Tsiviilasja number
2-06-24382
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.04.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Heidi Ritsi ja Erle Veberi hagi Raimo Kilumetsa, Sirle Ley ja Henri Ley vastu valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks Harju Maakohtu 03.12.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raimo Kilumetsa ja Sirle Ley apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Heidi Rits (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Raul Ainla Hageja Erle Veber (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Raul Ainla Kostja Raimo Kilumets (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja Kalle Liiv Kostja Henri Ley (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Kostja Sirle Ley (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x)
Jätta Harju Maakohtu 03.12.2007 otsus muutmata ja rahuldamata. Menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt.
apellatsioonkaebus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Heidi Rits omab korteriomandit aadressiga x ja Erle Veberi korteriomandit aadressiga x. Kostjad takistavad hagejaid ja ka teisi elamus asuvate korteriomandite omanikke katusekorrust kasutamast ning on blokeerinud selle sisenemise lukustatud uksega. Kostjad kasutavad katusekorrust eluruumina, kuigi ei nemad ega ka ükski teine isik ei oma õigust seda eluruumina kasutada. Kostjatel puudub omandiõigus x asuvatele korteriomanditele. R. Kilumetsa ainuke side kõnealuste korteriomanditega seisneb selles, et tema ema Asta Kilumets omab kõnealuses elamus korterit nr 2. R. Kilumetsa emal ei ole elamu kasutuskorra ning remontimise kokkulepet. Isegi juhul, kui R. Kilumets on õigustatud kasutama tema emale kuuluvat korteriomandit, puudub korteriomandite omanike vahel kokkulepe katusekorruse kasutamiseks ning kõik omanikud omavad õigust seda vallata ja kasutada. Katusekorruse eesmärgipärane kasutamine eeldab hagejate omandis oleva elamuosa valdamist ja kasutamist ning selle kasutamise takistamine tuleb lugeda valduse eseme üle tegeliku võimu teostamise takistamiseks. Hagejad paluvad kohustada kostjaid vabastama korteriomandite kaasomandi esemesse kuuluv ehitise osa - katusekorrus ning kohustada kostjaid hoiduma hagejate valduse edasisest rikkumisest. Kostjad hagi ei tunnistanud. Samas majas elavad ka Asta Kilumets ja Priit Paesalu. A. Kilumets kasutab elamispinda alates 1960., erastas elamispinna 1993. Pärast korterite erastamist tekkis möödapääsematu vajadus elamu katuse kapitaalseks parandamiseks. Erastatud korterite omanikel selleks raha ei olnud, samuti soovi katuse parandamiseks kulutusi teha. Lepiti kokku, et R. Kilumets kui korteriomaniku poeg teeb omal kulul katuse remondi ja ülejäänud kahe korteri tookordsed omanikud nõustusid sellega, et katuse kapitaalremondi kulutuste kompensatsiooniks võib kostja pööningu ca 60 ruutmeetrisel osal ehitada välja elamiskõlbliku pinna koos kõige selle juurde kuuluvaga. Tookordse kokkuleppe kohaselt jättis R. Kilumets ka teistele korteriomanikele võimaluse pööningukorrusele enda tarbeks täiendavate pindade väljaehitamiseks, just selle tõttu piirdus ta vaid 60 ruutmeetri väljaehitamisega. 1990 algul parandas R. Kilumets elamu katust ja maja elektrisüsteemi ilma teistelt korteriomanikelt raha nõudmata. R. Kilumets on läbi aastate teinud hädavajalikke väiksemaid parandustöid kogu maja huvides. R. Kilumets ei ole kantud kinnistusraamatusse omanikuna. Hagejate kinnistusraamatusse kantud andmed korteriomandi eseme reaalosa kohta ei ole muutunud pööningul R. Kilumetsa poolt tehtud ümberkorralduste tõttu. Kostjate kasutuses olev pööninguosa on nö koridori lõpus, selle olemasolu ei ahista hagejaid. Kõigil korteriomanikel on jätkuvalt ehitustehniline võimalus nö oma proportsionaalne osa pööningust võtta reaalselt kasutusele. A. Kilumetsal kui korteriomanikul ei ole vastuväiteid, kui teised korteriomanikud sooviksid realiseerida kunagist põhimõttelist kokkulepet pööningu nö oma osade väljaehitamise osas. Hagejate hagi on esitatud pahatahtlikult. Kostjate tegevus ei riku hagejate huve ega piira nende tegevust. Hagi on õiguslikult alusetu, kuna R. Kilumets on 77-aastase korteriomaniku ainus poeg, st korterit omava isiku perekonna (täiskasvanud) liige. Pööningu konkreetse osa (reaalosana) vabastamist ei ole võimalik nõuda mõne korteriomaniku poolt põhjusel, et kõnesolev pööning on kõigi korteriomanike vahel seni reaalosadeks jaotamata. