Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduste juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Võlgnik loodab tööle asuda ning seeläbi oma võlgnevused likvideerida. Võlausaldaja ja võlgnik nõustuvad ajutise halduri tasuga. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada O R pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus R Piirla. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlgniku vara moodustab 10.70 krooni. Võlgnikul on kohustusi 150 729.43 krooni. Võlausaldaja nõude aluseks on OÜ E ja võlausaldaja vahel sõlmitud võla tunnistamise kokkulepe nr 323293, mille kohaselt OÜ E tunnistas võlgnevust võlausaldaja ees summas 145 659,43 krooni ning kohustus võlgnevuse tasuma vastavalt maksegraafikule kolme osamaksega perioodil 29.09.2006.a kuni 30.11.2006.a. Maksegraafiku täitmise tagamiseks sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik O R käenduslepingu, mille kohaselt kohustus võlgnik solidaarvõlgnikuna vastutama ja tagama OÜ E võlgnevuse tasumise. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja saatis võlgnikule pankrotihoiatuse aadressile xxxTallinnas. Võlgnik pankrotihoiatustele ei vastanud. Võlgniku vastuväite kohaselt ei tea võlgnik, mis asub aadressil xxx Tallinnas. Võlgniku elukoht on xxx Tallinnas. Kohus leiab, et 08.09.2006. a sõlmitud käenduslepingust tulenev nõue on selge. Võlgnik on omakäeliselt lepingu allkirjastanud ning lepingust nähtub, et võlgnik on andnud enda aadressiks xxx Tallinnas. Ebausaldusväärsed on võlgniku vastuväited selle kohta, et ta ei ole saanud võlausaldaja poolt saadetud kirju, s.h pankrotihoiatust aadressil xxx Tallinnas. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et OÜ E osanikuks ja juhatuse liikmeks on lisaks võlgnikule ka J M , kes elab nimetatud aadressil. Juhul kui äriühingu üks osanik ja juhatuse liige annab käenduslepingusse teise osaniku ja juhatuse liikme aadressi, pidi tal olema ka veendumus, et ta sealt kirjad kätte saab. Käenduslepingut sõlmides oli võlgnikul võimalus võlausaldajale teatada ka oma tegelik aadress. Võlgniku selgituse kohaselt viibis ta 2007. a jaanuaris võlausaldaja juures, et kohustuste täitmises kokkuleppida. Kohtu hinnangul viitab ka see asjaolu, et võlgnik siiski sai pankrotihoiatuse ja pöördus seejärel võlausaldaja poole tekkinud probleemi lahendamiseks. Asjaolu, et võlgnik on olnud haige ei ole pankrotimenetluse algatamata ning väljakuulutamata jätmise aluseks. Kohustuse täitmise edasilükkamine saab sel juhul toimuda kokkuleppel võlausaldajaga. Käesolevas menetluses sellist võlausaldaja nõusolekut ei ole. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu

tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrs § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutine pankrotihaldur R Piirla on esitanud tasunõude 11 töötunni eest kokku summas 12 100 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 12 100 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult väljamõistmisele.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.