Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-41-17 Tartu, 10. mai 2017 Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu American Communication Service L.L.C. hagi Osaühingu ESTIN Warehousing vastu põhivõla 213 022 euro 21 sendi, viivise 37 065 euro 48 sendi ja leppetrahvide 60 000 euro saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-55623 Osaühingu ESTIN Warehousing kassatsioonkaebus 310 087 eurot 69 senti Hageja American Communication Service L.L.C. (asukoht 600B Lake Street, Suite D, Ramsey, NJ 07446, New Jersey, Ameerika Ühendriigid), seaduslik esindaja Igor Solonkovitš Kostja Osaühing ESTIN Warehousing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik 17. aprill 2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu ESTIN Warehousing 2. märtsi 2017. a taotlus peatada tsiviilasjas nr 2-14-55623 menetlus rahuldamata.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-55623 ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.American Communication Service L.L.C. (hageja) esitas Osaühingu ESTIN Warehousing (kostja) vastu hagi 13. märtsi 2012. a tööde ja teenuste teostamise lepingust tuleneva põhivõla 213 022 euro 21 sendi, 9. veebruarist 2014 kuni 1. augustini 2014 arvestatud viivise 37 065 euro 48 sendi ja leppetrahvide 60 000 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. märtsil 2012 tööde ja teenuste teostamise lepingu nr 216 (leping), mille esemeks olid võrgu ja infrastruktuuri projekteerimise, käimapaneku ja häälestuse tehnilised tööd ja konsultatsiooniteenused, samuti SAP SCM Extended Warehouse Management Rapid Deployment Solution (SAP) tarkvara ja sellega seotud SAP AG toodete installatsiooni ja kasutamise tehnilised tööd ja konsultatsiooniteenused kostjale kuuluvas Narva linnas Kadastiku 39 asuvas laos kaupade ladustamiseks. Lepingu alusel pidi kostja tasuma hagejale tööde ja teenuste eest kahes etapis. Pärast esimese etapi
täitmist allkirjastasid pooled 31. jaanuaril 2014 esimese etapi tööde ja teenuste üleandmisevastuvõtmise akti (akt), mille alusel väljastas hageja 213 022 euro 21 sendi suuruse arve tasumise tähtajaga 8. veebruar 2014. Kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, mistõttu saatis hageja talle
17.veebruaril 2014 ja 10. märtsil 2014 meeldetuletuskirjad. Kostja vastas neile 13. märtsi 2014. a kirjaga, milles teatas, et tunnistab võlga, ent on ajutistes makseraskustes. 25. juunil 2014 saatis hageja kostja juhatuse liikmetele teatise lepingu lõpetamise kohta ning nõudis võla tasumist. Hageja on andnud kostjale võla tasumiseks täiendavaid tähtaegu, sh 3. juuli 2014. a kirjaga tähtaja kuni
17.juulini 2014 ning 22. juuli 2014. a kirjaga tähtaja kuni 1. augustini 2014. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja paigaldatud võrgu infrastruktuur oli vajalik SAP-tarkvara installeerimiseks ja sisaldas arvutit ja sellega seotud tehnilisi seadmeid ning sisekommunikatsioone. Kostja serveritele tarkvara installeerimise tööd tegid kaks Venemaa ettevõtet - RegionKomTorg ja tema alltöövõtja OOO TeamIdea Group (TeamIdea), kes oli SAP AG ametlik esindaja Venemaal. Hagejal ei ole SAPprogrammi juurutamise litsentsi ning ta ei pidanudki kostjale tarkvara paigaldama.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta lepingut sõlminud, akti allkirjastanud ega hageja väidetud teenust saanud. Väidetava lepinguna esitatud dokument koos lisadega ja kirjavahetus viitavad võltsingule ega vasta tõele. Kostja arvates on tema endine juhatuse liige D. Pašinski kirjutanud lepingule pahauskselt ja pettuse eesmärgil alla 2014. aastal. Kuna leping on tehtud tühise tehingu fikseerimiseks, on see vastuolus heade kommetega ja seega tühine. TeamIdea tegi kostja ruumides tarkvara ja seadmete paigaldamise ettevalmistustööd, kuid teise ja hagejast sõltumatu õigussuhte raames. Lepingus nimetatud tööde tegemine ja vastuvõtmine on välistatud, kuna hagejal puudus litsents ja tarkvara ei ostetud, mistõttu seda ei olnud võimalik ka juurutada.
