 09.05.2017.a vaideotsuse nr 6-1/3700-4 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Samuti puudub alus andmete parandamiseks kohustava nõude rahuldamiseks. Kohus nõustub otsuste põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2).
9.Täiendavalt märgib kohus järgmist. 9.1 Kuigi täitemenetlus on peatatud, ei ole vastustaja kohustatud kaebaja tagastusnõuet 2016. aastal enamtasutud tulumaksu tagastamiseks täitma ja kaebajale välja maksma. Enamtasutud tulumaksu tagastamine kaebajale oleks ka vastuolus TMS sätete ja mõttega. Vastustaja tugineb põhjendatult TMS (kuni 8.01.2018 kehtinud redaktsioon) § 47 lg-le 1, mille kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse. Asja materjalide juurde esitatud 1.02.2015 rahalise nõude arestimisaktist täiteasjas nr 007/2010/76666 (II kd, tl 33) ning tulenevalt vaidlustatud 17.04.2017 otsuses viidatud MKS § 105 lg-st 3 ja TMS §-st 111 ning TMS § 114 lg-st 4, oli vastustaja juba alates 1.02.2015 arestimisakti kättesaamisest kohustatud mitte maksma vastustaja valduses olevate ja kaebajale deklaratsioonidest või haldusaktidest tulenevate tagastusnõuetest või ettemaksukonto vabadest vahenditest kaebajale talle
väljamaksmisele kuuluvaid summasid kuni nõude rahuldamiseni täiteasjas 007/2010/76666 ning kandma sissenõudja AS Hoolekandeteenused nõude täitmiseks kaebajale väljamaksmisele kuuluvad summad kohtutäitur Mati Roodese arveldusarvele. Seega oli arestimisakt ja sellest lähtuv arestimistoiming tehtud juba enne täitemenetluse peatamist ning vastustaja on arestimisakti kohustatud täitma, st 1) mitte maksma kaebajale välja selles arestitud summasid ja 2) kandma nõude täitmiseks summad kohtutäituri arvelduskontole. Eeltoodud seisukohta toetab ka TMS § 114 lg 5, millest tuleneb, et kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut.
9.2.Asjaolu, et täitemenetlus peatati, ei too vastustajale kaasa kohustust ega ka õigust täita kaebaja tagastusnõudeid. Vastustaja on õigesti tuginenud TMS § 47 lg-le 11, mille kohaselt täitemenetluse peatamise korral edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Seega tuleneb eelnevast ning ka TMS § 114 lg-st 5 selgelt, et täitemenetluse peatamise tulemusel peatub küll arestimisakti alusel nõude täitmine (st igasugune maksete tegemine nõude täitmiseks, sh kohtutäiturile ja edasi sissenõudjale), kuid arestimisakt ise jääb kehtima, sh jääb varasemalt selle alusel tehtud kaebajale väljamaksmisele kuuluvate summade arestimistoiming TMS § 47 lg 1 ja § 114 lg 5 alusel jõusse. Kaebajale vastustaja poolt väljamaksmisele kuuluvate summade arestimine toimus seejuures arestimisakti vastustajale kättetoimetamise hetkest. Seejuures on peale täitemenetluse peatamist jätkuvalt täitmiseks kohustuslik arestimisaktis toodud kohustus mitte maksta kaebajale välja selles arestitud summasid. Nimetatud kohustus ei ole käsitletav nõude täitmisena ning seega menetluse peatamine selle kohustuse täitmist kuidagi ei mõjuta. Nimetatud seisukohta toetab ka TMS § 111 2. lause, mille kohaselt olukorras, kus sissenõue on pööratud nõudele, keelab kohtutäitur arestimisaktiga ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Nõude käsutamine ei tähenda samuti nõude täitmist ning ka see võlgnikul lasuv kohustus ei ole kuidagi piiratud ega lange ära täitemenetluse peatamisel.
