Eesistuja Liis Arrak, liikmed Indrek Soots ja Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-55623
Kohtuasi
American Communication Service L.L.C. hagi Osaühingu ESTIN Warehousing vastu põhivõla 213 022 euro 21 sendi, viivise 37 065 euro 48 sendi ja leppetrahvide 60 000 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. juuli 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
American Communication Service L.L.C. apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
310 087 eurot 69 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) American Communication Service L.L.C. (registrikood 22-3586939, asukoht 600B Lake Street, Suite D, Ramsey, NJ 07446, New Jersey, Ameerika Ühendriigid), lepingulised esindajad Julia Vaganova ja Alexandr Aronov Kostja (vastustaja) Osaühing ESTIN Warehousing (registrikood 10054540, asukoht Kadastiku tn 39b, Narva), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja Igor Sumarok
Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober 2017
Istungil osalenud isikud
Hageja lepingulised esindajad Julia Vaganova ja Alexandr Aronov Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja Igor Sumarok
Tühistada Harju Maakohtu 7. juuli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-55623 ja teha asjas uus otsus, millega:
1.1.rahuldada American Communication Service L.L.C. hagi Osaühingu ESTIN Warehousing vastu;
1.2.mõista American Communication Service L.L.C. kasuks Osaühingult ESTIN Warehousing välja põhivõlg 213 022 eurot 21 senti, viivis 37 065 eurot 48 senti ja leppetrahvid 60 000 eurot.
2.Rahuldada American Communication Service L.L.C. apellatsioonkaebus.
3.Jätta kohtuasja menetluskulud kõigis kohtuastmetes Osaühingu ESTIN Warehousing kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.American Communication Service L.L.C. (hageja) esitas 8. augustil 2014 Harju Maakohtule hagi Osaühingu ESTIN Warehousing (kostja) vastu 13. märtsi 2012. a tööde ja teenuste teostamise lepingust tuleneva põhivõla 213 022 euro 21 sendi, 9. veebruarist kuni
1.augustini 2014 arvestatud viivise 37 065 euro 48 sendi ja leppetrahvide 60 000 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. märtsil 2012 tööde ja teenuste teostamise lepingu nr 216 (leping), mille esemeks olid võrgu ja infrastruktuuri projekteerimise, käimapaneku ja häälestuse tehnilised tööd ja konsultatsiooniteenused, samuti SAP SCM Extended Warehouse Management Rapid Deployment Solution (SAP) tarkvara ja sellega seotud SAP AG toodete installatsiooni ja kasutamise tehnilised tööd ja konsultatsiooniteenused kostjale kuuluvas Narva linnas Kadastiku 39 asuvas laos kaupade ladustamiseks.
2-14-55623 Lepingu alusel pidi kostja tasuma hagejale tööde ja teenuste eest kahes etapis. Pärast esimese etapi täitmist allkirjastasid pooled 31. jaanuaril 2014 esimese etapi tööde ja teenuste üleandmise-vastuvõtmise akti (akt), mille alusel väljastas hageja 213 022 euro 21 sendi suuruse arve tasumise tähtajaga 8. veebruar 2014. Kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, mistõttu saatis hageja talle 17. veebruaril ja 10. märtsil 2014 meeldetuletuskirjad. Kostja vastas neile
13.märtsi 2014. a kirjaga, milles teatas, et tunnistab võlga, ent on ajutistes makseraskustes.
25.juunil 2014 saatis hageja kostja juhatuse liikmetele teatise lepingu lõpetamise kohta ning nõudis võla tasumist. Hageja andis kostjale võla tasumiseks täiendavaid tähtaegu, sh 3. juuli 2014. a kirjaga tähtaja kuni 17. juulini 2014 ning 22. juuli 2014. a kirjaga tähtaja kuni
1.augustini 2014. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja paigaldatud võrgu infrastruktuur oli vajalik SAP tarkvara installeerimiseks ja sisaldas arvutit ja sellega seotud tehnilisi seadmeid ning sisekommunikatsioone. Kostja serveritele tarkvara installeerimise tööd tegid kaks Venemaa ettevõtet – OOO RegionKomTorg ja tema alltöövõtja OOO TeamIdea Group, kes oli SAP AG ametlik esindaja Venemaal. Hagejal ei ole SAP tarkvara juurutamise litsentsi ning ta ei pidanudki kostjale tarkvara paigaldama Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ei ole ta lepingut sõlminud, akti allkirjastanud ega hageja väidetud teenust saanud. Väidetava lepinguna esitatud dokument koos lisadega ja kirjavahetus viitavad võltsingule ega vasta tõele. Kostja arvates on tema endine juhatuse liige DP kirjutanud lepingule pahauskselt ja pettuse eesmärgil alla 2014. aastal. Kuna leping on tehtud tühise tehingu fikseerimiseks, on see vastuolus heade kommetega ja seega tühine. OOO TeamIdea tegi kostja ruumides tarkvara ja seadmete paigaldamise ettevalmistustööd, kuid teise ja hagejast sõltumatu õigussuhte raames. Lepingus nimetatud tööde tegemine ja vastuvõtmine on välistatud, kuna hagejal puudus litsents ja tarkvara ei ostetud, mistõttu seda ei olnud võimalik ka juurutada. