MP (P) hagi Nordic Finishing Group OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.06.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse MP määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Määruskaebuse esitaja (hageja): MP (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane (e-post: XXX) Kostja: Nordic Finishing Group OÜ (registrikood 12964683, asukoht Suur-Sõjamäe 30, Tallinn, 11415) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta MP määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 02.06.2017 määrus muutmata, arvestades ka käesoleva määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud MP kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.22.07.2016 esitas MP (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Nordic Finishing Group OÜ (kostja) vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Maakohtu määrus
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-11249
2.Harju Maakohtu keeldus 02.06.2017 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ja menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
3.Määruse põhjenduste kohaselt jättis kohus 15.05.2017 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja lepinguline esindaja sai kohtumääruse kätte avaliku e-toimiku kaudu 15.05.2017 ja hageja 16.05.2017.
4.Puuduste kõrvaldamiseks kohustas kohus hagejat hiljemalt 29.05.2017 esitama kohtule menetlusdokumendi, millest nähtuvad hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) (TsMS § 363 lg 1 p 2) ning tasuma täiendavalt riigilõivu 25 eurot ja esitama kohtule riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed (riigilõivuseadus (RLS) § 59 lg 1, TsMS § 339 lg 3).
5.Asja edasist menetlemist takistavad alljärgnevad puudused. TsMS § 363 lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
6.Kohus selgitas 15.05.2017 kohtumääruses hagejale järgmist. Kohus ei saa ise tuletada hagi aluseks olevaid asjaolusid hagiavalduse lisadest ja hagiavalduse veenvuse kontrollimisel ei hinda kohus tõendeid. Hageja peab kohtule hagis selgelt välja tooma hagi aluseks olevad asjaolud. Kohus peab hagi menetlusse võtmise otsustamisel kontrollima hagis esitatud asjaolude vastavust õigusnormi koosseisuga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
7.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus nõuaks kuumpressi Höfer H120 Nr 3526 (2000.a) ja spooni sae Langzauner LZ kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse. AÕS § 80 järgi esitatava nõude aluseks on järgmised asjaolud: 1) asja kirjeldus; 2) asjaolud, millest nähtub, et asi on kostja valduses; 3) asjaolud, millest nähtub, et kostja valduses olev asi kuulub hagejale; 4) asjaolud, millest nähtuvalt on kostja valdus ebaseaduslik.
8.Hagiavaldusest peavad nimetatud asjaolud nähtuma iga väljanõutava asja kohta eraldi. AÕS § 82 lg 1 kohaselt on hagejal eelkirjeldatud asjaolude osas tõendamiskoormis, v.a kostja valduse ebaseaduslikkus. Kostja valduse ebaseaduslikkuse osas on hagejal koormis välja tuua (mitte tõendada) asjaolud, millest nähtub kostja valduse ebaseaduslikkus. Käesoleval juhul hagiavaldusest ei nähtu piisavalt selgelt asjaolud, mille järgi kostja valduses olevad kuumpress Höfer H120 Nr 3526 (2000.a) ja spooni saag Langzauner LZ kuuluvad hagejale. Seetõttu esineb hagiavalduses puudus.
9.AÕS § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 93 kohaselt kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale.
10.Hageja märkis muuhulgas hagis, et 18.11.2015 Francest OÜ kustutati äriregistrist ja seadmete omandiõigus läks seaduse alusel üle hagejale kui selle äriühingu ainuosanikule ning seadmed on kostja otseses valduses.
11.Kohus on seisukohal, et osaühingu äriregistrist kustutamisel ei saa osaühingu osanik(ud) automaatselt osaühingu vara omanikuks. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel (äriseadustik (ÄS) § 148 lg 5). Seejuures ilma likvideerimismenetluseta äriühingu kustutamisel äriregistrist ei ole toimunud äriühingu vara jaotamist, mistõttu toimuda ei ole saanud pärast
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-11249 võlausaldajate nõudeid allesjäänud äriühingu vara jaotamist osaniku või osanike vahel likvideerija(te) poolt (ÄS §-d 205, 216, 218). Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist (ÄS § 214 lg 3).
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid (sealhulgas Francest OÜ likvideerimismenetluse läbiviimise asjaolud ja likvideerija(te) määramine), millest nähtub, kuidas on hageja kuumpressi Höfer H120 Nr 3526 (2000.a) ja spooni sae Langzauner LZ omanikuks saanud ning kuidas on toimunud kuumpressi Höfer H120 Nr 3526 (2000.a) ja spooni sae Langzauner LZ väljanõudeõiguse loovutamine hagejale. Eeltoodut arvestades esineb hagi puudus. Hagejal oli võimalik hagi aluse puudused kõrvaldada nimetatud asjaolude väljatoomisega.
13.Hageja on hagis märkinud, et hagihind on 7200 eurot. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagiavalduselt hagihinnaga 7200 eurot, s.o hagihind kuni 8000 eurot, tasuda riigilõivu 475 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 450 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tasumata riigilõiv 25 eurot, mistõttu esineb hagis puudus. Hagejal on võimalik hagiavalduse puudus kõrvaldada täiendava riigilõivu 25 eurot tasumisega.
