K. M. , P. R. (endine H. ) ja S. R. avaldus avalikult kasutatavalt teelt kinnistutele juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja Avaldajad: K. M. ,isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx; e-post: P. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx; e-post: S. R. , (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxx-xxxxxxxx; e-post: Avaldajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin AntsovAdvokaadibüroo Kuklase&Partnerid
Menetlusosalised ja nende esindajad
Lõuna-Eesti osakond asukohaga Jüri 26, Võru; e-post: [email protected] Puudutatud isikud: R. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx; e-post: R. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: T. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxx-xxxxxxxxx; e-post: T. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxx-xxxxxxxx M. H. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress M. T. ; e-post: E. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx; epost: Kinnisasjade asukohajärgne vallavalitsus: xxxxxx Vallavalitsus , registrikood 75009467, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx; e-post Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. M. , P. H. . (praegu R. ) ja S. R. avaldus juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele osaliselt.
2.Määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (xxxxxxxxxxx kõrvalmaanteelt) xxxxx ja xxxxxxx kinnistutele xxxxxxx kinnistul, katastriüksustel xxxxx:xxx:xxxx ja xxxxx:xxx:xxxx paikneva xxxxxxxxx piirneva eratee kaudu tähtajaliselt, kuni uue juurdepääsutee valmimiseni, mille kaudu on võimalik juurdepääs xxxxxxx ja xxxxx kinnistutele xxxxx-xxxxxxxx teelt.
3.Määrata, et xxxxxxx kinnistul asuvat erateed, pikkusega 345 meetrit võib kasutada juurdepääsuteena xxxxx ja xxxxxxx kinnistutele ööpäevaringselt liiklemiseks nii jalgsi kui liiklusvahenditega.
4.Määrata, et xxxxx ja xxxxxxx kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud hoidma xxxxxxx kinnistul kulgeva xxxxxxxxx piirneva eratee sõidukitega liiklemiseks vajalikus seisundis, kahjustamata seoses tee hooldamisega teega külgneva ala taimestikku ning säilitades tee sõidetava osa senises laiuses, s.o 2,6-2,9 m.
5.Määrata tasu juurdepääsu kasutamise eest esialgse õiguskaitse kohaldamise perioodil s.o ajavahemikul 27.05.2015. a kuni 20.10.2017.a. 46 (nelikümmend kuus) eurot, mis tuleb tasuda xxxxx ja xxxxxxx kinnistu omanikel xxxxxxx kinnistu omanikule võrdsetes osades, s.o 23 (kakskümmend kolm) eurot kummagi kinnistu omanikul.
6.Määrata, et tagasiulatuvalt tasumisele kuuluva tasu juurdepääsu võimaldamise eest esialgse õiguskaitse perioodil on xxxxx ja xxxxxxx kinnistu omanikud kohustatud maksma xxxxxxx kinnistu omanikule 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest.
7.Määrata tasu juurdepääsu võimaldamise eest alates 21.10.2017. a 19 (üheksateist) eurot 25 senti eurot aastas, millest 19 eurot on hüvitis ainukasutusõiguse kaotamise eest teealuse maa suhtes ja 0,25 eurot teealuse maa eest tasumisele kuuluv maamaks.
8.Määrata, et xxxxx ja xxxxxxx kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud maksma xxxxxxx kinnistu igakordsele omanikule iga-aastase tasu juurdepääsu võimaldamise eest võrdsetes osades hiljemalt 31. detsembriks. 2017.a. eest alates 21.10.2017.a. tasumisele kuuluv summa on 4 (neli) eurot.
9.Kanda kohtumääruse jõustumisel kinnistusraamatusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu, nimetusega xxxxxxx, registriosa nr xxxxxx, kolmandasse jakku märge, mille järgi on xxxxxxx kinnistu koormatud tasulise juurdepääsuõigusega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas asuva xxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxx ja xxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxx kasuks alates märke kinnistusraamatusse kandmisest kuni uue juurdepääsutee valmimiseni.
10.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE TsMS § 6186 ja 661 lg 1 ja 2 alusel
KORD JA
MÄÄRUSE
JÕUSTUMINE
Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtule esitatud asjaolud ja avaldajate taotlus
1.K. M. , P. H. . ja S. R. on 20.05.2015. a esitanud kohtule avalduse avalikult kasutatavalt teelt tähtajatu juurdepääsu määramiseks S. R. kuuluvale kinnistule xxxxxxx ja K. M. ning P. H. . kuuluvale kinnistule xxxxx mööda R. K. kuuluvat kinnistut xxxxxxx läbivat juurdepääsuteed pikkusega 345 meetrit ja laiusega 3,6 meetrit. Avalduse järgi on kinnistu xxxxxxx omanik S. R. ning kinnistu xxxxx omanikud K. M. , kellele kuulub 1⁄4 kaasomandist ja P. H. . , kellele kuulub 3⁄4 kaasomandist. 19.08.2016.a. kinnistamisavalduse aluselon kinnistu xxxxx omanikuna kinnistusraamatusse kantud T. A. . Kinnistutel xxxxxxx ja xxxxx puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldajad kasutavad oma kinnistutele juurdepääsuks R.
K. kuuluvat xxxxxxx kinnistut ja nad soovivad seda teha ka edaspidi, kuid xxxxxxx kinnistu omanik R. K. on 24.03.2015. a teatanud xxxxxx Vallavalitsusele saadetud kirjas, et sulgeb 31.05.2015. a kraavidega tema kinnistut läbiva jalgtee, mida avaldajad kasutavad juurdepääsuks oma kinnistutele. R. K. on märkinud, et juurdepääsuks avaldajatele kuuluvatele kinnistutele võib rajada temale kuuluvale xxxxxxx kinnistule uue tee tema soovitud kohast, kuid tee rajamise ja korrashoiuga kaasnevad kulud peavad kandma avaldajad.
