lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-32961/47

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-32961/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2169
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 2, 3, 5, 6PankrS § 173 lg 1, 2TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 172 lg 7Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 201TsiviilkohtumenetlusõigusvõimeTsMS § 220 lg 2Eesti Vabariigi esindamine menetlusosalisenaTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-32961/8Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.10.20112-11-32961/16Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.03.20122-11-32961/63Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja15.02.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-32961

Tsiviilasi

AK avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. juuni 2017 määrus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik, määruskaebuse esitaja): AK (isikukood XXXXXXXXXXX) Usaldusisik: Arina Liskmann-Getsu Puudutatud isikud (võlausaldajad, vastustajad): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), AS Eesti Krediidipank, Skanska EMV AS ja Danske Bank AS (Eesti filiaali kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 28. juuni 2017 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga täpsustada selle põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega, samuti täiendada määrust otsustusega kohustusest vabastamise menetluse kulude jaotuse kohta.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Kohustustest vabastamise menetluse kulud maa- ja ringkonnakohtus jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
VÕS § 104 lg 5Vastutus süü puhul

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 5. oktoobri 2011 määrusega kuulutati välja AK (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) pankrot. Maakohus lõpetas 26. märtsi 2012 määrusega pankrotimenetluse ja algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning nimetas usaldusisikuks Arina Liskmann-Getsu.
2.Võlgnik esitas 19. aprillil 2017 kohtule taotluse lõpetada tema kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid seisukohad kolm võlausaldajat viiest. Seisukoha esitajatest ei olnud vastuväiteid Eesti Vabariigil, aga AS Eesti Krediidipank ja Danske Bank AS vaidlesid taotlusele vastu. Võlausaldajad märkisid, et võlgnik ei ole viie aasta jooksul tasunud ühtegi makset nõuete katteks ja seetõttu tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
4.Maakohus kuulas suuliselt ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik selgitas, et ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele midagi tasunud. Tal on XXX, mis iga aastaga suureneb ja vajab kirurgilist sekkumist. Tööotsingutega on ta tegelenud, kuulutusi saatnud nii Eestis kui ka Venemaal. Haridusest lähtuvalt ei saa ta loomingulist tööd, vaid temalt eeldatakse füüsilist tööd, mida ta aga ei saa terviseprobleemide tõttu teha. Terviseprobleemid on kestnud juba 15 aastat.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5.Maakohus lõpetas 28. juuni 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, määras avaldada sellekohane teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vabastada usaldusisik tema kohustustest. Menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud. 5.1 Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamist võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 3 järgi ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 5.2 PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 5.3 PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 5.4 Võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik oli kogu kohustustest vabastamise menetluse aja töötu ja tal puudus vara võlausaldajatele maksete teostamiseks. Võlgnik ei tõendanud, et ta oleks teinud piisavaid pingutusi mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Võlgnik ei ole põhjendanud ega esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta tegi töö otsimiseks. 2 (5)