14.Hageja sai kohtu 15.05.2019 määruse kätte, kuid määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud.
15.Kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest esinevad eespool kirjeldatud hagiavalduse menetlemist takistavad puudused. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Hagi ei ole menetlusse võetud ja kostja ei ole menetluses osalenud. Seetõttu ei saa kostjal olla menetluskulusid. Kohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Määruskaebus
16.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes kohtumääruse tühistada ning saata hagiavaldus tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud kostja kanda.
17.Määruskaebuse kohaselt ei oleks kohus võinud nimetatud alustel hagi menetlusse võtmisest keelduda. Kuigi kohus sellele sõnaselgelt oma kohtumääruses ei viidanud, on kohus sisuliselt hagivalduse menetlusse võtmisest keeldumisel lähtunud sellest, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2).
18.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Omand, kui absoluutne põhiõigus on PS § 32 alusel seadusega kaitstud, hageja on esitanud hagivalduse oma seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse AÕS § 80 alusel.
19.Õigusalases kirjanduses on asutud seisukohale, et AÕS § 80 alusel nõude esitamisel peab hageja välja tooma asjaolud, et 1) ta on välja nõutavate asjade (seadmete) omanik ja 2) kostja valdab tema asju ning teeb seda 3) ilma õigusliku aluseta. Alles siis, kui kostja vaidleb hageja omandiõigusele vastu (st kui omandiõiguse osas on vaidlus) tuleb hagejal AÕS § 82 lg-e 1 alusel oma omandiõigust tõendada (vt P. Varul jt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2014, lk 362-363).
20.Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt selgitanud, et TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-11249 lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-146-16 ja nr 3-2-1-7-17 ). Seega oleks maakohus vindikatsioonihagi menetlusse võtmise otsustamisel pidanud üksnes kontrollima, kas hageja on nõude aluseks olevad asjaolud hagiavalduses välja toonud, st kas hageja on tuginenud sellele, et on kostjalt väljamõistetavate seadmete omanik ning kostja valdab neid seadmeid ilma õigusliku aluseta.
21.Hageja tõi oma hagiavalduses AÕS § 80 kohaldamiseks vajalikud asjaolud selgelt välja, märkides, et peale Francest OÜ äriregistrist kustutamist on allesjäänud vara (seadmed) üle läinud hagejale kui äriühingu ainuosanikule – st hageja on seadmete omanik (vt hagiavalduse p 3), seadmed on praegu kostja otseses valduses ning vaatamata valdamiseks õigusliku aluse puudumisele ei anna ta neid hagejale välja (hagiavalduse p-d 4-6). Seega on hagiavalduses esitatud kõik vindikatsioonihagi rahuldamiseks vajalikud minimaalsed eeldused ning kohus ei oleks võinud hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.
22.TsMS § 4 lg 2 on sätestatud, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Maakohus asus aga ilma kostja vastava vastuväiteta seisukohale, et hageja omandiõigus seadmetele ei ole piisavalt põhjendatud ja tõendatud.
23.TsMS § 372 lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist. Praegusel juhul, olukorras, kus maakohtule võis jääda hageja vindikatsioonihagi esitamise õigus ebaselgeks, oleks ta pidanud küsima vastavat seisukohta ka kostjalt.
24.TsMS § 4 lg 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus ei andnud selleks võimalustki, kuigi esitatud hagist ja selle lisadest nähtus selgelt, et kohtuväliselt ei õnnestunud hagejal kostjaga ametlikku kontakti saada.
25.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-31-12 on väljendatud seisukohta, et kui tegemist ei ole õiguslikult võimatu hagiavaldusega, tuleb see menetlusse võtta. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist.
26.Kohtule jäi üksnes selgusetuks hageja omandiõiguse saamine. Sellisel juhul tulnuks Riigikohtu eelnevalt viidatud seisukohti arvestades hagiavaldus ikkagi menetlusse võtta ja juhul, kui kostja menetluses hageja omandiõigusele vastu vaidleb, andma hagejale võimaluse oma omandiõiguse põhjendamiseks ja tõendamiseks.
27.Hageja nõudis oma hagiavaldusega kahe seadme, kuumpressi Höfer H120 Nr 3526 (2000.a) ja spooni saagi Langzauner LZ kostja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmist. Teatavasti on asjaõiguse üheks põhiprintsiibiks spetsialiteedi- ehk määratletuse põhimõte. Selle kohaselt saavad asjaõigused tekkida ainult kindlaksmääratud üksikute õigusobjektide suhtes (TsÜS § 6 lg 2 teine lause). Seega on tegemist hageja kahe erineva nõudega kahe erineva seadme kostja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks.