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 7. juuli 2016. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3359 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tõendab dokumendiekspertiisi akt, et lepingu erinevad leheküljed on allkirjastatud erinevatel aegadel, kuid kostja esindaja DP allkirjad on väga tõenäoliselt kirjutanud tema ise. Leping on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi tühine heade kommete vastasuse tõttu, kuna kostja väidetav lepingujärgne võlgnevus hagejale on märkimisväärne (310 087 eurot 69 senti) ning kostja ei ole selliseid kohustusi endale omal tahtel võtnud. Hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjale väidetavalt kokkulepitud töid teinud – SAP-tarkvara soetanud ja paigaldanud. SAP Estonia OÜ ei ole SAP-tarkvara litsentse kostjale ega hagejale väljastanud ning nende nimele ei ole ka SAP tarkvara üldises litsentsinimistus registreeritud litsentsi. Tunnistajate AA ja JN ütlustega on tõendatud, et kostja kasutas kaupade üle arvestuse pidamiseks Exceli tabelit. Kui kostja oleks kasutanud SAP-programmi, siis puudunuks tal vajadus täiendavalt Exceli tabelit kasutada. Kuna hageja ei ole lepingu p-st 1.1 tulenevat SAP-tarkvara paigaldamise kohustust täitnud, ei ole põhjendatud hageja nõue
2-14-55623 põhivõla väljamõistmiseks. Selle tõttu jäävad rahuldamata ka hageja nõuded viivise ja leppetrahvide väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus vääralt, et poolte leping on TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine ning jõudis sellele järeldusele tõendeid vääralt hinnates. Maakohus moonutas dokumentaalse ekspertiisi järeldusi, kuna asendas eksperdi järeldusi lepingu lehtede mitteüheaegse väljundamise kohta enda järeldusega lepingu erineval ajal allkirjastamise kohta. Seetõttu järeldas maakohus ebaõigesti, et kostjal ei olnud tahet sõlmida lepingut. Üllatav on maakohtu järeldus, et tahte puudumist lepingu sõlmimiseks tõendab märkimisväärne võlg. Maakohus ei põhjendanud, miks on leping heade kommetega vastuolus. Maakohus jättis põhjendamatult tehtud töö eest tasu välja mõistmata ja kohaldas vääralt VÕS § 637 lg 3 ja 4, kuigi hageja oli esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille olid kostja poolt allkirjastanud nii kostja juhatuse liige DP kui ka laojuhataja JN. Samuti leidis maakohus vääralt, et hageja ei ole lisaks tööde üleandmise-vastuvõtu aktile tehtud töö kohta tõendeid esitanud. JV kinnitas ka tunnistajana akti allakirjutamise fakti ning seda, et lepingujärgsed tööd said tehtud. Samuti esitas hageja tõendina kirjavahetuse kostjaga. Kostja juhatuse liige KB tunnistas 13. märtsi 2014. a kirjas lepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu on kostja väited juhatuse liikme DP pahauskse tegevuse kohta lepingu allkirjastamisel ainetud. Maakohus jättis hageja esitatud tõendid kohaselt hindamata, kuigi hageja oli esitanud oma nõude tõendamiseks piisavad tõendid. Maakohus rajas otsuse asjast huvitatud isikute AA ja DŽ ütlustele, kuid kumbki neid ei olnud otseselt seotud lepingu ega selle täitmisega. Muid tõendeid kostja ei esitanud. Maakohus järeldas nende ütlustest ekslikult, et kuna kostja kasutas Excel programmi, ei kasutanud ta SAP tarkvara ja järelikult ei tehtud lepingujärgseid töid. Seda tehes jättis maakohus hindamata hageja esitatud tõendid, sh 20. novembri 2015 seisuga tehtud väljavõtte kostja internetleheküljelt (www.estin.eu.com), millelt nähtub, et kostja korraldab lao juhtimist SAPtarkvara abil, samuti OOO TeamIdea internetleheküljel (www.teamidea.ru) avaldatud informatsiooni, mille kohaselt on nad juurutanud kostjale SAP-tarkvara, JN ütlused ning OOO RegionKomTorg peadirektori 26. novembri 2014. a kirja, mis tõendas, et registreerimine SAP litsentsinimistus ei ole võimalik ilma litsentsi eest tasumata. AA ja DŽ ütlused on vastuolus kostja enda esitatud 23. septembri 2013 tollilao loaga, mille p-st 16 nähtub, et „firmal toimub ladustamise programmi SAP integreerimine“. Nimetatu lükkab ümber AA ütlused, et kostja osanikud AS ja VI on 2012. a toimunud kohtumisel otsustanud SAP-programmi mitte osta. Äriregistri andmete kohaselt ei olnud AS lepingu ettevalmistamise ja allkirjastamise, samuti tööde ja teenuste vastuvõtmise-üleandmise akti allkirjastamise ajal kostja suurosanik ja sai selleks 9. septembril 2014. Väär on maakohtu järeldus, et pooled ei saanud sõlmida lepingut 2012, kuna sest sel ajal ei olnud veel kostjal ehitusluba. Maakohus ei arvestanud üldtuntud asjaoluga, et ehitusloa saamiseks tehakse mahukas ettevalmistustöö, valmistatakse ette arhitektuurprojekt ja ehitusdokumentatsioon. Lepingu alusel tehti ka lao automatiseeritud elektronjuhtimise jaoks võrgu infrastruktuuri projekt ning leping nägi ette mahuka ettevalmistustöö väljaspool laoruume.