5.5 Kuigi tervislik seisund piirab võlgnikul teatavate füüsiliste tööde tegemist, on ta võimeline tegema mittefüüsilist tööd. Kui võlgnik oleks aktiivselt töö tegemise võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajatele hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse aja (viie aasta jooksul) teinud ühtegi makset võlgnevuse katteks. Lisaks ei ole võlgnik avaldanud teavet oma igapäevaste kulude kohta, on vaid selgitanud, et elatub elukaaslase vahenditest. Seega on alust arvata, et võlgnik on PankrS § 173 lg 2 kohaselt asunud varjama oma saadud tulusid ning vara. 5.6 Maakohus viitas Riigikohtu 20. juuni 2016 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16 ja märkis, et võlgadest vabastamise menetluse eesmärk ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Võlgnik on kohustustest vabastamise võimaluse minetanud, kui ta rikub tahtlikult PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning on kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Seega ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. 5.7 Kokkuvõtvalt lähtus maakohus talle esitatud teabest kohustustest vabastamise menetluse kestel ja keeldus vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5.8 Juhindudes PankrS § 175 lg-st 7 määras maakohus avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Võlgnik esitas vaidlustatud määruse peale 12. juulil 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja esimese võimalusena teha uus määrus, millega vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, või teise võimalusena pikendada kohustustest vabastamise menetlust ja määrata võlgnikule täiendav tähtaeg, mis ei ole pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
7.Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:  maakohus ei põhjendanud, mis alusel kujunes arvamus tulude varjamise kohta. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, milliseid tegusid võlgnikule oma sissetulekute varjamisena ette heidetakse. Ebaselge on, mida maakohus pidas tulude varjamiseks, kuna võlgnik esitas andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta;  maakohus ei arvestanud, et võlgnikul oli pankroti väljakuulutamisel vara (kinnistud), mida pankrotihaldur asus realiseerima ja mille arvel on osaliselt võlausaldajate nõuded võimalik rahuldada;  samuti jäid arvestamata tervisetõendid, mis näitavad, et võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal teha füüsilist tööd. Seega ei saa väita, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust. Võlgnik on oma võimaluste piires pingutanud töö otsimisel, kuid sellist tööd, mis võimaldaks võlausaldajatele midagi tasuda, ei ole kahjuks leidnud. Usaldusisik tõi aruannetes välja kõik asjaolud, mis puudutavad võlgniku tervist ja sellega seoses töö otsimist, kuid maakohus nendega ei arvestanud. 3 (5)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja kaebusele vastamiseks. Kõik võlausaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 2. augustil 2017 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja selle resolutsioon võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise osas tuleb jätta muutmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 kaudu kohalduva TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel täpsustab ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi ja teeb täiendava otsustuse menetluskulude jaotuse kohta. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Maakohus tugines võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel PankrS § 175 lg 2 p-le 2, § 173 lg-tele 1 ja 2. Kohtul on PankrS § 175 lg 5 alusel kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul mh kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte p 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Vaidlus puudub selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul väljamakseid teinud. Võlgnik põhjendab seda väitega, et tal ei ole õnnestunud tööd leida. Usaldusisiku aruannete kohaselt on võlgnik usaldusisiku järelepärimistele vastanud, et tegeleb töö otsimisega nii Eestis kui ka välismaal erinevates internetiportaalides ja tuttavate kaudu (I kd tl 188 ja 192 pöördel). Samuti väitis võlgnik 4. mai 2017 ärakuulamisel, et ta on tööd otsinud ja kuulutusi saatnud nii siin kui Venemaal. Võlgniku avaldatu on paljasõnaline, kuna ta ei esitanud tõendeid asjaolu kohta, et ta ka tegelikkuses tööd on otsinud. Lisaks ei saa kuulutuste avaldamist internetiportaalides pidada aktiivseks töö otsimiseks. Maakohus juhtis võlgniku tähelepanu sellele, et vastav väide vajab tõendamist. Võlgnik tugineb sellele, et töö saamist raskendab tema tervislik seisund. Samas ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit, et ta on kohustustest vabastamise menetluse ajal (viie aasta jooksul) arsti poole pöördunud. Maakohtule esitatud tervisetõenditest nähtuvalt pöördus võlgnik tervishoiuteenuse osutaja poole alles käesoleva aasta jaanuaris. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestust ja eesmärke arvestades piisav, kui võlgnik tõendab töö saamise takistuse üksnes selle menetluse lõppfaasis. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud igale võlgnikule ning ei ole iga võlgniku õigus. Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset ega esitanud põhistatud väiteid töö otsimise ning oma tervisliku seisundi kohta. Võlgnikule on selgitatud 26. märtsi 2012 määruses tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab absoluutse keeldumisaluse, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve ning seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. 4 (5)
11.Võlgniku pankrotiavaldusest nähtuvalt (I kd tl 4) ja ajutise halduri aruande kohaselt (I kd tl 40) võlgnikul pankrotiavalduse esitamise ajal kinnisvara puudus. Ajutine haldur on välja toonud, et korteriomand Vilde tee 109 on võõrandatud 2003. aastal, elamumaa Aedvere 14/ Nõgikikka 5 on müüdud 2004. aastal ja korteriomandi Räime 8 müüs kohtutäitur enampakkumisel 1. veebruaril 2011. Seega on ainetu võlgniku väide, et pankrotimenetluses on haldur tema kinnisvara realiseerinud ja saadud raha arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid osaliselt rahuldada.
12.Võlgnik leiab, et kui maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamata, oleks kohus pidanud võtma seisukoha kohustustest vabastamise menetluse pikendamise osas PankrS § 175 lg 51 alusel. Kuna esines absoluutne alus (PankrS § 175 lg 2 p 2) võlgniku kohustustest vabastamise keeldumiseks, ei pidanud maakohus kaaluma ega põhjendama menetluse pikendamata jätmist. Arvestades võlausaldajate rahuldamata nõuete summat (Harju Maakohtu 26. märtsi 2012 määrusest tulenevalt on see kokku 2 177 960,18 eurot), asjaolu, et võlgnikul töökoht puudub, ja menetluse kestust (kohus saaks vastavalt PankrS § 175 lg-le 51 pikendada menetlust veel kaheks aastaks), ei täidaks menetluse pikendamine oma eesmärki tagada võlausaldajate nõuete arvestatav rahuldamine.
13.Maakohus tuvastas õigesti, et võlgnik rikkus kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellega mittetegelemise korral seda otsida. Maakohtu järeldus, et võlgnik esitas kohtule valeandmeid, oli ennatlik ning praegusel juhul puudusid tõendid selle kohta, et võlgnik sai tulusid, mida teadlikult kohtu eest varjas. Nimetatud seisukoht tuleb maakohtu põhjendustest välja jätta.
14.Ringkonnakohus märgib, et menetluslikult ebakorrektne oli maakohtus käsitleda menetlusosalistena Eesti Vabariigi nimel nõuded esitanud asutusi, kellel puudub iseseisev tsiviilkohtumenetlusõigusvõime TsMS § 201 tähenduses. Riik osaleb TsMS § 220 lg 2 kohaselt menetluses nende asutuste kaudu, kelle valitsemisalasse kuulub vastavate nõuete haldamine ja maksmapanemine. Kirjeldatud rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit ega ole vaidlustatud määruse tühistamise alus.
15.Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Kohustustest vabastamise menetluse kulud jäävad vastava avalduse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel võlgniku kanda. Kuna maakohus kulude jaotust ei otsustanud ega sellest tulenevalt ka kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei saa seda teha ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruste jõustumist kindlaks maakohus.
16.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval