Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Puuduvad kehtivad rendi- ja üürilepingud ; Perekonnaseis: lahutatud; elab vanemate juures ja nende kulul; tervislik seisund „ei ole kiita“ ja tänase seisuga ei ole võimalik rääkida võlgade isegi osalisest kustutamisest; igasugune vara puudub; võlgnikule kuuluva OÜ NB raamatupidamisdokumente ei ole võimalik esitada, sest raamatupidaja palkamiseks puudub raha, kuid siiski olevat juba ette valmistatud OÜ NB pankrotiavaldus. Halduri esialgsel hinnangul on võlgnik pankrotiavalduse esitamisega pisut liiga kaua viivitanud. Samuti on võlgnikul täitmata kohustused, mis tulenevad OÜ NB juhatuse liikme staatusest. Tänase seisuga ei ole võlgnik suuteline oma kohustusi võlausaldajate ees täitma. Võlgnikul puudub töökoht ja igasugune püsisissetulek, mida (või millest osa) saaks arvata pankrotivarasse. Võlgniku vara. Võlgniku pangakontod on tühjad. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgnikule on varem kuulunud 5 kinnisasja. Ajutisel halduril seni puuduvad kahtlused, et minevikus võõrandatud kinnistud oleksid võõrandatud hinnaga alla nende turuväärtuse või et oleks nende tehingutega muul viisil kahjustatud tänaste võlausaldajate huve. Võlgnikule kuulub kinnisvara vahendamise ja arendusega tegelenud OÜ NB(reg-kood XXX) osa nimiväärtusega 2556 eurot. Võlgniku esindaja teatel on OÜ NB maksejõuetu. Kinnistusraamatu andmetel kuulub OÜ-le NB3 kinnistut, neist 3,4 ha suuruse “G ” osas on sisse kantud keelumärk SVAS kasuks. Seega on OÜ NB osa AK pankrotivarana väärtusetu. Maanteeameti liiklusregistri teatel on võlgniku nimel registreeritud 2 veesõidukit: mootorpaat Orion 15 registrimärgiga XXX sõudepaat registrimärgiga XXX Võlgniku kinnitusel on tegemist kummipaatidega, mis on utiliseeritud ja mida enam ei ole olemas. Muu vara, mida saaks arvata pankrotivarasse, võlgnikul puudub. Võlgniku võlad Võlgniku teatel on temale teadaolevate võlgade suuruseks 78 440,68 eurot. Ajutise halduri kogutud andmetel on võlgnikul teadaolevate võlgade suurus järgmine: nr Võlausaldaja nimi Kohustuse suurus, €

Danske Bank A/S Eesti 52 020,95 filiaal

AS Eesti Krediidipank 33 458,62

Maksu- ja Tolliamet 4,81

KOKKU

85 484,38 Pankroti väljakuulutamise hetkeni suureneb võlgade kogusumma intresside ja viiviste võrra veelgi. Krediidiinfo Faktiraporti kohaselt tekkisid võlgnikul maksehäired (liisingmaksed) alates 2009.aasta detsembrikuust. Pankrotimenetluse kulude katmine Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Võlgniku kinnitusel tal puudub töökoht ja sissetulek ning ta ei ole ta võimeline oma võlgasid tasuma. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul tänases olukorras võimalus kõigi võlgade tasumiseks ja võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Pankroti võimalikult kiire väljakuulutamine peataks võlgniku tasumata võlgadele viiviste ja intresside jätkuva lisandumise. Kuna võlgniku tervis ei ole heas korras, tuleb loota, et võlgnik taastab töövõime ja töötahte ning siiski jätkab oma pankrotimenetluses täitmata jäävate kohustuste täitmist võlgadest vabastamise menetluse käigus, mille algatamise osas ta peaks esitama kohtule avalduse. Ajutise halduri hinnangul oli maksejõuetuse põhjuseks mitme asjaolu koostoime, sealhulgas

üldise majanduslangusega kaasnenud kinnisvara väärtuse langus ja sellega kaasnenud võlgnikuga seotud äriühingute äriplaanide nurjumine ja töökoha kaotus. Võlgnikul ja temaga seotud äriühingutel puudusid rahalised vahendid, mistõttu katkesid kõik äriprojektid (kinnisvaraarendused) ja muutus võimatuks täita lepingujärgseid kohustusi võlausaldajate ees, s.h. sooritada graafikujärgseid laenumakseid. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks võlgniku poolt sooritatud kuriteo tunnustega tegu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et esitatud pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AK’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võlgnikul vara puudub ning võlgasid on kokku summas vähemalt 85 484,38 €. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 900 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku AK’i kanda.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.