2.Käesoleval ajal on xxxxxxx kinnistut läbiv tee ainus juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt avaldajate kinnistutele, sest ühel pool kinnistuid on xxxxxxxx ja teisel pool põllud. Avaldajad on seisukohal, et R. K. poolt väljapakutud rajatav tee on kaks korda pikem kui kasutuses olev tee. Avaldajatel puuduvad rahalised vahendid uue tee rajamiseks ning tee rajamise kulud ületavad olulisel määral senise tee kasutamise kulusid. Avaldajatel on vaja pääseda oma kinnistutelt avalikult kasutatavale teele nii jalgsi kui ka sõiduautoga. Juurdepääsu võimaldamine xxxxxxx ja xxxxx kinnistutelt avalikult kasutatavale teele läbi xxxxxxx kinnistu igapäevaselt ja igal kellaajal ei kahjusta xxxxxxx kinnistu omaniku huve, kuna xxxxxxx kinnistut on juurdepääsuks avaldajate kinnistutele kasutatud aastaid ning liiklus teel, mida kasutatavad avaldajad, ei ole intensiivne. Tee asub xxxxxxx kinnistu ühes servas. Avaldajad olid nõus maksma xxxxxxx kinnistu omanikule hüvitist avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu võimaldamise eest 50 eurot aastas, sest tegemist on suhteliselt lühikese teelõiguga, mille hooldamiseks pole vaja teha suuri kulutusi ning juurdepääsu võimaldamine ei vähenda xxxxxxx kinnistu väärtust. Avaldajad taotlevad, et kohus kohustaks xxxxxxx
kinnistu omanikku hoidma tema kinnistut läbiv tee seisukorras, mis võimaldab selle läbimist sõiduautoga.
3.18.09.2017. a kohtule esitatud täiendavas kirjalikus seisukohas (tl.168-169), on avaldajad nõustunud juurdepääsu kasutamise tasuna hüvitama xxxxxxx kinnistul paikneva tee pindalale vastava maamaksu osa, mis on 0,23 eurot aastas ning reaalservituudi talumise tasuna 0,02 eurot ruutmeetri kohta, tingimusel, et xxxxxxx kinnistu omanikule jääb tee korrashoiu kohustus. Samas on avaldajad nõus ka edaspidi hooldama xxxxxxx kinnistul asuvat teed, kui nende käest ei nõuta eraldi tee kasutamise tasu ja kui xxxxxxx kinnistu omanik ei kahjusta teed teadlikult viisil, mis väljub tee tavapärase kasutamise raamest. Avaldajad eelistavad võimalust, et neile jääb tee korrashoiu kohustus ja nad hüvitavad xxxxxxx kinnistu omanikule tee osale vastava maamaksu. Puudutatud isikute seisukohad
4.Puudutatud isik R. K. on esitanud 20.07.2015. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta leiab, et juurdepääs avaldajate kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt tuleks korraldada uue rajatava tee kaudu läbi K. kinnistu. Senise juurdepääsu säilitamine avalikult kasutatavalt teelt avaldajate kinnistutele läbi xxxxxxx kinnistu pole mõistlik. Tee, mida kasutavad avaldajad, kulgeb järve kaldal ja oli aastaid jalgtee või karjatee, mida mööda aeti karja rohumaadele. Muu liiklus avaldajate elukohtadesse toimus mööda K. ja xxxxxxx kinnistute piiril olnud teed, mis on teadmata ajal üles küntud. Alles siis hakati avaldajate kinnistutele pääsemiseks kasutama järveäärset teed. Nimetatud teed ei ole kunagi teeks ehitatud, vaid tegemist on pinnasteega, mille laius on maksimaalselt 2,5 meetrit. See tähendab, et teele mahub vaid üks sõidurada ja kaks autot vastassuundadest ei saa teineteisest mööduda.
Tee äärde ei saa rajada seadusega ettenähtud kaitsevööndit, kuna järve ja tee vahele jääb umbes 7-10 meetrine riba järve kallast, kus kasvavad puud. Tee teisele poole on põldude ja tee vahele moodustunud järsak, kus kasvavad põlispuud. Pinnase erosiooni ja vajumise tõttu paljastuvad puude juured ja tugev tuul võib murda puud teele. Olenevalt ilmastikust võib kiirabiauto tee raskustega läbida, kuid tuletõrjeauto jaoks ei ole see võimalik sõiduki mõõtmete ja kaalu tõttu. Tee koormab kinnistut liigselt, takistades järve kalda hooldamist, kasutamist ja puhastamist. R. K. on seisukohal, et avaldajate kinnistutele avalikult teelt juurdepääsu võimaldamiseks tuleb taastada varasemalt majapidamisi teenindanud, üles küntud tee, mis kulges K. kinnistust kuni avaldajate kinnistuteni. Osa sellest teest (avalikult teelt umbes 300 meetrit kuni K. kinnistuni) on olemas ja vastab kõigile nõuetele. Tee paineks xxxxxxx kinnistul. Praegu tuleb avaldajatel avalikule teele jõudmiseks läbida umbes 900 meetrit, rajatava tee puhul aga umbes 700 meetrit. Selline lahendus koormaks vähem xxxxxxx kinnistut, sest kinnistu omanikul on võimalik korrastada järve kallas ning väheneks tee olemasolust tulenevate kahjude risk kinnistu omanikule. Endise tee taastamist on võimalik rahastada kõigi tee kasutajate ja valla ühiste vahenditega või toetusega, mida on xxxxxx valla elanikel võimalik saada juurdepääsuteede rajamiseks hajaasustuse programmi raames.