9.3.Ebaõige on kaebaja seisukoht, justkui ei oleks vaideotsuses tuginetud TMS § 47 lg-le 1 ja lg-le 11. Vaideotsuses on selle õigusliku põhjendusena viidatud nii MKS § 34 lg-le 1, MKS § 105 lg-le 3 kui TMS § 47 lg-tele 1 ja 11, §-ile 111, § 114 lg-tele 4 ja 5. Seejuures 17.04.2017 otsuses nr 8-3.1/22077 on viidatud selle õigusliku alusena MKS § 46, § 105 lg 3 ja § 106 lg 7, tulumaksuseaduse § 46 lg-tele 1, 3 ja 6 ning TMS §-ile 111. Kohtu hinnangul on nii 17.04.2017 otsus kui 9.05.2017 vaideotsus õiguslikult põhjendatud ning otsused on kontrollitavad. Asjaolu, et algses aktis puudub viide TMS § 47 lg-tele 1 ja 11, ei ole otsuse tühistamise aluseks. Otsuse põhjendustest nähtub selgelt, et tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmise tingis asjaolu, et maksuhaldurile oli esitatud täiteasjas 007/2010/76666 rahaliste vahendite arestimise akt. Seejuures on kehtiva õiguse alusel selle põhjenduse vastavus seadusele kontrollitav. 17.04.2017 otsuses viidatud TuMS § 46 lg 6 kohaselt on vastustaja kohustatud tagastama füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma tagastab MTA maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. Samas otsuses viidatud MKS § 105 lg 3 kohaselt tasaarvestab maksuhaldur maksuseaduses või tollialastes õigusaktides sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (§ 33). Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. 17.04.2017 otsuses viidatud TMS § 111 kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja
kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Seega nähtub vaidlustatud otsustest üheselt nende andmise õiguslik alus, viidatud normid on asjakohased ja otsuse motiveerimiseks piisavad. Et vaideotsuses on esitatud täiendavaid õiguslike viiteid vaides ilmnenud vaidlusaluste asjaolude osas, ei tähenda kuidagi, et algne otsus oleks seetõttu tühine. Tulumaksu tagastusnõude tasaarvestamine vastustaja poolt on küll tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud, kuid 17.04.2017 otsus kehtib osas, milles tagastusnõude taotlus jäi rahuldamata. Seejuures on nii algses otsuses kui vaideotsuses viidatud õiguslik alus ka kehtivas osas kohane ja piisav ning otsused on neis toodud põhjenduste alusel kontrollitavad.
9.4.Kaebaja väitel ei ole vaideotsuses ega ka vaidlustatud 17.4.2017 otsuses viidatud tagastusnõude täitmata jätmise põhjendamisel ka Mati Roodese arestimisaktile ning sellele on vastustaja tuginenud alles kohtumenetluses. Vaideotsuses on vastupidiselt kaebaja väitele viidatud üheselt TMS § 114 lg-le 4 , mille kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Sellel järgnevalt on märgitud sõnaselgelt, et vaidlustatud otsuse tegemise ajaks oli maksuhaldurile esitatud kehtiv haldusakt, mida maksuhaldur oli kohustatud täitma. Samuti on 17.04.2017 otsuses nr 8-3.1/22077 märgitud sõnaselgelt, et maksuhaldurile on edastatud tagastusnõuete või ettemaksukonto vabade vahendite arestimise aktid täiteasjas nr 007/2010/76666.
9.5.Vastustaja märgib õigesti, et vaidlustatud otsuste tegemine ei toimunud kaalutlusõiguse alusel ning kohaldatud õigusnormid kaalumist ei võimaldanud. MKS § 105 lg 3 (mille alusel toimus algselt tagastusnõude tasaarvestamine kohtutäituri menetluses oleva nõudega) ning TMS § 47 lg-d 1 (millest tulenevalt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse) ning § 111 (mille alusel on vastustaja kohustatud täitma kaebajale täitmiseks mõeldud kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile ning võlgnikul on keelatud nõuet käsutada) on imperatiivsed normid, mis kaalumist ei võimalda. Nimetatud normidest tulenevalt lasub maksuhalduril normides kirjeldatud asjaolude ilmnemisel kohustus neis esitatud viisil toimida. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja esitatud väited kaalutlusõiguse rikkumise kohta.