28.TsMS § 147 lg-s 2 on sätestatud, et kui ühes avalduses on esitatud mitu nõuet või taotlust ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, ei või seda nõuet või taotlust jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlusse võtmata. Hageja on hagiavalduses märkinud hagihinnaks kokku 7200 eurot, millelt tal tuli RLS § 59 lg-e 1 ja RLS lisa 1 alusel tasuda riigilõivu kokku 475 eurot. Arvestades, et hageja on hagivalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot ja tasumata on üksnes 25 eurot, on ilmne, et vähemalt ühe hageja nõude osas oli hagejal riigilõiv täielikult tasutud. Siit tulenevalt ja
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-11249 lähtudes TsMS § 147 lg-s 2 sätestatule oleks maakohus pidanud hageja hagivalduse vähemalt hageja ühe nõude osas võtma menetlusse. Menetluse edasine käik
29.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda, kuid peab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel vajalikuks täiendada kohtumääruse põhjendusi (p 30 ja 38). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Määruskaebuse esitajaga tuleb nõustuda selles, et kuigi see vaidlustatud määrusest otseselt ei nähtu, on maakohus hagiavalduse jätnud menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Siiski ei anna nimetatud rikkumine alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna kohtu seisukoht on järeldatav määruse põhjendustest. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust viitega TsMS § 371 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
32.Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus ennatlikult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hageja on hagi aluse hagiavalduses selgelt välja toonud.
33.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, millesse ringkonnakohtul on alust sekkuda juhul, kui maakohus on diskretsioonipiire ületanud. Käesoleval juhul eelnimetatut maakohtule ette heita ei saa.
34.TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16-14, p 13).
35.Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule hagiavalduse, milles palus kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda kuumpressi Höfer H120 nr 3526 (2000 a) ja spooni sae Langzauner LZ (tlk 4). Sealjuures tõi hageja hagiavalduses välja, et seadmed omandas esialgselt 26.03.2012 Francest OÜ, mille ainuosanik oli hageja ja mis kustutati 18.11.2015 äriregistrist. Hageja on seisukohal, et seadmete omandiõigus läks seaduse alusel üle hagejale kui selle äriühingu ainuosanikule (tlk 2).
36.Maakohus jättis hagiavalduse käiguta ja nõudis hagi aluse täpsustamist mh seetõttu, et hageja ei olnud hagiavalduses välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kuidas on talle üle läinud esemete omand või loovutatud nende väljanõudeõigus (tlk 13-14).
37.Ringkonnakohtu hinnangul märkis maakohus sealjuures õigesti, et AÕS § 80 järgi esitatava nõude aluseks on mh asjaolud, millest nähtub, et kostja valduses olev asi kuulub hagejale ning seadusest tulenevalt ei saa osaühingu osanikud osaühingu äriregistrist kustutamisel automaatselt osaühingu vara omanikuks, samuti, et TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt ei saa kohus ise hagiavalduse lisadest tuletada hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, ka puudub kohtul hagiavalduse veenvuse kontrollimisel õigus hinnata tõendeid (tlk 13 pöördel).
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-11249
38.Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja järeldustega selles, et maakohus hindas lubamatult tõendeid, on nõudnud hagejalt nende esitamist või asunud seisukohale, et hageja omandiõigus seadmetele pole piisavalt tõendatud. Maakohus on hageja tähelepanu juhtinud sellele, et omandiõiguse teke hageja poolt märgitud alusel on õiguslikult võimatu.
39.Tulenevalt TsÜS § 41, § 43 ja ÄS § 205, § 216, § 218 koosmõjust saab omand likvideeritava äriühingu allesjäänud varadele selleks õigustatud isikutele tekkida seadusest tulenevalt ainult tehinguliselt, so likvideerimismenetluses kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamise järgselt allesjäänud vara jaotamise (üle andmise) teel. Seega ei eksisteeri õiguskorras sellist õigusnormi, mille alusel oleks omandiõigus hagiavalduses toodud esemetele saanud hagejale tekkida otse seaduse alusel, nagu hageja väidab.
40.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt käesoleval juhul tegemist keeruka õigusliku küsimusega ning maakohus ei pidanud eelistama hagi menetlusse võtmist.
41.Ka on maakohus jätnud õigesti kostja menetlusse kaasamata, arvestades, et TsMS § 371 lg 2 p 1 peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-07, p 10). TsMS § 372 lg 3 alusel kostjalt seisukoha küsimine on kohtu diskretsiooniotsus, mitte kohustus.
42.Kuivõrd hageja jättis hagiavalduses esinenud puudused õigeaegselt kõrvaldamata, leidis maakohus õigesti, et asja menetlemine on takistatud ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Sealjuures ei oma tähtsust asjaolu, et hageja on riigilõivu tasunud ühe nõude menetlemise eest, kuna mõlema seadme väljanõudmise nõude menetlemise eelduseks oli hagi aluses esinenud puuduste kõrvaldamine, mida aga hageja ei ole teinud.
43.TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
44.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja temale ei saa olla tekkinud menetluskulusid, ei määra ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks.
45.Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Kaija Kaijanen kohtunik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.