5.Tartu Maakohtu 05.11.2015. a määrusega kaasati menetlusse asjast puudutatud isikutena T. R. ja M. H. , kellele kuuluvatele kinnisasjadele puudub samuti juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning kes kasutavad juurdepääsuna xxxxxxx kinnistul asuvat teed ning E. R. , kelle kinnistul asuvalt erateelt oleks R. K. ettepaneku järgi võimalik rajada uus juurdepääs
üle xxxxxxx juurdepääs.
kinnistu
kinnisasjadele,
millel
puudub
Puudutatud isik M. H. esitas 15.12.2015. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl.91), milles ta ei toeta R. K. ettepanekut ehitada xxxxxxx kinnistu maa peale veel üks tee, kuna järveäärne tee on korras. M. H. vanavanemate talukoht asus xxxxxxxxx ääres ja nad külastasid seda alates 1980.-ndatest aastatest, kasutades selleks mööda järve äärt kulgevat teed, sest teisi teid ei olnud. Üle põllu kulgenud tee oli üles küntud, et saada suurt põllumassiivi. xxxxx teed hoidis korras kolhoos, kes vedas sinna vajadusel kruusa ning sellel teel sõitsid ka suured traktorid. M. H. käib xxxxxxxxx äärsel kinnistul korra aastas, kasutades juurdepääsuks järveäärset teed. Puudutatud isiku E. R. 02.01.2016. a kohtule esitatud kirjalikust seisukohast (tl.97) nähtub, et ta pole nõus andma xxxxxxxx kinnistul asuvat erateed avalikku kasutusse. xxxxxxxx kinnistul haritaval põllul asuv lühike eratee lõik on suletud ühest otsast kividega maaparandustööde käigus. xxxxxxxx kinnistu omaniku kinnitusel on xxxxxxx kinnistul olevat teed kasutatud juurdepääsuks xxxxxxx ja xxxxx kinnistutele juba aastakümneid. Kohus on telefonitsi ära kuulanud ka puudutatud isiku T. R. , kelle kinnistu nimetusega xxxx paikneb enne xxxxxxx kinnistut ning mille paikneb 20 m ulatuses sama xxxxxxxxx äärne tee, milline kulgeb xxxxxxx kinnistul. T. R. pooldab, et kasutusse jääks järveäärne tee, mida tema kasutab oma kinnisasjale pääsemiseks mõned korrad aastas nii jalgsi kui autoga. Uue tee rajamine nõuab rahalisi vahendeid. Tee kasutamise eest tuleks määrata õiglane hüvitis.
6.Kohus on 25.05.2017. a määrusega kaasanud menetlusse asjast puudutatud isikutena kinnistu xxxxx uue omaniku T. A. ja kinnistu xxxxxxx uue omaniku R. K. . R. K. on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl.118) kinnitanud, et toetab senises menetluses R. K. poolt esitatud seisukohti. R. K. hinnangul ei ole järve kaldal looduslikult kujunenud teed edaspidi võimalik autodega liiklemiseks kasutada, mida kinnitab teelt järve vajunud tuletõrje paakauto juhtum. Puudutatud isik T. A. kinnitas 25.07.2017. a toimunud kohtuistungil, et on juurdepääsu osas xxxxx kinnistu endiste omanike K. M. ja P. R. samadel seisukohtadel. Ta möönab, et järveäärne juurdepääsutee on küll korrastamata, kuid uue tee rajamiseks ei ole põhjust, kui tee on olemas (tl.129). Puudutatud isik R. K. ning avaldajad K. M. ja P. R. on soovinud osaleda asja edasises menetluses (tl.117, 129 pöördel).
7.Puudutatud isikud R. K. ja R. K. esitasid 18.09.2017. a kohtule täiendavalt kirjaliku seisukoha (tl.147-152). Lisaks varasemas menetluses väljendatud seisukohtade kordamisele ei nõustu R. K. ja R. K. avaldajate poolt väljapakutud tasuga50 eurot aastas juurdepääsu võimaldamise eest avalikult kasutatavalt teelt avaldajate kinnistutele järveäärse tee kaudu. Nad taotlevad määrata xxxxxxx kinnistu omanikule tasu juurdepääsu võimaldamise eest ka ajavahemiku eest, mil juurdepääs oli määratud esialgse õiguskaitse korras. Puudutatud isikud paluvad omandiriive eest tasu määramisel arvestada kasu, mis jääb koormatava kinnisasja omanikul asja loovutamisel saamata, kulusid, mille hoiavad avaldajad kokku koormatud kinnisasja omaniku arvelt, kasutusõiguse väärtust, tee seisundit ja järveäärse idüllilise asukoha eripära.
Analoogse maatüki kasutusõigus vaidlusaluse asja asukohas on maatüki suurust arvestades 1200 eurot aastas, millele lisandub maamaks, mis on xxxxxxx kinnistul 99 eurot aastas. xxxxxxx kinnistu omanik pole nõus teed remontima ja hooldama. Kui kohus määrab juurdepääsu senises asukohas, siis tuleks tingimuseks seada, et järveäärse raja laiust ei muudeta kohtades, kus see on väiksem kui kolm meetrit ning tee kvaliteedi riisiko jääb avaldajate kanda. Kõik puude ja põõsaste lõikamised tee ääres tuleb eelnevalt läbi arutada xxxxxxx kinnistu omanikuga.