2-14-55623
Asjaolu, et kostjale ei ole väljastatud SAP-tarkvara litsentsi, ei anna alust jätta hagi rahuldamata, sest SAP-tarkvara müük ja juurutamine ei olnud hageja lepinguliseks kohustuseks. Tarkvara pidid installeerima ja hankima OOO RegionKomTorg ja tema alltöövõtja OOO TeamIdea. Hageja oli võrgu infrastruktuuri looja, kes tegi nimetatud äriühingutega koostööd võrgu infrastruktuuri serveritele tarkvara installeerimise (juurutamise) ja installeeritud tarkvara edaspidise juurutamise protsessis. Seejuures osutas hageja tema loodud infrastruktuuri suhtes kostjale ja tema ülalpool nimetatud töövõtjatele SAP-tarkvara installeerimise (juurutamise) vastavat tehnilist ja konsulteerimistoetust (teenuseid) vahetult kostja laos, samal ajal kui tarkvara installeeriti internetikanalite kaudu. Maakohus järeldas valesti Tehnilise ülesande lepingust, et hageja kohustuseks oli vajaliku tarkvara soetamine ja selle käimapanek, mitte aga võrgu infrastruktuuri loomine ja tarkvara juurutamise abitööd. Maakohus ei ole aru saanud lepingu spetsiifikast ning jättis hindamata hageja väited ja tõendid. SAP-tarkvara või Excel programmi või mingisuguse teise tarkvara eraldi või paralleelselt üksteisega kasutamisel ei ole tähtsust tehtud tööde tegemise fakti ümberlükkamiseks. Maakohus ei andnud apellandile võimalust üle kuulata tähtsamat tunnistajat DP, rikkudes sellega poolte võrdsuse põhimõtet. Maakohus uuendas asja menetluse ilma mingisuguse õigusliku põhjenduseta ega taganud seadusega ettenähtud uuendatud menetluse eesmärki. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole hageja nõue tõendatud. Hageja väited selle kohta, et kostja on SAP tarkvara kasutanud, lükkas kostja ümber. Hageja viide sellele, et vastustaja omandas tarkvara kasutamise õiguse Eesti territooriumil kolmandatelt isikutelt, on ümber lükatud SAP AG ametliku esindaja 18. oktoobri 2015. a kirjaga. Juhul kui hageja või muud kolmandad isikud installeerisid kostja lattu SAP tarkvara, siis selleks oleks kostjale tehtud vastav registreering ja väljastatud litsents, mida ei ole tehtud. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et ekspertiisiakt võimaldab kahtlustada hagejat lepingu tegemises tagantjärele. Kuna kostja osanikud ei soovinud SAP programmi osta ning ei ole nõustunud juhatuse tegevusega ega kiitnud lepingu sõlmimist heaks, on leping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, kuna tehing on vastuolus heade kommetega. Lepingu tühisuse tõttu puudus maakohtul kohustus analüüsida ülejäänud fakte. Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. novembri 2016. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
7.Riigikohus tühistas 10. mai 2017. a otsusega ringkonnakohtu otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2-14-55623 Riigikohus leidis, et ringkonnakohus rikkus olulises osas põhjendamiskohustust, sest ei põhjendanud, miks tuleb tõlgendada poolte lepingut maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta OOO RegionKomTorg 26. novembri 2014. a kirja vastuolu asjas tõendina esitatud SAP Estonia OÜ kirjaliku vastusega ega põhjendanud, miks ta peab üht või teist ebausaldusväärseks. Ringkonnakohus põhjendas ebapiisavalt, miks saab lugeda JN ütluste põhjal tõendatuks asjaolu, et kostja kasutas novembris 2013 SAP tarkvara, olukorras, kus ütlused on vastuolus kostja endise juhatuse liikme ütlustega ning kus kohtud tuvastasid, et kostjal ei olnud SAP tarkvara kasutamiseks litsentsi. Ringkonnakohus oleks pidanud olukorras, kus pooled vaidlesid kokkulepitud tööde valmimise ja üleandmise üle, hindama aktis kajastatud tööde loetelu ja tuvastama, kas seal loetletud tööd on ka tegelikult tehtud. Kostja esindaja allkiri aktil ei tähenda seda, et kostja ei saa hiljem tugineda sellele, et aktis kajastatud andmed ei ole õiged, kuid VÕS § 76 lg 4 järgi saab eeldada, et täitmine oli täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Vastuseks kassatsioonkaebusele selgitas Riigikohus, et ringkonnakohus ei pidanud varem ülekuulatud tunnistajat uuesti üle kuulata olukorras, kus ringkonnakohus sai maakohtus toimunud ülekuulamise protokolli põhjal piisavalt hea ülevaate ülekuulamise käigust ja tunnistajate ütluste sisust ning tal ei tekkinud kahtlusi protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Ringkonnakohus ei pidanud otsuses käsitlema lepingu näilikkuse küsimust TsÜS § 89 lg 1 alusel, kuna leidis, et leping sõlmiti ning hageja tegi selle alusel töid ja esitas need kostjale vastuvõtmiseks. Õige on ringkonnakohus järeldus selle kohta, et leping ei ole heade kommetega vastuolus. Ringkonnakohus ei mõistnud kostjalt välja liiga suurt viivist. Ehkki ringkonnakohus märkis otsuse põhjendavas osas ekslikult, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 8. veebruaril 2014, on ta mõistnud viivise kostjalt õigesti välja alates
9.veebruarist 2014.
8.Arvestades Riigikohtu otsuses esile toodud menetlusnormi rikkumisi asja eelmisel läbivaatamisel ringkonnakohtus, andis ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada ringkonnakohtule selles osas täiendavad seisukohad.
9.Hageja leidis, et ringkonnakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et lepingu sisuks ei olnud SAP tarkvara hankimine ega paigaldamine. Seda kinnitavad nii lepingu sõnastus, OOO RegionKomTorg 26. novembri 2014. a kiri kui ka JN ütlused. Selle asjaolu tõendamiseks esitas hageja täiendavad tõendid. Samuti esitas hageja tõendeid selle kohta, et OOO TeamIdea Grupp esindajad käisid Eestis. Asjaolu, et kostja kasutas SAP tarkvara, tõendavad JN ütlused ning tema usaldusväärsust asjaolu, et tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud. Hageja esitas ka selle asjaolu tõendamiseks uusi tõendeid. Hageja leidis, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud tööde üleandmine ja kostja ei ole vastupidist tõendanud.
10.Kostja leidis, et leping on näilik. Isegi juhul, kui poolte vahel on kehtiv leping, eeldasid lepingus sisalduvad tööd SAB tarkvara olemasolu, seega oli hageja kohustuseks ka tarkvara hankimine, paigaldamine ja kasutuslitsentsi saamine. Hageja ei ole kokkulepitud töid teinud, sest ilma litsentsita ei saanud hageja lepingus kokkulepitud töid legaalselt teha. Isegi kui JN kasutas SAP tarkvara, ei saanud see olla õiguspärane. JN ütlused ei ole usaldusväärsed. AA ei ole alates 11. märtsist 2014 kostja osanik ega ole seetõttu asja lahendusest huvitatud. OP ei olnud pädev ega võimeline sellises mahus töid tegema. Akt tuleb jätta arvestamata, sest see on võltsitud. Kuna hageja ei hankinud litsentsi, siis ei saa olla tööde I etapp lõpetatud, mistõttu ei ole ka tasu selle eest sissenõutavaks muutnud. Kostja esitas oma väidete kinnituseks SAP Estonia OÜ tegevjuhile esitatud vastuse kostja küsimustele ning palus
2-14-55623 kuulata nimetatud isiku asjas tunnistajana üle. Leping on näilik ja hageja esitatud tõendid on loodud üksnes kostja vastu kunstliku nõude esitamiseks.