3.Harju Maakohus jättis 7. juuli 2016. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 3359 eurot. Dokumendiekspertiisi akti kohaselt on lepingu erinevad leheküljed allkirjastatud erinevatel aegadel, kuid kostja esindaja D. Pašinski allkirjad on väga tõenäoliselt kirjutanud tema ise. Maakohus leidis, et leping on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi tühine heade kommete vastasuse tõttu, kuna kostja väidetav lepingujärgne võlgnevus hagejale on märkimisväärne (310 087 eurot 69 senti) ning kostja ei ole selliseid kohustusi endale omal tahtel võtnud. Hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjale väidetavalt kokkulepitud töid teinud - SAP tarkvara soetanud ja paigaldanud. SAP Estonia OÜ ei ole SAP-tarkvara litsentse kostjale ega hagejale väljastanud ning nende nimele pole ka SAP-i üldises litsentsinimistus registreeritud litsentsi. Tunnistajate A. Avdejenko ja J. Nikolajeva ütlustega on tõendatud, et kostja kasutas kaupade üle arvestuse pidamiseks Exceli tabelit. Maakohus leidis, et kui kostja oleks kasutanud SAP-programmi, siis puudunuks tal vajadus täiendavalt Exceli tabelit kasutada. Kuna hageja ei ole lepingu p-st 1.1 tulenevat SAP-tarkvara paigaldamise kohustust täitnud, ei ole põhjendatud hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks. Selle tõttu jäävad rahuldamata ka hageja nõuded viivise ja leppetrahvide
väljamõistmiseks.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. novembri 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus leidis, et lepingu sõlmimist tõendab leping ise, akt tööde esimese etapi vastuvõtmise kohta ja kostja 18. märtsi 2014. a vastus hagejale, milles ta tunnistab hageja nõudeid ja palub arve tasumiseks tähtaja pikendust. Kaudselt tõendavad poolte kokkulepet ka 30. jaanuari 2014. a tehnilised ülesanded tööde tegemise esimese ja teise etapi kohta. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et sellele kirjutati alla tagantjärele. Seetõttu ei ole tähtsust dokumendiekspertiisiga tuvastatul, et leping ja akti neljas lehekülg on väljundatud erineva seadmega ja erineval ajal kui ülejäänud lehed, kuid tembeldatud lepingu lisadega tõenäoliselt samal ajal. Käekirjaekspertiisist tulenevalt on lepingu ja akti allkirjastanud D. Pašinski, kes vähemalt tööde vastuvõtmise ajal oli kostja juhatuse liige. Asjaolul, et kostja sai lao ehitamiseks ehitusloa alles septembris 2012 ja siis algas ehitus, ei ole asjas tähtsust, kuna kostja pole esile toonud ega tõendanud, et akti kohaselt maist kuni augustini 2012 tehtud tööd oleksid sõltunud laohoone olemasolust. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et tehing on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Maakohus ei ole põhjendanud, milline lepingus sisalduv kokkulepe ei vastanud ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundele. Maakohus tõlgendas valesti lepingu punkti 1.1. Sellest punktist ei tulene, et hageja oleks kohustunud soetama kostjale SAP-tarkvara või selle paigaldama. Hageja ülesanne oli selleks vajaliku infrastruktuuri rajamine ja ta pidi tagama, et tema loodu baasil läheb tarkvara käima. Ringkonnakohus luges tõendatuks, et SAP-tarkvara pidid kostjale juurutama hageja ehitatud infrastruktuurile Venemaa ettevõte RegionKomTorg ning tema alltöövõtja TeamIdea. Ringkonnakohus leidis, et tõendatud on aktis märgitud tööde üleandmine kostjale. Tunnistaja J. Nikolajeva ütluste, kostja esitatud tollilao loa taotluselt nähtuva avalduse ning seisuga 20. november 2015 kostja kodulehelt www.estin.eu.com ja TeamIdea kodulehelt nähtuva teabe alusel saab järeldada, et 2013. aastal kasutati kostja laos SAP-tarkvara. Kuna kostja ei väitnud, et tööd olid puudustega, on hageja tasunõue muutunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks. Hageja on lepingust selle p 4.4 alusel 20. juunil 2014 taganenud. Enne taganemist tekkinud