8.xxxxxx Vallavalitsus toetab 25.juunil 2015.a. kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tl.25) avaldajate taotlust määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt xxxxx ja xxxxxxx kinnistutele xxxxxxx kinnistul asuva järveäärse tee kaudu. Nimetatud kasutusel olnud tee on kõige lähem võimalus pääsemaks avalikule teele, alternatiivsed võimalused avalikult kasutatavalt teelt xxxxx ja xxxxxxx kinnistule pääsemiseks puuduvad. xxxxxxx kinnistul paikneva tee kasutamine pole kinnitu omanikule põhjendamatult koormav, sest teed on kasutatud juba aastakümneid, teed kasutavad peamiselt kaks majapidamist ja see kulgeb kinnistu äärest. xxxxxxx kinnistut läbivat teed on juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt kasutanud ka xxxxx kinnistu kõrval asuva metsamaa omanik M. H. . Juurdepääs läbi xxxxxxx kinnistu tuleb võimaldada ka hädaabitranspordile, sest kiirabi- või tuletõrjeauto juurdepääsu takistamine võib kaasa tuua raske tagajärje. xxxxxx Vallavalitsusel puuduvad uue tee rajamiseks eelarvelised vahendid.
Kohtu põhjendused
9.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Asja lahendamisel tuleb aluseks võtta AÕS § 156 lg 1, mis sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kinnistusmaaratu registriosa nr xxxxxxx väljatrükist (tl 112) nähtub, et kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxx xxxxxx vald xxxxx küla nimetusega xxxxx pindalaga 20 062 m2 omanikud ajavahemikul 06.03.2007. a kuni 24.08.2016. a olid K. M. (1/4 kaasomandist) ja P. H. . (3/4 kaasomandist) ja alates 25.08.2016. a on kinnistu xxxxx omanik T. A. . Kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx väljatrükist (tl 5) nähtub, et kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxx xxxxxx vald xxxxx küla nimetusega xxxxxxx pindalaga 8379 m2 omanik on
S. R. .
Kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx väljatrükist (tl 111) nähtub, et kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxx xxxxxx vald xxxxx küla nimetusega xxxxxxx omanik ajavahemikul 01.07.2014. a kuni 22.11.2016. a oli R. K. ja alates 23.11.2016. a on kinnistu xxxxxxx omanik R. K. . Kinnistu xxxxxxx koosneb kahest katastriüksusest, mille pindalad on 19,4 hektarit ja 1,1 hektarit.
Maa-ameti kaardiserveri väljavõttest (tl 8), xxxxxx Vallavalitsuse kirjale lisatud kaardilt (tl 11), puudutatud isiku R. K. esitatud teede kaardilt (tl 34) ja xxxxxxx kinnistu detailplaneeringu juurde kuuluvatelt kaartidelt (tl-d 153-155) nähtub, et xxxxxxx ja xxxxx kinnistutelt puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, sest kinnistud piirnevad xxxxxxxxx ja teiste kinnistutega. Ainus juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt xxxxxxx ja xxxxx kinnistutele on käesoleval ajal järveäärne tee, mis asub suures osas xxxxxxx kinnistul (alguse osas ka riigimaal ja M. E. - R. kuuluval kinnistul ning enne xxxxxxx kinnistule jõudmist T. R. kuuluval xxxx kinnistul). xxxxxxx kinnistu detailplaneeringu juurde kuuluvatelt kaartidelt nähtub, et xxxxxxx kinnistu omanik soovib rajada juurdepääsutee lõunas asuvalt avalikult kasutatavalt xxxxxxxxxxxxx maanteelt xxxxxxx ja xxxxx kinnistule läbi K. ja xxxxxxx kinnistu. Kaartidelt nähtub ka, et xxxxxxx ja xxxxx kinnistutest lõuna poole jääb põllumaa.
10.Kohus on korraldanud 2.oktoobril 2015.a. xxxxx külas xxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxx kinnistutel vaatluse, tuvastamaks kinnitustel paiknevaid teid ja juurdepääsuvõimalusi avalikult kasutatavalt teelt. Vaatluse käigus (protokoll koos fotodega tld 52-56) on tuvastatud, arvestades muuhulgas vaatlusel osalenud xxxxxx vallavalitsuse esindajate- vallasekretäri ja maakorraldaja selgitusi, et xxxxxxxxx rannaalalt kulgeb valla avalik tee xxxxxxx kinnistu suunas. Valla teele järgneb teeosa, mis paikneb riigimaal, ja peale seda M. E. - R. kuuluv kinnistu, kust on xxxxxxx kinnistu piirini 130 meetrit. xxxxxxx kinnistult kulgeb tee 20 meetri ulatuses T. R. kinnistul, seejärel suundub xxxxxxx kinnistule, millelt xxxxx kinnistule. Tee on täidetud kruusaga, sõidetava osa laius järve ääres kahe
metsatuka vahel on 2,6 meetrit ja lagedamal alal 2,9 meetrit. Sõiduteel on nähtav erodeerinud koht, mille on avaldajate sõnul tekitanud kevadel põldudelt voolav vesi. Vaatluse käigus on R. K. näidanud kohta (vaatluse ajal umbrohtunud põllumaa), kuhu ta soovib rajada uue juurdepääsutee xxxxx-xxxxxxxx maanteelt, mille alguseks oleks 200 m ulatuses E. R. kuuluva xxxxxxxx kinnistu sissesõidutee. Asjaolu, et ainuke ning aastakümneid kasutusel olnud juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt xxxxx ja xxxxxxx kinnisasjadele on järveäärne tee kinnitab ka puudutatud isikute M. H. ja E. R. ning xxxxxx Vallavalitsuse seisukohtades märgitu. M. H. on märkinud , et üle põllu kulgenud tee oli üles küntud juba 1980-ndael aastatel ning kuni kohaliku kolhoosi tegevuse lõppemiseni oli tegemist korraliku külavaheteega.