11.Ringkonnakohus jättis 2. oktoobri 2017. a määrusega uued tõendid vastu võtmata, v.a prokuratuuri 30. mai 2017. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, mida hageja ei saanud varem maakohtule esitada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Kolleegium saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab uuesti menetluskulud.
11.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale 13. märtsi 2012. a lepingu alusel tehtud tööde eest tasu 213 022 eurot 21 senti ning selle tasumisega viivitamise eest 1. augustini 2014 viivist 37 065 eurot 48 senti, samuti leppetrahvi 60 000 eurot. Hageja väitel sõlmisid pooled 13. märtsil 2012 lepingu, mille alusel tegi hageja kostjale kokkulepitud töid, kostja võttis tööd vastu ja hiljem kinnitas võlga, kuid ei ole hagejale võlga tasunud. Seetõttu nõuab hageja ka viivist ning lepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hagejaga seda lepingut sõlminud ning kui sellele ongi kostja endine juhatuse liige alla kirjutanud, siis on leping tühine. Kui poolte vahel peaks olema kehtiv leping, siis ei ole hageja teinud lepingus ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud töid, mistõttu ei ole hagejal õigust tööde eest tasu nõuda. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda ka viivist ning hageja viidatud lepingupunktide alusel ei ole hagejal alust nõuda kostjalt leppetrahvi.
12.Arvestades hageja nõuet ja kostja vastuväiteid käsitleb kolleegium esmalt lepingu sõlmimist ja kehtivust (I), seejärel hageja lepingust tulenevat põhinõuet (II) ja kõrvalnõudeid (III) ning viimaks jaotab menetluskulud (IV). I
13.Hageja tugines hagis asjaolule, et pooled sõlmisid 13. märtsil 2012 tööde ja teenuste lepingu nr 216 ning esitas selle kinnituseks venekeelse lepingudokumendi koos tõlkega (I kd, tl 9–12 ja 24–28). Lepingu p 1.1 järgi pidi hageja (töövõtja) tegema kostjale (tellijale) võrgu infrastruktuuri projekteerimise, käimapaneku ja häälestuse tehnilised tööd ja osutama konsultatsiooniteenust, samuti SAP tarkvara ja sellega seotud toodete installatsiooni ja kasutamise tehnilised tööd ja osutama konsultatsiooniteenust kostjale kuuluvas Narva linnas Kadastiku 39 asuvas laos kaupade laos ladustamiseks (lepingulised tööd ja teenused), sh kuulus tööde ja teenuste maksumuse hulka ka hageja paigaldatud seadmete maksumus. Lepingu p 1.2 järgi tuli tööd teha kahes etapis vastavalt lepingule lisatud tööde tegemise ja teenuste osutamise graafikule ning lepingu p 2.1 järgi pidi kostja tasuma tehtud tööde eest seitsme kalendripäeva jooksul
2-14-55623 pärast tööde ja teenuste kummagi etapi lõppu poolte allkirjastatud lepinguliste tööde ja teenuste üleandmise-vastuvõtu aktide ja hageja esitatud arvete alusel. Seega on hageja tõendanud, et pooled olid sõlminud lepingu, mille alusel kohustus kostja maksma hagejale tehtud tööde ja osutatud teenuste eest tasu.
14.Kostja on seadnud kahtluse alla nimetatud lepingu ehtsuse ja väitnud, et kostja ei ole seda lepingut sõlminud. Lepingule on hageja nimel alla kirjutanud IS ja kostja nimel DP, kes oli lepingu p 6.2 järgi ka kostja kontaktisikuks. Pooled ei vaidle selle üle, et DP oli kostja juhatuse liige. Ka elektroonilisest äriregistri teabesüsteemist nähtub, et DP oli kostja juhatuse liige kuni 9. aprillini 2014 ja on tänaseni kostja osanik. DP on hilisemas kirjavahetuses hagejaga kostja nimel lepingu sõlmist kinnitanud. Hageja on edastanud kostjale 17. veebruaril 2014 kirja, milles on tuletanud kostjale meelde tasu maksmise kohustust ja juhtinud tähelepanu lepingu p-st 4.2 tulenevale kohustusele tasuda viivist ning lepingu p-st 4.4 tulenevale hageja õigusele lepingust taganeda ja nõuda kostjalt leppetrahvina 10 000 eurot. DP on kinnitanud allkirjaga kirja kättesaamist 18. veebruaril 2014 (I kd, tl 41, tõlge tl 42). 10. märtsi 2014. a kirjaga on hageja tuletanud uuesti kostjale meelde võlga, juhtinud tähelepanu viivise maksmise kohustusele ja teatanud, et kui kostja tasub arve
25.veebruariks 2014, siis ta viiviseid ei nõua. DP on kinnitanud allkirjaga samal päeva kirja kättesaamist (I kd, tl 39, tõlge tl 40). Kostja teine juhatuse liige KB on hagejale 13. märtsil 2014 vastanud ja kinnitanud, et mõistab ja tunnistab nõuete õigsust, mida hageja avaldas 17. veebruari ja 10. märtsi 2014. a kirjades, kuid seoses eksisteerivate majandusraskustega soovib kostja oma kohustuste täitmiseks saada täiendavat tähtaega kuni 13. maini 2014. Samuti on kostja selles kirjas palunud alandada lepingust tulenevaid sanktsioone või peatada viivise arvestuse põhisummalt 213 022 eurot 21 senti kahenädalase tähtaja jooksul (I kd, tl 44, tõlge tl 92). Hageja on teatanud kostjale 18. märtsi 2014. a kirjas, et loobub 13. märtsist kuni 13. maini 2014 viivisest ja vähendab lepingu p-s 4.4 sätestatud trahvi 50%. Samas kirjas on hageja selgitanud, et kui võlga 13. mail 2014 ära ei maksta, nõuab hageja kostjalt kõigi lepinguliste kohustuste täitmist, sh viivist kuni kohtuliku arutamiseni ja leppetrahvi vastavalt lepingu p-le 4.4 (I kd, tl 45, tõlge tl 46). 