hageja tasunõue ja lepingu rikkumisest tulenevad viivise- ja leppetrahvinõuded säilisid (VÕS § 188 lg-d 2 ja 3). Kuna leppetrahvinõuete eeldused on täidetud, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 10 000 eurot lepingu p 4.4 alusel ning 50 000 eurot lepingu p 5.4 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule või tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1). Ringkonnakohus jättis põhjendamata, millel põhinevad lepingu tõlgendamisel tehtud järeldused ning kuidas sellise lepingu sõlmimine on eluliselt usutav. Ringkonnakohus jättis arvestamata SAP-tarkvara juurutamise protsessi tavapäraste asjaoludega. Kostja arvates oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ainus tõenäoline eesmärk äriühingu varade omastamine. Kostjalt on mõistetud välja raha töö eest, mida ta pole saanud ega tellinud. Ringkonnakohus on ebaõigesti tuvastanud, et poolte vahel väidetavalt tehtud tehingud olid kehtivad. Ringkonnakohus rikkus tõendite hindamise kohustust. Ringkonnakohus ei lahendanud tõenditest nähtuvaid vastuolusid. Hageja ei saanud SAP-süsteemi ja tarkvara juurutada, kui tal puudus selleks SAP AG antud litsents. Samuti on ebaloogiline, et tellija oleks sõlminud lepingu tarkvara konsultatsiooni saamiseks ilma tarkvara soetamata. Eelnevast tuleneb, et isegi kui lepingud on kehtivalt sõlmitud, ei ole hageja lepingus kirjeldatud töid teinud. Ringkonnakohus on vastuolus lepinguga tuvastanud, et hageja kohustuste hulka ei kuulunud tarkvara litsentsi hankimine. Ringkonnakohus on jätnud hindamata tõendid, mis seostuvad kostja väidetega lepingu võltsituse ja tühisuse kohta. Maakohtus üle kuulatud tunnistajate ütluste ümberhindamisega on ringkonnakohus rikkunud tõendite vahetu hindamise põhimõtet. Kui ringkonnakohtul tekkis kahtlus, et tunnistaja A. Avdejenko ütlused ei ole usaldusväärsed, oleks kohus pidanud tunnistaja uuesti üle kuulama. Ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõigust. Ringkonnakohus pole analüüsinud tehingu võimalikku näilikkust. Ringkonnakohus pole ümber lükanud maakohtu tuvastatut, et kostjal puudus tahe lepingut sõlmida, ent on jätnud põhjendamatult TsÜS § 89 lg 1 kohaldamata. Isegi kui tehing ei ole näilik, on maakohus õigesti leidnud, et leping on heade kommetega vastuolu tõttu tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi. Juhul kui leping kehtib, on ringkonnakohus jätnud ammendavalt tuvastamata, kas kõik lepingus ettenähtud tööd on tehtud ning kas ja mis ulatuses on hageja tasunõue muutunud VÕS § 637 lg 3 alusel sissenõutavaks. Kuna SAP-tarkvara ei olnud tööde esimese etapi lõpuks kasutuskõlbulik, ei saa lugeda esimese etapi töid tehtuks ega tasunõuet sissenõutavaks. Ringkonnakohus on lepingu p-s 4.5 sätestatud leppetrahvi kokkulepet vääralt tõlgendanud. Kuna sättes ette nähtud olukord ei ole saabunud, on ringkonnakohus mõistnud kostjalt valesti välja leppetrahvi 50 000 eurot. Ringkonnakohus on valesti tuvastanud hageja nõude sissenõutavaks muutumise aja ja mõistnud kostjalt välja põhjendatust suurema viivise. Kuna arve kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tööde eest 8. veebruaril 2014, muutus tasunõue VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks
9.veebruaril 2014.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Kostja esitas Riigikohtule 2. märtsil 2017 taotluse peatada tsiviilasja menetlemine TsMS § 356 lg 1 alusel kuni asjas tunnistajana ütlusi andnud J. Nikolajeva vastu algatatud kriminaalasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Taotlusest nähtuvalt on prokuratuur alustanud J. Nikolajeva vastu kriminaalmenetluse karistusseadustiku § 320 lg 1 alusel tulenevalt kahtlusest, et tunnistaja on andnud vande all valeütlusi. Väidetavateks valeütlusteks on väited, et 2014. aastal oli SAP- programm kostja tollilaos paigaldatud ja installeeritud ning tunnistaja kasutas nimetatud programmi.