9.6.Puutuvalt kaebaja kohustamisnõudesse ebaõigete andmete parandamiseks, siis märgib kohus, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et MTA-s olevad andmed intressiarvestuse ning Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) võlgnetava menetluskulude hüvitise 1516,87 euro osas oleks ebaõiged. Vastustaja kohustus pidada arvestust ja kanda maksukohustuslaste registrisse andmed isiku kohtumenetlusest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste, sealhulgas kassatsioonikautsjoni ja riigilõivu, samuti prokuratuuri lahenditest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kohta tuleneb MKS § 17 lg-st 21. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta võlgneb RTK-le nimetatud summa, kuid leiab, et internetikeskkonnas on kajastatud seda võlgnevust asjakohatult topelt. Vastustaja märgib õigesti, et juhul, kui kaebaja arvates on algatatud kaks samasugust täitemenetlust sama nõude osas, siis tuleb kaebajal pöörduda selles osas sissenõudja ehk RTK poole, kes saab kaebaja viidatud asjaolu kontrollida ning võtta vajadusel meetmeid ebaõigesti algatatud täitemenetluse lõpetamiseks (kui selline asjaolu tuvastatakse). Kohtule on esitatud väljavõte kaebaja nõuete saldode kohta seisuga 30.05.2017 (I kd, tl 48). Nimetatud tõendi kohaselt moodustab kohtutäituri arestinõue 185 169,61 eurot, maamaks 29,23 eurot, menetluskulude hüvitis 1516,87 eurot ja Riigikohtu kautsjon 100 eurot. Kaebaja nõuete saldo on esitatud kohtule ka seisuga 1.08.2017 (I kd, tl 103) ning selle andmetel on muutunud eelnimetatud nõuetest vaid Riigikohtu kautsjoni suurus summale 125 eurot. Nõuete saldodelt ei nähtu, et menetluskulude hüvitise nõue oleks kajastatud topelt. 25.04.2017 Pärnu Maakohtule tsiviilasja nr 2-17-2828 raames esitatud menetlusdokumendis (I
kd, tl 20 pöördel) on näidatud kaebaja maksukohustustena maamaks summas 29,23 eurot, arvestuslik intress 1,96 eurot ning menetluskulude hüvitis 1516,87 eurot. Ka selles dokumendis kajastatust ei nähtu, et kaebaja kohustusi oleks kajastatud topelt või muul moel ebaõigesti. Avaliku maksuvõlglaste andmebaasist tehtud väljatrüki (I kd, tl 102) kohaselt on kajastatud kaebaja maksuvõlana seisuga 1.08.2017 maamaks summas 29,23 eurot ning lisatud märge, et kaebaja maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 1,96 eurot. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et intress summas 1,96 eurot on arvestatud 2016. aasta maamaksult, mille tasumine ei toimunud tähtaegselt. Kaebaja ei ole tõendanud maamaksu õigeaegset tasumist ega intressi ebaõiget arvestamist. Vastustaja märgib õigesti, et kuigi MKS § 119 kohaselt alla kümne euro suurust intressi nõuet ei esitata, ei ole intressi arvestamine kuidagi piiratud ning kaebaja ei ole ka näidanud, et MKS § 119 lg-tes 1-2 ja 4-10 sätestatud intressi arvestamise piirangud oleksid täidetud. Lisaks nähtub avalikust maksuvõlglaste andmebaasist, et kaebajal käesoleva otsuse tegemise seisuga maksuvõlg puudub, sh ei ole esitatud teavet ka intressi arvestamise kohta. Seetõttu on selge, et andmete parandamine ei oleks sellel põhjusel ka võimalik.
10.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.