20. juuni 2014. a kirjas on hageja teatanud kostjale, et vaatamata läbirääkimistele DP-ga ja KB-ga ning tähtaja pikendamisele ei ole kostja ikkagi võlga tasunud, mistõttu nõuab hageja kogu võla tasumist 30. juunil 2014 ja lõpetab lepingu (I kd, tl 47, tõlge tl 48–49). Sellele kirjale on DP 23. juunil 2014 e-kirjaga vastanud ja teatanud, et ta ei saa enam anda kommentaare, kuna ei ole enam juhatuse liige, ning ta soovitas pöörduda nõuetega kolme kostja juhatuse liikme poole, andes nende elektronposti aadressid (I kd, tl 50, tõlge tl 51). 3. juulil 2014 saatis hageja kostja uuele juhatuse liikmele DŽ-le e-kirja, millest nähtub, et kostja esindaja ei ole vastanud tema 25. juuni 2014. a kirjale ega nõuet täitnud ning hageja palub täita nõude 17. juulil 2014 ning selle täitmata jätmise korral on sunnitud hageja pooduma kohtusse (I kd, tl 52, tõlge 53). Sellele kirjale on vastanud 8. juulil 2014 kostja lepinguline esindaja, et kostja nõuet ei tunnista, sest esitatud kokkulepetel ja kirjavahetusel on intellektuaalse võltsimise tunnused ja tema raamatupidamises ei kajastu kostja poolt hageja ees võetud kohustusi. Kostjal ei ole SAP tarkvaraga ja sellega seonduvate töödega mingit seost (I kd, tl 54–56, tõlge tl 57–59). Sellele on hageja esitanud 22. juulil 2014 vastuse, milles hageja selgitas, et pooled vormistasid 2012. aasta lepingu 2013. a oktoobris tööde sisu ja mahu muutmise tõttu ümber, kuid säilitasid lepingu algse kuupäeva, sh olid ka sel ajal juhatuse liikmed samad. Samuti kinnitab hageja, et kõik tööd on lepingu alusel tehtud ning asjaolu, et lepinguline kohustus ei kajastu kostja raamatupidamises ei anna alust jätta
2-14-55623 nõuet rahuldamata. Samuti selgitab hageja, et SAP litsentsi küsimused ei ole asjas relevantsed, sest tarkvara pidi hankima OOO TeamIdea Grupp (I kd, tl 60–62, tõlge 63–65). Kolleegiumi hinnangul kinnitab ülaltoodud poolte kirjavahetus seda, et DP sõlmis kostja nimel lepingu. Poolte kokkulepet töö tegemiseks tõendavad kaudselt hageja esitatud 30. jaanuari 2014. a tehnilised ülesanded tööde esimese ja teise etapi kohta (II kd, tl 167–178). Hageja on selgitanud, et esimese tehnilise ülesande alusel koostas hageja peale tööde valmimist töödokumentatsiooni, mida hageja asja materjalide juurde ei lisanud, kuna kostja saaks selle sellisel juhul enda valdusesse ilma selle eest maksmata. Samas oli hageja valmis esitama töödokumentatsiooni 2. detsembri 2015. a kohtuistungil (II kd, tl 151). Kuna kostja kahtles lepingu ehtsuses taotles ta lepingule ekspertiisi tegemist. Maakohus määras 6. mail 2015 dokumendiekspertiisi, et selgitada, millal on DP ja IS lepingu allkirjastanud ja kas DP nimel on kirjutanud allkirja sama isik. Ekspertiisiakti nr 15E-DK0056 kohaselt on DP nimel allkirjad kirjutanud väga tõenäoliselt üks ja sama isik (II kd, tl 115– 119). Eksperiisiakti nr 15E-DM0017 kohaselt on lepingu 4. leht väljundatud erineva seadmega ja erineval ajal kui lepingu ülejäänud lehed, kuid tembeldatud koos lepingu lisadega tõenäoliselt samal ajal, sh ei ole võimalik lepingu allkirjastamise ja vormistamise ajavahemikku esitatud võrdlusmaterjali alusel määrata (II kd, tl 121–124). Seega ei saa ka ekspertide arvamustest järeldada, et kostja ei ole lepingut sõlminud. Ülalmärgitut arvestades tõendab hageja esitatud lepingudokument jt ülalnimetatud tõendid seda, et pooled olid sõlminud tööde ja teenuste lepingu, ning asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostja vastuväidet.
15.Lisaks on kostja leidnud, et leping on tühine. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on vastuoluliselt leidnud, et ühest küljest ei olnud kostjal tahet lepingut sõlmida, ja viitas seejuures VÕS § 9 lg-le 1, millest saab järeldada, et kostja tahteavalduse puudumise tõttu ei ole pooled lepingut sõlminud, ja teisalt leidnud, et leping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Kolleegium märgib, et kui pooled ei ole üldse lepingut sõlminud (st kostja ei ole teinud vastavat tahteavaldust) ei saa rääkida ka lepingu tühisusest. Õige ei ole ka maakohtu seisukoht, et poolte leping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on küll TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. Heade kommetega on vastuolus selline leping, mis ei vasta ühiskonnaliikmete keskmisele moraalitunnetusele ja riivab ühiskonna jaoks olulisi väärtusi. Avaliku korraga on vastuolus leping, mis on vastuolus põhiseaduse normidega ning põhiseadusest tulenevat põhimõtete ja väärtushinnangutega (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. 2010. § 86 kommentaar, p 3.1.1–3.1.2). Praeguses asjas ei ole kostja toonud esile ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et leping on heade kommetega või avaliku korraga vastuolus. Asjaolu, et lepingu alusel tuleb maksta suur summa, või see, et kostja juhatuse liige DP kirjutas lepingule alla pahauskselt, samuti see, et lepingu alusel ei ole kostjale töid tehtud ega teenust osutatud, ei anna alust arvata, et leping on vastuolus heade kommetega. Kostja on küll toonud esile, et lepingutasu oli ebamõistlikult suur (programmeerija tunnitasu 200 eurot), kuid ei ole esitanud oma väite tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit. Seega ei saa asjas järeldada, et poolte leping on TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine.