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ning kohustas Raimo Kilumetsa, Sirle Leyd ja Henri Leyd vabastama korteriomandite (korteriomandid registriosa numbritega xxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxx, registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas, Tallinna jaoskonnas, aadress x) kaasomandi esemesse kuuluv ehitise osa – katusekorrus ja kohustas kostjaid hoiduma hagejate valduse edasisest rikkumisest. Menetluskulud jäid kostjate kanda solidaarselt. Kostja seisukoht, et ta võib ehitada ühe kaasomaniku pojana vaidlusaluse elamu pööningule endale eluruumi ja seda kasutada suulise kokkuleppe alusel osade kaasomanikega 2(4)
on õiguslikult põhjendamatu. Hooneregistri õiendist nähtub, et kostja oli elamu kaasomanik korteri x osas ja tema omandiõigus tekkis 18.06.1998 ostu-müügi lepingu alusel. Elamu rekonstrueerimise projektist nähtub kahe korteri elaniku nõusolek elamu rekonstrueerimistööde teostamiseks. Isegi kui eeldada suulise kokkuleppe olemasolu R. Kilumetsa kui kunagise kaasomaniku ja osade kaasomanike vahel, ei kehtiks selline kokkulepe käesolevas asjas hagejateks olevate hagejate suhtes, kuivõrd kaasomanike kasutuskord ei ole kantud kinnistusraamatusse (asjaõigusseadus (AÕS) § 79). Muid asjaolusid, millest tuleneks kostjate õigus pööningut kasutada, kostjad esile ei ole toonud, mistõttu nende valdus tuleb lugeda omavoliliseks (AÕS § 40 lg 2). Kostjad on omavoliliselt rikkunud hagejate omandiõigust vaidlusaluste kinnisasjade (korteriomandite) mõtteliste osade kasutamisega eluruumina, omamata selleks hagejate nõusolekut. Hagejate nõue kostjate vastu kohustamaks neid vabastama korteriomandite kaasomandi esemesse kuuluv ehitise osa (katusekorrus) on seetõttu põhjendatud (AÕS § 80 lg 1 ja 2) ja kuulub rahuldamisele. Kostjad ei väitnud, et nad edaspidi valdust rohkem ei riku, seega on hagejatel alust eeldada rikkumise kordumist. Hagejate nõue kohustamaks kostjaid hoiduma hagejate valduse edasisest rikkumisest on seetõttu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (AÕS § 44 lg 1). Kuivõrd hagejad on esitanud nõuded oma seadusest tulenevate õiguste kaitseks, on kostja mõttekäik hagiavalduse pahatahtlikust esitamisest põhjendamatu. R. Kilumetsal on õigus tulenevalt majas teostatud töödest esitada nõue alusetu rikastumise normide alusel kinnisasja mõttelise osa kaasomanike vastu. Kohtuotsuse täitmise ajaks määras kohus neli kuud otsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Raimo Kilumets ja Sirle Ley esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on rikkunud oluliselt protsessiõigusnormi, kuna jättis kaasamata pooled kaasomanikest kaasomandi valitsemisega seotud vaidlusesse. R. Kilumets esitas kohtule kirjaliku taotluse kaasata menetlusse ka x asuvate korteriomandite omanikud Priit Paesalu ja Asta Kilumets, kuid kohus jättis selle taotluse tähelepanuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 463 lg 1 kohustab menetlusosaliste menetluslikud taotlused lahendama määrusega, kohus seda nõuet ei järginud. Ka kohtuotsusest ei selgu, miks kohus otsustas nelja kaasomanikuga elamus tekkinud (omandi)vaidlusesse jätta kaasamata kaks kaasomanikku. Liiatigi kuulub kaasamata jäetud omanikele pool kogu elamust. Seega on kaasamata jäetud isikud otseselt õigustatud väljendama seisukohta pööningu kasutamise