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kolleegium esmalt kostja taotluse peatada tsiviilasja menetlus. Kolleegium jätab kostja taotluse rahuldamata. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Seega on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-15, p 12; 15. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-09, p 13). Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. TsMS-ist ei tulene ka ühtegi teist alust, mis võimaldaks praegusel juhul menetluse peatada (vt nt Riigikohtu 4. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-07, p 10). Riigikohus on enne
1.jaanuari 2006 kehtinud TsMS-i kontekstis märkinud, et kriminaalasjas olemasolev hüpoteetiline täiendavate asjaolude tuvastamise võimalus ei saa tsiviilkohtumenetlust üldjuhul takistada, mistõttu ei pea üldjuhul peatama tsiviilasja menetlust ainuüksi põhjendusega, et paralleelselt menetletakse mingit kriminaalasja ja sealt võib oodata uusi tõendeid (vt Riigikohtu 5. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-41-06, p 24). Kolleegium jääb nimetatud seisukoha juurde. Kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, võib TsMS § 702 lg 2 p 4 järgi olla kohtulahendi hilisema teistmise aluseks.
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 kohaselt tühistada ning asi tuleb TsMS § 669 lg 1 p 5 ja § 692 lg 4 esimese lause alusel saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv leping või on tegu näiliku või heade kommetega vastuolus oleva tehinguga, milline on hagejale lepingust tulenevate kohustuste sisu ning kas hageja on oma kohustused täitnud. Kui maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et leping oli vastuolu tõttu heade kommetega tühine ning hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud, siis ringkonnakohus asus vastupidisele seisukohale, tühistades maakohtu otsuse ja rahuldades uue otsusega hagi. Kolleegium leiab, et seda tehes on ringkonnakohus oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust.
12.1.Kohtud on tuvastanud, et poolte vahel sõlmiti 13. märtsil 2012 leping, mille sisuks oli lepingu
punktis 1.1 sätestatud tööde tegemine, ning et tööde üleandmine ja nende eest tasumine pidi lepingu p-de 1.2 ja 2.1 järgi toimuma kahes etapis. Kohtute seisukohad lahknesid lepingu alusel tehtavate tööde sisu ja ulatuse osas. Maakohus järeldas lepingu p 1.1 ning tööde ja teenuste teostamise graafiku tõlgendamise põhjal, et poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt oli hagejal kohustus installeerida kostjale SAP-tarkvara ning tagada ka kasutuslitsentsi saamine. Ringkonnakohus asus aga seisukohale, et lepingu p-st 1.1 ei tulene hageja kohustust soetada kostjale vastavat tarkvara ega seda ka paigaldada. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus piisavalt põhjendanud, miks tuleb lepingut tõlgendada maakohtust erinevalt. Kui apellatsioonikohus asub esimese astme kohtust vastupidisele seisukohale, peab ta TsMS § 654 lg-st 5 ning § 442 lg-st 8 tulenevalt oma seisukohta põhjendama ning märkima otsuses tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Sealjuures peab ringkonnakohus TsMS § 653 kohaselt põhjendama maakohtu hinnatud tõendite ümberhindamist (vt Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 11). Oma järelduses on ringkonnakohus tuginenud üksnes lepingu p-le 1.1, analüüsimata seda koosmõjus teiste lepingu sätetega. Olukorras, kus hageja kohustuste ulatus ei olnud lepingu p-st 1.1 üheselt mõistetav, mida ringkonnakohus otsuses ise möönis, oleks tulnud poolte tahte väljaselgitamiseks analüüsida ka lepingu teisi sätteid ning selle lisasid. Ringkonnakohus ei ole otsuses andnud hinnangut tööde ja teenuste teostamise graafikule, millele maakohus oma otsuses tugines ning mis maakohtu seisukohalt kinnitab seda, et hageja ülesanne oli ka SAP-tarkvara litsentsi hankimine.