2-14-55623
16.Õige ei ole ka kostja arusaam, et leping on näilikkuse tõttu tühine. TsÜS § 89 lg 1 järgi on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad, näilik. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine. Iseenesest võib töövõtuleping olla näilik, kui see sõlmitakse eesmärgita lepingus nimetatud töid teha. Riigikohus on leidnud, et kui pooled lepingut sõlmides ei soovi tegelikult lepingus kokkulepitud töid teha, kuid soovivad siiski, et üks lepingu pool maksaks teisele poolele tasu, on töövõtuleping näilik, sest poolte tegelik tahe ei ole suunatud töövõtulepingu olemuseks oleva töö tegemisele. Näiliku töövõtulepingu tõendamiseks tuleb tõendada seda, et poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud töövõtulepingus märgitud tagajärgede esile kutsumisele (Riigikohtu 9. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-07, p 17). Praeguses asjas ei ole aga kostja esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et poolte eesmärgiks ei olnud lepingujärgseid töid tegelikult teha. Samas on hageja tõendanud, et tegi lepingujärgseid töid (vt all osa II), mis kummutab kostja väite. Seega ei ole asjas alust järeldada ka seda, et poolte leping on näilikkuse tõttu tühine.
17.Ülaltoodud põhjendustel leiab kolleegium, et poolte 13. märtsi 2012. a leping kehtib ning hageja saab nõuda kostjalt selles kokkulepitud kohustuste täitmist. II
18.Lepingu p 1.1 järgi pidi hageja tegema kostjale võrgu infrastruktuuri projekteerimise, käimapaneku ja häälestuse tehnilised tööd ja osutama konsultatsiooniteenust, samuti SAP tarkvara ja sellega seotud toodete installatsiooni ja kasutamise tehnilised tööd ja osutama konsultatsiooniteenust kostjale kuuluvas Narva linnas Kadastiku 39 asuvas laos kaupade laos ladustamiseks (lepingulised tööd ja teenused), sh kuulus tööde ja teenuste maksumuse hulka ka hageja paigaldatud seadmete maksumus. Lepingu p 1.2 järgi tuli tööd teha kahes etapis vastavalt lepingule lisatud tööde tegemise ja teenuste osutamise graafikule. Lepingu lisaks 1 olevas tööde ja teenuste graafikus leppisid pooled kokku, millised tööd tuleb teha esimeses ja millised teises etapis. Samuti leppisid pooled selles kokku tööde tegemise ajavahemikud (I kd, tl 13–14, tõlge tl 29–30).
19.Hageja väitel said esimeses etapis nimetud tööd tehtud ja teenused osutatud, mistõttu soovib ta kostjalt nende eest tasu saada. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks 31. jaanuaril 2014 poolte allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles sisalduvad samad tööd, mis olid graafikus märgitud esimese etapi töödena (I kd, tl 16–18, tõlge tl 33–36). Samuti esitas hageja kostjale samal päeval koostatud arve, mille järgi tuli kostjal tasuda 8. veebruaril 2014 hagejale 213 022 eurot 21 senti (I kd, tl 37, tõlge tl 38). Riigikohus juhtis praeguses asjas tehtud otsuse tähelepanu sellele, et kuna pooled on allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, siis saab VÕS § 76 lg 4 järgi eeldada, et kostjale üleantud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Seega on ekslik maakohtu järeldus, et hageja ei ole tööde üleandmist tõendanud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel saab eeldada, et sellel märgitud tööd on tehtud. Kostja väited üleandmise-vastuvõtmise akti võltsituse kohta on esitatud esimest korda alles praeguses apellatsioonimenetluses ning kostja ei ole selle väite aluseks olevaid asjaolusid
2-14-55623 kuidagi tõendanud, mistõttu saab asja lahendamisel lähtuda sellest, et pooled on tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud ja selles märgitud tööd on tehtud.
20.Kostja väitel ei ole hageja lepingujärgseid töid teinud või ei ole teinud kõiki esimese etapi töid, sh ei ole hageja hankinud kostjale SAP tarkvara ega seda installeerinud, mida kinnitab mh asjaolu, et kostjal ei ole kehtivat SAP tarkvara litsentsi. Samuti leiab kostja, et ilma kehtiva litsentsita ei saanud hageja kostja hinnangul vähemalt osasid lepingus ja selle lisas 1 ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis loetletud töid teha.
21.Kostja on oma vastuväite tõendamiseks esitanud esmalt Brainella OÜ arved ja G4S väljastatud seadmete ja tehtud tööde aktid (I kd tl 125–135), kuid ei ole selgitanud, milliseid töid hageja seetõttu ei teinud või milliseid teenuseid ei osutanud. Seetõttu ei kummuta kolleegiumi hinnangul nimetatud tõendid seda, et hageja tegi töid ja osutas teenuseid. Arvetelt nähtub küll, et kostja on ostnud elektroonikaseadmeid, kuid kostja ei ole toonud esile, et need hõlmaksid hageja tehtud töid. G4S aktidelt nähtuvad aga seadmed ja tööd, mis seonduvad turva- ja valveteenuse tagamisega.
22.Lisaks on kostja teinud järelepärimise SAP Estonia OÜ-le ja esitanud kohtule tõendina SAP Estonia OÜ juhatuse liikme vastuse, milles viimane selgitab, et SAP tarkvara turustab SAP AG ja SAP AG-le kuuluvad ka intellektuaalse omandi õigused, sh on SAP tarkvara kasutamine või juurutamine ilma tarkvara kasutamise õigust (litsentsi) omamata SAP AG intellektuaalse omandi õiguse rikkumine ega ole seaduslik. Samuti kinnitas juhatuse liige, et SAP Estonia OÜ ei ole väljastanud litsentsi hagejale ega kostjale ning 20. oktoobri 2015. a seisuga ei olnud neile ka üldises litsentsinimistus litsentsi registreeritud. Kui tarkvara on kasutatud või juurutatud ilma litsentsita, siis on see SAP AG intellektuaalse omandi õiguse rikkumine (II kd, tl 142, tõlge tl 144). Kolleegium loeb selle kirjaga tõendatuks asjaolu, et hagejal ega kostjal ei ole 20. oktoobri 2015. a seisuga SAP tarkvara litsentsi. Sellele ei ole aga hageja ka vastu vaielnud. Siiski ei saa sellest järeldada, et hageja ei ole lepingujärgseid töid teinud. SAP Estonia OÜ kirjast saab järeldada, et SAP tarkvara juurutamine võis olla ebaseaduslik ja sellega võis kostja rikkuda SAP AG intellektuaalse omandi õigusi, kuid kostja ei ole tõendanud, et SAP litsentsi puudumise tõttu ei oleks hageja saanud töid teha.