11.Hinnates kogutud tõendeid ja poolte poolt esiletoodud asjaolusid, leiab kohus, et xxxxx ja xxxxxxx kinnistult pääseb avalikult kasutatavale teele praegu vaid xxxxxxxxx kaldal paikneva tee kaudu, mis läbib xxxxxxx kinnistu. Tee mõiste on sätestatud liiklusseaduse (LS) § 2 p 81, mille viimase lause kohaselt võib pinnastee olla ka selleks kujunenud sõidukite liikumise tulemusena. Kohtu hinnangul seetõttu relevantne puudutatud isiku R. K. vastuväide nimetatud juurdepääsu kasutamisele, et tegemist ei ole teele esitatavatele nõuetele vastava rajatisega. Ka xxxxxxx kinnisasja koosseisu kuuluvate katastriüksuste (maaüksuste) plaanidel (tl.137, 138) on nimetatud tee tähistatud kitsendusena (tähistus K-1, teed). Kuna tegemist on kinnisasja olulise osaga (erateega), võib seda teed kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. xxxxxxx kinnistu omanik ei ole sellist luba andnud, sest ta soovib lõpetada xxxxxxxxx ääres kulgeva tee kasutamise, rajades uue
juurdepääsutee xxxxx-xxxxxxxx kõrvalmaanteelt läbi K. ja xxxxxxx kinnistute. xxxxxxx kinnistu omanik on põhjendanud senise, järve äärest kulgeva juurdepääsutee kasutamise lõpetamise soovi asjaoluga, et tee on liiklemiseks ohtlik, tee parandamine on seotud suurte kuludega ja tee takistab järve kalda korrastamist. Puudutatud isiku R. K. esitatud fotod (tl-d 41, 43 ja 45 ) kinnitavad, et järveäärse tee juures on maa vajumise tõttu tekkinud järsak, tee on porine ja suurte masinatega raskesti läbitav. Asjaolu, et tee ärakande tõttu vete poolt vajab järveäärne tee hooldust, mis on seotud suurte kulutustega, kinnitab ka Kobras AS arvamus (tl-d 63). Ühtlasi kinnitab Kobras AS arvamus, et xxxxxxx krundi servast kuni K. maatulundusmaad teenindava teeni on võimalik rajada lagedale rohumaale sirge tee, mille hoolduskulud on minimaalsed. 12.Vaatluse protokollist nähtub, et järveäärsel teel on toimunud erosioon. Asjaolu, et järveäärse tee läbimine on suurte autode jaoks ohtlik, kinnitavad puudutatud isiku R. K. esitatud fotod liiklusõnnetusest (tl-d 103-109), millest nähtub, et päästeauto vajus järveäärsel teel külili. Juurdepääsutee, mida xxxxxxx kinnistu omanik soovib rajada xxxxx-xxxxxxxx teelt läbi xxxxxxx kinnistu xxxxx ja xxxxxxx kinnistuteni, kulgeks ka xxxxxxxx kinnistul asuval teelõigul, kuid xxxxxxxx kinnistu omanik pole nõus andma tema kinnistul asuvat teeosa teistele isikutele kasutamiseks ja seda eelkõige põhjusel, et kasutusel olev tee on olemas. xxxxxxx katastriüksuse esialgse eskiislahenduse tutvustuse koosoleku protokollist (tl-d 183-185) nähtub, et juurdepääsutee xxxxxxxxxxxxx teelt läbi xxxxxxx kinnistu xxxxx ja xxxxxxx
kinnistutele saab ehitada ka nii, et see ei läbiks xxxxxxxx kinnistut. Seega on tekkinud olukord, kus xxxxxxx kinnisasjal paiknev ainuke juurdepääsutee xxxxxxx, xxxxx, xxxx ning xxxxx kinnistutele on raskemate transpordivahendite jaoks raskesti läbitav ja xxxxxxx kinnistu omanik soovib rajada uue juurdepääsutee. Kohus leiab, et AÕS § 156 lg 3, mis sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega on katkenud tema tahtel, ei ole käesolevas asjas kohaldatav. xxxxx ja xxxxxxx kinnistute omanikud ei ole end senisest juurdepääsust avalikult kasutatava teega ilma jätnud oma tahtliku tegevusega.
13.Juurdepääsu määramisel üle võõra kinnisasja AÕS § 156 lg 1 alusel tuleb kaaluda, kas juurdepääsu taotleja huvi juurdepääsu vastu on ülekaalukam võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku juurdepääsuõigusest tulenevate õiguste kitsendustega. Tuleb arvestada, et juurdepääs oleks võimalikult vähekoormav. Kohtu hinnangul on uue tee rajamine pikemas perspektiivis kasulikum kui senise tee remontimine. Planeeritav tee on sirge ja hakkaks kulgema mööda lagedat maad, seega on ohutum kui kasutuses olev kitsas järveäärne tee, mille kõrval on järsakud ja mille ääres kasvavad puud, sirget ja lagedal asuvat teed on ka lihtsam hooldada. xxxxx tee hooldamiseks ning isegi senise seisukorra säilitamiseks tuleb teha kulutusi, et kõrvaldada erosiooni tagajärjed ja vältida tee lagunemist uue erosiooni tõttu, kuid ka uue tee rajamine on seotud suurte kuludega.
Kohus on seisukohal, et kinnisasja omanikul on õigus määrata, milliselt tema kinnisasja osalt toimub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjadele, millistel see juurdepääs puudub, kuid käesoleval ajal ei ole xxxxxxx kinnisasjalt juurdepääsuta kinnisasjadele alternatiivset juurdepääsuvõimalust. xxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxx kinnistu omanike vahel ei ole kokkulepet, kes ja millises ulatuses kannab tee ehitusega seotud kulutused, arvestades, et seoses detailplaneeringuga, mis hõlmab xxxxxxx kinnistu jagamist elamukruntideks just xxxxxxxxx ääres, on uue tee rajamine ka xxxxxxx kinnistu omaniku huvides. Käesoleval ajal ei ole selge täpne tee asukoht ning kas üldse ja millal uus tee valmib. xxxxxxx ja xxxxx kinnistutele on vajalik sõidukitega juurdepääsuvõimalus avalikult kasutatavalt teelt ka ajal, mil uut teed veel ei ole. Selle tagamiseks tuleb määrata xxxxxxx ja xxxxx kinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt läbi xxxxxxx kinnistul asuva järveäärse tee kuni uue juurdepääsutee valmimiseni. Senise juurdepääsutee kasutamiseks on olemas väljakujunenud tava. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-45-04 p 16 leidnud, et kui juurdepääsutee kasutamiseks on olemas väljakujunenud tava, siis peab juurdepääsutee teise kohta määramiseks olema mõjuv põhjus. Juurdepääsuõigus tuleb määrata nii jalgsi kui sõidukitega ööpäevaringselt.