12.2.Hageja lepinguliste kohustuste sisu kindlakstegemisel tugines ringkonnakohus ka RegionKomTorg 26. novembri 2014. a kirjale, mis oli saadetud vastuseks hageja 17. novembri 2014. a järelepärimisele ning millega hageja soovis tõendada tööjaotust enda ning RegionKomTorg ja TeamIdea vahel. Viidatud kiri tõendab ringkonnakohtu arvates seda, et SAP-tarkvara juurutasid kostjale hageja ehitatud infrastruktuurile RegionKomTorg ning tema alltöövõtja TeamIdea. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta selle kirja vastuolu teiste asjas kogutud tõendite ja tuvastatud asjaoludega. Ringkonnakohus märgib otsuse p-s 28, et RegionKomTorg vastusest nähtuvalt on kostja ja RegionKomTorg vahel sõlmitud 9. jaanuaril 2014 SAP-tarkvara kasutamise õiguse omandamise leping, mille alusel on kostjal oma laos tarkvara kasutamise õigus. Samal ajal on kohtud SAP Estonia OÜ kirjaliku vastuse põhjal tuvastanud, et kostjal ei ole SAP-tarkvara kasutamise litsentsi. Kolleegiumi hinnangul oleks ringkonnakohus pidanud kirjeldatud vastuolu korral otsuses põhjendama, miks ta peab üht või teist tõendit ebausaldusväärseks.
12.3.Maakohus järeldas esitatud asjaolude ja tõendite põhjal, et kostja ei ole SAP-programmi kasutanud, vaid on pidanud laoarvestust Excelis, millest kohus järeldas, et hageja ei ole kostjale SAPprogrammi paigaldanud. Seevastu ringkonnakohus on tunnistaja J. Nikolajeva ütlustele tuginedes tuvastanud, et novembris 2013 kasutati kostja laos SAP-tarkvara. Neid ütlusi kinnitab ringkonnakohtu hinnangul muu hulgas ka kostja esitatud tollilao loa taotluselt nähtuv avaldus. Samas on ringkonnakohus tuvastanud, et Maksu- ja Tolliameti inspekteerimisakti kohaselt on kostja 8. jaanuaril 2014 pidanud laoarvestust Excelis. J. Nikolajeva ütlused on ainus otsene tõend,
millest ringkonnakohtu hinnangul tulenes, et kostja on novembris 2013 ka tegelikult SAP-programmi kasutanud. Seda arvesse võttes on ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul ebapiisavalt põhjendanud, miks selle asjaolu saab lugeda tõendatuks J. Nikolajeva ütluste põhjal olukorras, kus need on vastuolus kostja endise juhatuse liikme A. Avdejenko ütlustega ning kus kohtud tuvastasid, et kostjal ei olnud SAP-tarkvara kasutamiseks litsentsi. Olukorras, kus ringkonnakohus soovib tõendeid maakohtust erinevalt hinnata, peab ringkonnakohus TsMS § 653 kohaselt põhjendama, miks ta tõendit teisiti hindab. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, tuleb tal TsMS § 654 lg 5 kohaselt võtta seisukoht kõigi poolte maakohtus esitatud väidete ja vastuväidete kohta ning TsMS § 442 lg 8 kolmanda lause ning § 639 lg 1 kohaselt tuleb otsuses analüüsida kõiki esitatud tõendeid. Ringkonnakohtu otsus ei vasta eeltoodud nõuetele.