23.Hageja on juba enne kohtu poole pöördumist, aga ka kogu kohtumenetluse ajal väitnud, et tema lepingujärgsete tööde hulka ei kuulunud SAP tarkvara hankimine ja juurutamine. Hageja selgituste kohaselt pidi sellega tegelema tema koostööpartner OOO RegionKomTorg ja selle alltöövõtja OOO TeamIdea Group, kellega kostjal oli omaette lepinguline suhe. Oma väidete kinnitamiseks juhtis hageja tähelepanu lepingu p 1.1 sõnastusele, mille kohaselt pidi hageja tegema üksnes tarkvara installatsiooni ja kasutamise tehnilised tööd ja osutama konsultatsiooniteenust, mitte aga müüma kostjale SAP tarkvara ega tagama litsentsi olemasolu. Hageja tõlgendust kinnitavad lepingu lisa 1 ja tööde vastuvõtmise akt, milles ei sisaldu SAP tarkvara hankimist, samuti ei ole hageja esitanud arvet SAP tarkvara müügi eest. Asjaolu, et SAP tarkvara müügiga tegelesid OOO RegionKomTorg ja selle alltöövõtja OOO TeamIdea Group, kinnitab OOO RegionKomTorg peadirektori 26. novembri 2014. a kiri, milles viimane kinnitab, et sõlmis kostjaga 9. jaanuaril 2014 SAP tarkvara kasutamise õiguse omandamise lepingu nr 004-WMS/2014, kostja laos installeeris tarkvara tema alltöövõtja OOO TeamIdea Group ja kostja jättis lepingu alusel ka talle tasu maksmata (II kd, tl 29, tõlge tl 28). Ka kostja on ise vastuses kohtule kinnitanud, et SAP programmi installeerimisega tegelesid OOO RegionKomTorg ja OOO TeamIdea Group (II kd, tl 33). Seega on kolleegiumi hinnangul asjas tõendatud, et hageja ei pidanud hankima kostjale litsnetseeritud SAP tarkvara ning poolte lepingu p 1.1 saab ülaltoodud asjaolusid arvestades mõista VÕS § 29 lg 4 järgi
2-14-55623 selliselt, et hageja pidi tegema eeltööd ja projekteerima kostja lao võrgu, OOO RegionKomTorg pidi tagama kostjale SAP tarkvara ning hageja pidi abistama ja nõustama kostjat SAP tarkvara installeerimisel ja käivitamisel.
24.Kuna esimese etapi töödest osa olid ettevalmistus- ja projekteerimistööd (tööde ja teenuste graafiku viis esimest positsiooni), siis ei saanud SAP tarkvara olemasolu või selle puudumine mõjutada nende tööde tegemist. Samas on aga kostja juhtinud õigesti tähelepanu sellele, et osad tööd eeldasid seda, et kostja laos oli olemas SAP tarkvara (tööde ja teenuste graafiku positsioonid 6–10). Hageja väitel kasutas kostja SAP tarkvara. Seda asjaolu kinnitavad väljavõtted OOO TeamIdea Group kodulehelt, millelt nähtub, et viimane rakendas 2013. a sügisel 3 kuu jooksul kostja laos SAP tarkvara, samuti kostja enda kodulehelt 20. novembri 2015. a seisuga tehtud väljavõte, millest nähtub, et kostja lao juhtimine toimub SAP tarkvaralahendusega (II kd, tl 155–166). Kostja on küll esitanud tõendi, mille kohaselt kuulub nimetatud domeeniaadress OPile, kes on selle registreerinud, kuid hageja esitatud tõendi kohaselt tasus domeeni eest viimati 11. aprillil 2014 kostja juhatuse liige DP. Lisaks kinnitavad hageja väiteid JN ütlused selle kohta, et alguses töötati SAP tarkvara testversiooniga ning novembris 2013 mindi üle põhisüsteemile, sh peeti enne SAP programmi käivitamist kaupade arvestust Excelis (II kd, tl 204207). Kostja väitel ei olnud tal tööde ja teenuste osutamise ajal SAP tarkvara ja ta pidas ladu Exceli programmis. Selle tõendamiseks esitas kostja enda tollilao ja tolliterminali töökorralduse, mille p 3.4 järgi peab kostja laoarvestust programmis MS Excel, ja mille lisaks on vastava programmi väljavõtted (II kd, tl 222–235). Tollilao loast esitas kostja vaid esimese lehe, millelt nähtub, et ta esitas taotluse 23. septembril 2013 (II kd, tl 236). Ka AA ütlused kinnitavad asjaolu, et lao juhtimine toimus Exceli programmis ja seda kuni 2015. aastani. Lisaks on kostja esitanud tollilao 8. jaanuari 2014. a inspekteerimise akti, mille kohaselt peetakse laoarvestust programmis MS Excel (III kd, tl 34–35), ja 22. detsembri 2015. a inspekteerimise akti, mille kohaselt peetakse laoarvestust programmis Estin WMS. Hageja esitas omakorda tervikliku tollilao loa 23. septembril 2013 esitatud taotluse kohta (III kd, tl 27–29), mille p 16 järgi toimus kostja laos programmi SAP integreerimine. Selle osa tollilao loast oli kostja jätnud kohtule esitamata. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad JN ütlused koosmõjus tollilao loal märgituga asjaolu, et kostja kasutas 2013. a sügisel SAB tarkvara vähemalt testversioonina ja tegeles selle juurutamisega ning seda asjaolu ei kummuta kostja esitatud tõendid, millest nähtub, et tolliladu peeti sel ajal ametlikult edasi Exceli programmis. Kolleegiumi hinnangul ei ole esitatud tõendid omavahel vastuolus ja kinnitavad koosmõjus seda, et SAB juurutamise faasis võis kostja kasutada paralleelselt ka Exceli programmi. Kuna tegemist oli lepingjärgsete tööde esimese etapiga, siis SAP tarkvara täielik kasutuselevõtt ei saanudki ilmselt veel võimalik olla. Kuna kostja jättis hagejale esimese etapi tööde eest ja ka SAP tarkvara eest selle hankijale maksmata, ei saanud kostja täielikult SAP tarkvara kasutamisele üle minna. Asjaolu, et AA oli teadlik üksnes Exceli programmi kasutamisest, ei tähenda seda, et kostja laos tegelikult SAB programmi ei juurutatud. JN ja AA ütlustega on tõendatud, et AA ei tegelenud kostja juures laoküsimustega ning seetõttu ei pruukinud AA olla teadlik ka kõigist lepingutest, mida DP teise juhatuse liikmena sõlmis, ega sellest, millist tarkvara laos juurutati.