14.Juurdepääsu määramine avalikult kasutatavalt teelt xxxxxxx ja xxxxx kinnistutele läbi xxxxxxx kinnistul asuva järveäärse tee tingimusliku tähtajaga, s.o kuni alternatiivse juurdepääsu valmimiseni ei koorma kohtu hinnangul ülemääraselt xxxxxxx kinnistu omanikku. xxxxx teed kasutavad juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele xxxxxxx ja xxxxx kinnisasjade omanikud ja nende perekonnaliikmed
peamiselt suveperioodil (praegused kinnisasjade omanikud on kinnitanud, et kinnistutel alaliselt ei elata). Tee paikneb kinnistu servas xxxxxxxxx ehituskeelu- ja piiranguvööndis, kus on uute hoonete rajamine keelatud. Uute elamute ehitamine xxxxxxx kinnistule pole otstarbekas enne uue juurdepääsutee valmimist. Kuna järveäärsel teel on liiklus vähene, saab xxxxxxx kinnistu omanik korrastada talle kuuluvat xxxxxxxxx kallast ka ajal, mil juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt on määratud läbi järveäärse tee. Kohus ei saa käesoleva asja raames võtta seisukohta xxxxx ja xxxx kinnisasjadele juurdepääsuõiguse määramise suhtes, kuna nimetatud kinnisasjade omanikud ei ole avaldust avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks esitanud. Tulenevalt TsMS § 6181 lg 1 menetleb kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asju vaid avalduse alusel.
15.Järgnevalt võtab kohus seisukoha juurdepääsutee korrashoiu ja tasu küsimustes. xxxxxxx ja xxxxx kinnistute omanikud on kohtumenetluses avaldanud, et nad on nõus hooldama xxxxxxx kinnistul asuvat järveäärset teed, kuna nad on seda ka senini teinud. xxxxxxx kinnistu omanik pole nõustunud tee hooldamise kohustust enda kanda võtma. Seetõttu leiab kohus, et otstarbekas on jätta xxxxxxx kinnistul kulgeva järveäärse juurdepääsutee hooldamise kohustus xxxxxxx ja xxxxx kinnistute omanikele. xxxxxxx kinnistul asuva järveäärse tee kasutamise eest juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele peavad xxxxxxx ja xxxxx kinnistu omanikud maksma xxxxxxx kinnistu omanikule tasu.tulenevalt AÕS § 156 lg 1 2.lausest määratakse tasu kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, määrab osundatud paragrahvi 1.lõike 3.lause järgi tasu kohus.
Tasu, mille peab maksma õigustatud kinnisasja omanik juurdepääsuõiguse eest kohustatud kinnisasja omanikule, sisaldab endas hüvitist tee alla jääva maatüki eest tasumisele kuuluva maamaksu suhtes, hüvitist tee hooldamisega seonduvate kulutuste eest ja hüvitist tee alla jääva maatüki ainukasutusõiguse kaotamise eest. Tasu tuleb juurdepääsuõiguse eest maksta ka ajal, mil juurdepääsuõigust kohaldati esialgse õiguskaitse korras. Kuna kohustatud kinnisasja omanik kaotab ainukasutusõiguse teealuse maa suhtes, sõltumata sellest, kes kannab tee hooldamisega seotud kulutused, tuleb hüvitist ainukasutusõiguse kaotamise eest maksta ka juhul, kui teed hooldab kinnistu omanik, kes seda kasutab. Ka Riigikohus on 16.06.2016. a otsuses asjas nr 3-21-180-15 punktis 35 leidnud, et lisaks hüvitisele teealuse maa eest tasumisele kuuluva maamaksule ja tee korrahoiuga seonduvatele kulutustele peab tasu juurdepääsuõiguse eest sisaldama ka hüvitist ainukasutusõiguse kaotamise eest teealuse maa suhtes. xxxxxx Vallavalitsuse 21.08.2017. a vastusest päringule (tl 136) nähtub, et xxxxxxx kinnisasjal paikneva teealuse maa maksu suurus on katastriüksusel xxxxx:xxx:xxxx 0,14 eurot ja katastriüksusel 38501:003:0789 0,09 eurot. Seega tuleb teealuse maatüki eest maksta maamaksu kokku 0,25 eurot (0,14 + 0,09) aastas. Kui juurdepääsuõigus määratakse mööda olemasolevat erateed, sisaldab tasu ainukasutusõiguse kaotamise eest hüvitist kasutuseeliste eest, mida on juurdepääsu omaja saanud juurdepääsutee kasutamisel koormatud kinnisasja omaniku kulul. Riigikohus on 16.06.2016. a otsuses punktis 39 leidnud, et kinnisasja koormisel juurdepääsuga on kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku
samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud kasutada juurdepääsualust maatükki. Samas punktis on Riigikohus märkinud, et juurdepääsu talumise eest tuleb koormatud kinnisasja omanikule maksta tasu ka juhul, kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed. Kasutuseelise arvestamisel tuleb lähtuda konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtusest.