osas. Maakohus jättis järgimata TsMS § 4 lg 4 nõude, mille kohaselt kohus peab tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendatakse kokkuleppega, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Asjas on võimalik saavutada kokkulepe, ent selleks peavad olema kaasatud kõik kaasomanikud. Ainult kõigi kaasomanike vahel on võimalik kindlaks määrata pööningu kasutuskord, seega ka kõnesolev vaidlus sisuliselt lahendada. Kohtuotsusest ei selgu, kas R. Kilumetsa poolt pööningu osaline kasutamine ka tegelikult rikub hagejate kui kaasomanike huve. Kohus jättis tähelepanuta R. Kilumetsa ettepaneku korraldada paikvaatlus, et välja selgitada, milles tegelikult seisneb hagejate väidetavate õiguste rikkumine ning kas seda üldse toimub. Seega jättis kohus sisuliselt välja selgitamata, kas kostja tegevuse tulemus elamu pööningukorrusel ka tegelikult takistab hagejate kaasomandi kaaskasutamist. Kohus ei selgitanud välja, milles seisneb AÕS § 72 nõuete väidetav rikkumine ning kas see üldse aset on leidnud. Tsiviilõiguses kehtiva hea usu põhimõtte rikkumine hagejate poolt seisneb oma õiguse teostamises, mille eesmärgiks oli kahju tekitamine kostjale. Ainult sellisena saab käsitleda hagejate poolt kohtule esitatud kirjalikku nõuet tasuda nende õiguste rikkumise eest
3(4)
4,5 miljonit krooni. Maakohus ei ole seda asjaolu pidanud kohtuotsuses esiletoomist väärivaks, ehkki hagejate poolt on ilmselt eiratud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 nõuet. Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 03.12.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täiesti maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Vaidlus puudub selles, et kostjad ei ole vaidlusaluse kinnistu xkaasomanikud. Kostjad leiavad apellatsioonkaebuses ebaõigesti, et antud tsiviilvaidlus on seotud kaasomandi valitsemisega. Kaasomandi valitsemisega seotud vaidlusesse peavad olema kaasatud kõik kaasomanikud nagu ka Riigikohus on leidnud kaebuses osundatud tsiviilasjas 3-2-1-31-03. Hagejad on esitanud hagi valduse kaitseks isikute vastu, kes ei ole x kinnistu kaasomanikud. Antud tsiviilvaidlus on läbi vaadatud hagimenetluse korras õigesti, kuna tegemist ei ole hagita menetlusega. Seega ei ole kostjate tuginemine nimetatud Riigikohtu lahendile asjakohane. Asjaolu, et Raimo Kilumets on ühe kaasomaniku täisealine poeg, ei muuda tsiviilasja hagita menetluseks. AÕS § 46 kohaselt võib valdaja käesoleva seaduse §-dest 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda. Maakohus on otsuses õigesti leidnud, et kostjad ei ole tõendanud, et neil oli õigus valdust rikkuda. Maakohus leidis, et kostjad on omavoliliselt rikkunud hagejate omandiõigust vaidlusaluste kinnisasjade (korteriomandite) juurde kuuluvate mõtteliste osade kasutamisega eluruumina, omamata selleks hagejate nõusolekut. AÕS § 40 lg 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil on valdus omavoliline. Vaidlus puudub ka selles, et kaasomanike vahel on kindlaks määramata kaasomandi kasutuskord. Kohus ei pidanud antud tsiviilvaidluses kindlaks määrama kaasomandi kasutuskorda, sest kostjad ei ole kaasomanikud ja tegemist ei ole kaasomanike vahelise vaidlusega. Kostjad ei ole tõendanud, et neil oli kõigi kaasomanike või kaasomanike enamuse nõusolek kinnistul asuva elumaja katusekorrusele korteri ehitamiseks ja sinna elama asumiseks. Valdusekaitse hagi võib aga esitada mittekaasomaniku vastu igaüks, kellele kuulub mõtteline osa kaasomandist. Kuna kostjad ei ole vaidlusaluse kinnistu kaasomanikud ja pole tõendanud, et nad valdavad asja õiguslikul alusel, siis ei pidanud kohus ka hinnangut andma, millisel määral kostjate poolt katusealuse väljaehitamine korteriks ja seal elamine otseselt rikub hagejate õigusi ja ei pidanud ka paikvaatlust asjas tegema. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda solidaarselt.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.