2-14-55623
25.Eeltoodu kohaselt saab hageja esitatud tööde üleandmis-vastuvõtu akti alusel eeldada, et selles märgitud tööd on tehtud. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud selliseid väiteid või asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et hageja ei ole tegelikult aktis märgitud töid teinud. Kostja esitatud väited seavad küll tööde tegemise kahtluse alla, kuid kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis otseselt kinnitaks seda, et hageja tegelikult kostja laos lepingujärgseid töid ei teinud.
26.Kuna ülalmärgitu kohaselt on hageja tõendanud, et tegi lepingujärgsed esimese etapi tööd ja andis need kostjale üle, peab kostja hagejale tehtud tööde eest tasu maksma. Lepingu p 2.1 järgi pidi kostja tasuma tehtud tööde eest seitsme kalendripäeva jooksul pärast tööde ja teenuste kummagi etapi lõppu poolte allkirjastatud lepinguliste tööde ja teenuste üleandmise-vastuvõtu aktide ja hageja esitatud arvete alusel. Lepingu p 2.3 järgi oli lepinguliste tööde ja teenuste ühe töötaja töötunni maksumus ilma seadmete maksumuseta 200 eurot ja paigaldatud seadmete maksumus tuli määrata töövõtja esitatud maksedokumentide alusel. Hageja on esitanud kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud tööde eest 31. jaanuaril 2014 arve nr 013114, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 213 022 eurot 21 senti. Kostja ei ole tasu suurust vaidlustanud. Seega tuleb nimetatud tasu kostjalt hageja kasuks välja mõista. III
27.Lisaks lepingust tulenevale tasule soovib hageja saada kostjalt ka 1. augusti 2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 37 065 eurot 48 senti. Lepingu p 4.2. järgi oli töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% päevas arvel märgitud summast, kui tellija rikub arve tasumise nädalast tähtaega. Kostja pidi hageja 31. jaanuaril 2014 esitatud arve tasuma 8. veebruaril 2014 ega ole seda tänaseni teinud. Hageja nõudis viivist 9. veebruarist 2014 kuni 1. augustini 2014, s.o 174 päeva eest 37 065 eurot 48 senti. Kostja ei ole viivise väljamõistmisele ega viivisearvutusele maakohtus vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada.
28.Hageja soovib kostjalt saada ka lepingu p-de 4.4 ja 4.5 alusel leppetrahvi. Pooled leppisid lepingu p-s 4.4 kokku, et töövõtjal on õigus lõpetada leping ja nõuda lisaks tasumata jäänud arvele ja viivisele leppetrahvi lepingu sunnitud lõpetamise eest 10 000 eurot, kui tellija ei tasu töövõtja poolt väljastatud arvet sätestatud korras rohkem, kui 60 päeva jooksul. Praeguses asjas pidi kostja tasuma arve hiljemalt 8. veebruaril 2014, kuid ei ole seda tänaseni teinud. Seega oli kostjal õigus lõpetada leping alates 9. aprillist 2014 ja nõuda kostjalt leppetrahvi 10 000 eurot. Hageja on tuginenud asjaolule ja tõendas, et saatis 20. juunil 2014 kostjale e-kirja, milles teatas, et loeb lepingu p 4.4 alusel lepingu lõppenuks ja nõuab kostjalt viivist ja leppetrahvi 10 000 eurot (I kd, tl 47, tõlge tl 48). Seega kasutas hageja lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendit ja tal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 10 000 eurot. Lepingu 4.5 leppisid pooled kokku ka selle, et kui tellija, rikkudes lepingu p-s 2.4 sätestatud kokkulepet, keeldub töövõtjaga eraldi lepingu sõlmimisest töövõtja paigaldatud lao arvutiseadmete ja tarkvara edaspidiseks teenindamiseks ja saatmiseks tähtajaga mitte vähem, kui kolm aastat või, kui tellija oma tegevustega loob tingimusi, et sellise lepingu sõlmimine
2-14-55623 muutub võimatuks, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt lisaks teistele lepingus ettenähtud sanktsioonidele leppetrahvi 50 000 eurot. Töövõtjal on sellele leppetrahvile õigus ka siis, kui tellija lõpetab töövõtja süüta lepingu pärast töövõtja poolt lepinguliste tööde ja teenuste esimese etapi täitmist. Lepingu p-s 2.4 leppisid pooled kokku, et töövõtja täidab tellijaga arvelduste momendini oma kohustusi lepingu alusel oma vahendite arvel, s.o. ilma ettemaksuta. Seoses sellega tellija võtab endale kohustuse pärast tellija laos arvutiseadmete paigaldamist ja tarkvara kasutuselevõttu, nagu see on ette nähtud käesoleva lepingu p-s 1.1, sõlmida töövõtjaga eraldi leping tellija lao arvutiseadmete ja tarkvara edaspidiseks teenindamiseks ja saatmiseks tähtajaga mitte vähem kui kolm aastat. Kuna kostja eitab lepingu sõlmimist ja tööde tegemist ega ole tehtud tööde eest hagejale tasunud, on kostja loonud oma käitumisega olukorra, kus lepingu p-s 2.4 sätestatud hoolduslepingu sõlmimine muutus võimatuks, sest tööd jäid lõpetamata. Seega on hagejal õigus nõuda ka viidatud sätte alusel leppetrahvi 50 000 eurot. Kostja ei ole esitanud leppetrahvinõudele vastuväiteid maakohtus ega asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtus ning on vaielnud leppetrahvi väljamõistmisele esimest korda vastu alles kassatsioonkaebuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja esitanud vastuväited leppetrahvi kohta hilinenult. IV
29.Neil kaalutlustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab, hagi, tuleb poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
30.Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2 määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.