16.Kinnistusregistri väljavõttest registriosa nr xxxxxx suhtes (tl 111) nähtub, et kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxx xxxxxx vald xxxxx küla nimetusega xxxxxxx on maatulundusmaa ja koosneb kahest katastriüksusest, mille pindalad on 19,4 hektarit ja 1,1 hektarit. xxxxxxx kinnisasja katastriüksuse plaanide (tl-d 137-138) kohaselt koosneb xxxxxxx kinnisasja suurem katastriüksus haritavast maast 18,41 hektarit, looduslikust rohumaast 0,1 hektarit, metsamaast 0,5 hektarit, õuemaast 0,14 hektarit ja muust maast 0,25 hektarit ning väiksem katastriüksus haritavast maast 0,74 hektarit, looduslikust rohumaast 0,06 hektarit, metsamaast 0,21 hektarit ja muust maast 0,09 hektarit. Maa-ameti vastusest kohtu päringule (tl 141) nähtub, et xxxxx maakonnas oli 2015. aastal maatulundusmaa rendi keskmine tasu 105 eurot hektarilt, 2016. aastal oli maatulundusmaa rendi keskmine tasu 47 eurot hektarilt ja 2017. aasta esimeses pooles oli maatulundusmaa rendi keskmine tasu 80 eurot hektarilt. Ajavahemikus 2015-2017 on xxxxx maakonnas maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustel sõlmitud kolm teeservituudi lepingut (kaks 2015. aastal ja üks 2017. aastal). Keskmine reaalservituudi tasu on 0,02 eurot ruutmeetrilt. Valitseva kinnisasja omanikul on tee korrashoiu kohustus ning teeniva kinnisasja omanikul on õigus kasutada servituudiala
tingimusel, et ta ei kahjusta servituudiala ega takista valitseva kinnisasja omaniku õiguste teostamist.
17.Puudutatud isikud R. K. ja R. K. leiavad, et analoogse maatüki kasutusõigus vaidlusaluse asja asukohas on 1200 eurot aastas, kuid nad ei ole esitanud oma väidet kinnitavaid tõendeid. Seetõttu jätab kohus nimetatud väite tähelepanuta. Kohus võtab tasu kindlaksmääramisel aluseks Maa-ameti poolt esitatud andmed vaidlusaluse kinnisasjaga sarnase otstarbega kinnisasja keskmise reaalservituudi tasu kohta maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustel. Kohus leiab, et valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkuleppel seatud teeservituudiga ja kohtu määratud juurdepääsuõigusega kaasnevad teeniva kinnisasja suhtes kehtivad piirangud on enamasti samasugused, seega on võimalik hüvitise määramisel lähtuda Maa-ameti vastuses toodud tasumääradest maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustel sõlmitud teeservituudi lepingu korral. Avaldajad on nõustunud maksma eraldi tasu tee kasutamise eest juhul, kui tee korrashoiu kohustus jääks xxxxxxx kinnistu omanikule. Kohus on siiski seisukohal, et ainukasutusõiguse kaotamise eest tuleb xxxxx ja xxxxxxx kinnistu omanikel maksta xxxxxxx kinnistu omanikule hüvitist ka juhul, kui nad ise hooldavad teed, sest teealuse maa omanik kaotab juurdepääsuõiguse määramise tõttu õiguse kasutada ainuisikuliselt teealust maad ja tema omandiõiguse riive teealuse maa suhtes on samasugune, sõltumata sellest, kes teed hooldab. Hüvitis ainukasutusõiguse kaotamise eest pole tasu tee hooldamise eest. Kuna xxxxxxx kinnistu omanik kaotab juurdepääsuõiguse määramisega ainukasutusõiguse ainult teealuse maa suhtes, tuleb xxxxxxx kinnistu omanikule
hüvitada kasutuseelised, mida ta oleks saanud, kui tal oleks olnud teealuse maa suhtes ainukasutusõigus.
18.xxxxxxx kinnisasja katastriüksuse plaanidest ei nähtu, kas muu maa on ainult teealune maa või sisaldab see ka teisi maatükke. Katastriüksuse plaanides pole märgitud, kui suur on teealuse maa pindala, seega ei saa teealuse maa pindala tuvastamisel lähtuda xxxxxxx kinnisasja katastriüksuse plaanidest. Vaatluse käigus on kohus tuvastanud, et vaadeldava järveäärse tee laius on kahe metsatuka vahel 2,6 meetrit ja lagedamal alal 2,9 meetrit. Puudutatud isikute R. K. ja R. K. väitel on järveäärse tee laius väiksem kui kolm meetrit. Ka avaldajad on 18.09.2017. a kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades nõustunud, et tee laius on 2,6 - 2,9 meetrit. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus järveäärse tee keskmise laiusena aluseks 2,75 meetrit. Avaldajate väitel on xxxxxxx kinnistut läbiva järveäärse tee pikkus 345 meetrit, puudutatud isikud pole nimetatud tee pikkusele vastuväiteid esitanud. Seega saab lugeda tõendatuks, et xxxxxxx kinnistut läbiva järveäärse tee pikkus on 345 meetrit ning võttes aluseks tee keskmise laiuse - 2,75 meetrit, on xxxxxxx kinnistut läbiva tee pindala 948,75 ruutmeetrit. Kuivõrd ajavahemikul 2015—2017 oli xxxxx maakonnas maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste suhtes sõlmitud teeservituudi lepingutes keskmine reaalservituudi tasu 0,02 eurot ruutmeetrilt aastas, tuleb määrata xxxxxxx kinnistu omanikule kinnistut läbiva tee ainukasutusõiguse kaotamise eest hüvitis 18,98 (0,02 x 948,75) eurot aastas. Kohus ümardab hüvitise täiseuroni, s.o 19 eurot.