12.4.Samuti oleks ringkonnakohus olukorras, kus pooled vaidlesid kokkulepitud tööde valmimise ja üleandmise üle, pidanud hindama aktis kajastatud tööde loetelu ja tuvastama, kas seal loetletud tööd on ka tegelikult tehtud. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kolleegium märgib, et kostja esindaja allkirja olemasolu aktil ei tähenda, et kostja ei saa hiljem tugineda sellele, et aktil kajastatud andmed ei ole õiged ning vastavas mahus töid ei ole tegelikult tehtud. Siiski kehtib VÕS § 76 lg-st 4 tulenev eeldus, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21).
12.5.Eeltoodud rikkumised kujutavad endast menetlusõiguse normi olulisi rikkumisi TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi (ringkonnakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata). Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 692 lg 1 p 2 järgi tühistada.
13.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses tehtud etteheitega, et ringkonnakohus ei oleks tohtinud hinnata tunnistajate A. Avdejenko ja J. Nikolajeva ütlusi maakohtust erinevalt üksnes protokolli põhjal, vaid oleks kahtluse korral ütluste usaldusväärsuses pidanud tunnistaja uuesti üle kuulama. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtul ei ole üldist kohustust varem üle kuulatud tunnistajat uuesti üle kuulata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Seega olukorras, kus ringkonnakohus saab maakohtus toimunud ülekuulamise protokolli põhjal piisavalt hea ülevaate ülekuulamise käigust ja tunnistajate ütluste sisust ning tal ei teki kahtlusi protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta, saab ta anda tunnistaja ütlustele hinnangu ka
üksnes maakohtu istungi protokolli põhjal. Eelduslikult kajastab protokoll ülekuulamise käiku ja tunnistaja ütlusi korrektselt.
14.Kolleegium ei soostu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus oleks pidanud otsuses käsitlema lepingu näilikkust TsÜS § 89 lg 1 alusel. Selle sätte kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kuna ringkonnakohus leidis, et leping sõlmiti ning hageja tegi selle alusel töid ja esitas need kostjale vastuvõtmiseks, siis ei olnud ringkonnakohtul tuvastatud asjaoludel vajalik otsuses lepingu näilikkuse küsimust käsitleda. Kostja ei ole ka väitnud, et pooled oleksid tahtnud tehinguga varjata mingit muud tehingut, mida nad tegelikult teha tahtsid.
15.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et maakohtu seisukoht lepingu heade kommetega vastuolu kohta TsÜS § 86 lg 1 alusel ei ole põhjendatud ega tugine asjakohastele argumentidele. TsÜS § 86 lg 1 järgi on tühine tehing, mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Ringkonnakohus on juhtinud õigesti tähelepanu sellele, et maakohus ei ole põhjendanud, milline lepingus sisalduv kokkulepe ei vasta ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundele. Maakohus põhistas lepingu heade kommete vastasust asjaoluga, et tegemist on märkimisväärse võlasummaga ning kostja tahe ei olnud võtta endale hageja vastu lepingust või muust õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Seega on maakohus sisuliselt põhjendanud lepingu heade kommete vastasust sellega, et leping ei olnud kehtivalt sõlmitud. TsÜS § 86 lg 1 kohaldamise eelduseks on aga kehtiva lepingu olemasolu.
16.Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, justkui oleks ringkonnakohus mõistnud kostjalt välja liiga suure viivise. Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel pidi kostja tasuma hagejale esimese etapi tööde eest 8. veebruaril 2014, muutus tasunõue VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks 9. veebruaril 2014. Ehkki ringkonnakohus märkis otsuse põhjendavas osas ekslikult, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 8. veebruaril 2014, on ta mõistnud viivise kostjalt õigesti välja alates 9. veebruarist 2014. Kolleegium märgib siiski, et tulenevalt põhinõude kohta tehtud otsuse tühistamisest, tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata uuesti ka viivisenõude põhjendatust.
17.Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
18.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tuleb kautsjon tagastada Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le. Malle Seppik, Ants Kull, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.