Pärnu Maakohus Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. oktoober 2019.a Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-1137
Tsiviilasi
A S hagi Riigi Tugiteenuste Keskuse vastu täiteasjas nr 181/2016/558 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 1206,64 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A S (isikukood XXXXXXXXXXXXXX) Kostja: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse (reg kood 70007340, Lõkke tn 4, Tallinn, e-post [email protected]) kaudu
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
2-19-1137 Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse Asjaolud, hageja nõue, põhjendused
2-19-1137 ja 3 kohaselt võib võlgnik esitada hagi sissenõudja vastu kuni täitemenetluse lõpuni täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on aegunud.
2-19-1137 TsMS § 179 lg 7 kohaselt nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Seega kohaldatakse aegumisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10. ptk-s sisalduvat nõuete aegumise regulatsiooni, muuhulgas 10. ptk 5.jaos sisalduvat aegumise peatumise ja katkemise regulatsiooni. Toodust tulenevalt puudub alus aegumise peatumist mitte arvesse võtta. Ilma aegumise peatumiseta oleks nõue aegunud 28.09.2018.a. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatatud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 31 kohaselt peatub nõude aegumine kohtumenetluse ajaks, muuhulgas võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise kohtus menetlemise ajaks. Aegumise peatumine lõpeb TsÜS § 160 lg 3 järgi peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Seega oli nõude aegumine perioodil 28.03.2017 kuni 05.09.2018 peatunud. Võlgade ümberkujundamise avalduse menetluse alustamise päevaks oli 3aastasest aegumistähtajast möödunud üks aasta, üheksa kuud ja 46 päeva. Kuna hagi esitati kohtusse 23.01.2019, ei ole 3-aastane aegumistähtaeg möödunud ning hageja nõue ei ole aegunud. Kuna nõude osas alustatud täitemenetlust, saab võlgnik aegumisele tugineda vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Kuna nõue ei ole aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna pooled ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, määrab kohus menetluskulud kindlaks toimiku andmete põhjal. Pärnu Maakohtu 13.06.2019 määrusega on rahuldatud hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastatud ta 200 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega tulenevalt TsMS § 190 lg-st 2 tuleb riigilõiv 200 eurot välja mõista hagejalt riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 1 ja 9 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 3 kohaselt võib kohtulahendi peale menetluskulude väljamõistmise osas Eesti Vabariigi kasuks esitada määruskaebuse kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.