Kuna xxxxxxx kinnistut läbiva järveäärse juurdepääsu tee hooldamise kohustus pannakse xxxxxxx ja xxxxx kinnistu omanikele, ei määra kohus xxxxxxx kinnistu omanikule hüvitist tee hooldamisega seonduvate kulude eest. Seega tuleb xxxxxxx kinnistu igakordse omaniku kasuks välja mõista juurdepääsuõiguse määramise tõttu tasu, mis koosneb hüvitisest ainukasutusõiguse kaotamise eest teealuse maa suhtes 19 eurot aastas ning teealuse maa eest tasumisele kuuluvast maamaksust 0,25 eurot aastas.
19.Tasu juurdepääsu võimaldamise eest tuleb määrata ka ajavavahemiku eest, kui juurdepääs toimus esialgse õiguskaitse korras Tartu Maakohtu 27.05.2015. a määruse alusel. Seega on xxxxxxx kinnistu omanik pidanud võimaldama esialgse õiguskaitse korras xxxxxxx ja xxxxx kinnistutele juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt läbi talle kuuluva kinnistu kulgeva järveäärse tee kuni kohtulahendi tegemiseni kahe aasta nelja kuu kahekümne kolme päeva jooksul. Arvestades eelnevat, tuleb xxxxxxx ja xxxxx kinnistu omanikelt xxxxxxx kinnistu omaniku kasuks välja mõista teealuse maa eest 2015. a ja 2016. a tasutud maamaks summas 0,50 eurot (0,25 x 2) ja hüvitis ainukasutusõiguse kaotamise eest teealuse maa suhtes 45,47 eurot [( 2x19) + (4x1,58) + 23x0,05). Kohus ümardab nimetatud summa 45,50 euroni, mis tähendab, et juurdepääsuõiguse kasutmise eest ajutise õiguskaitse kehtivuse perioodil tuleb tasuda koos maamaksuga 46 eurot. Kuivõrd 2017.a. eest on juurdepääsuõiguse kasutamise tasu kuni 20.10.2017.a. arvestatud esialgse õiguskaitse perioodi tasu hulka, jääb ajavahemiku alates 21.10.2017 kuni 31.12.2017 eest tasuda koos maamaksuga 3,96 eurot [(2x1,58) + (11x0,05) + 0,25], mille kohus ümardab 4 euroni.
Teealuselt maa eest tasumisele kuuluva maamaks on sama, sõltumata sellest, mitu inimest kasutab teed juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele. Omandiõiguse riive, mis kaasneb ainukasutusõigusega kaotusega teealusele maale, ei suurene olulisel määral, kui ühe kinnistu omaniku asemel kasutavad teed kahe kinnistu omanikud. Seega pole alust suurendada ainukasutusõiguse kaotusega eest makstavat hüvitist asjaolu tõttu, et teed kasutavad kahe kinnistu omanikud. Kuna nii xxxxxxx ja xxxxx kinnistu on kaks eraldiseisvat kinnistut ja juurdepääsu määramine tekitab kaks eraldi õigussuhet xxxxxxx kinnistu ja xxxxx kinnistu vaheline õigussuhe ja xxxxxxx kinnistu ja xxxxxxx kinnistu vaheline õigussuhe, on xxxxxxx ja xxxxx kinnistu omanikud juurdepääsutasu maksmise kohustuse suhtes osavõlgnikud. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mis annaks aluse jagada juurdepääsutasu maksmise kohustus ebavõrdsetes osades. Seega tuleb juurdepääsutasu maksmise kohustus jagada VÕS § 63 lg 1 alusel xxxxxxx ja xxxxx kinnistute omanike vahel võrdsetes osades. Arvestades asjaolu, et praegu pole teada, kui suures ulatuses hakkab läbima uus tee, mis ühendab xxxxxxx ja xxxxx kinnistut avalikult kasutatava xxxxx-xxxxxxxx teega, xxxxxxx kinnistut ja kui suured on uue tee ehitamise kulud, ei saa praegu kindlaks määrata tasu uue tee ehitamise ja kasutamise eest. Nimetatud küsimused on võimalik kinnistute omanike vahel lahendada ka kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata või muutuvad asjaolud sellisel määral, et kohtu määratud juurdepääsu säilitamine kohtu määratud tingimustel toob kaasa raskeid tagajärgi, on asjaosalistel TsMS § 6185 alusel õigus esitada kohtule avaldus määruse muutmiseks.
20.AÕS § 141 lg 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Kohus leiab, et kohtu määratud juurdepääsuõigus ja selle tasu kuuluvad kandmisele kinnistusraamatusse xxxxxxx kinnistu registriosa kolmandasse jakku vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 15 lg 1 p 1. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi on asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks vaja koormatava kinnisasja omaniku nõusolekut. KRS § 341 lg 8 järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Et tagada kohtulahendi täidetavus ja vältida olukorda, kus xxxxxxx ja xxxxx kinnistu omanikud peavad pöörduma kohtusse hagiga asendada kohtuotsusega nõusolek juurdepääsuõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse, kui xxxxxxx kinnistu omanik ei anna selleks nõusolekut, asendab kohus KRS § 341 lg 8 alusel xxxxxxx kinnistu omaniku nõusoleku määrusega ja määrab, et juurdepääsuõigus tuleb kanda kinnistusraamatusse.
21.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda, sest lahendi tegemisel on kohus võtnud arvesse nii avaldaja kui puudutatud isikute poolt esiletoodud asjaolud ja kohtumäärus on nii avaldajate kui puudutatud isikute huvides. Avaldajate huvides on, et neil on võimalik oma kinnisasjadele
juurdepääsuks kasutada xxxxxxx kinnistul olemasolevat teed, puudutatud isiku huvides on, et määras kinnistut läbiva tee kasutamise tingimuslikult kuni uue juurdepääsutee valmimiseni ning kohus määras tasu kinnisasja ainukasutusõiguse kaotamise eest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.