Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.12.2007.a. kell 12.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number 2-06-24382 Kohtuasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
HR ja EV hagi RK vastu valduse rikkumise kõrvaldamise ja edasise rikkumisest hoidumise nõudes Hagejad - HR(ik XXX, elukoht XXX); EV(ik XXX, elukoht XXX) Hagejate esindaja - v.adv. Raul Ainla Kostjad - RK(ik XXX, elukoht XX), HL(ik XXX, elukoht XXX); SL(ik XXX elukoht XXX) Kostjate esindaja - Kalle Liiv Kohtuistungil 07.11.2007.a
Resolutsioon.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 12.09.2006.a esitasid hagejad Harju Maakohtusse hagi kostja Raimo
Kilumetsa,
27.03.2007.a ülejäänud kostjate vastu. Hagiavalduse asjaolude kohaselt omab HR korteriomandit aadressiga XXX ja EV korteriomandit aadressiga XXX. Kostja takistab hagejaid ja ka teisi elamus asuvate korteriomandite omanikke katusekorrust kasutamast ning on blokeerinud selle sisenemise lukustatud uksega. Kostja kasutab katusekorrust eluruumina, kuigi ei tema ega ka ükski teine isik ei oma õigust seda eluruumina kasutada. Kostja RK puudub omandiõigus XXXasuvatele korteriomanditele. RK ainuke side kõnealuste korteriomanditega seisneb selles, et tema ema AK(ik XXX) omab kõnealuses elamus korterit nr XXX. Isegi juhul, kui kostja on õigustatud kasutama tema emale kuuluvat korteriomandit, puudub korteriomandite omanike vahel kokkulepe katusekorruse kasutamiseks ning kõik omanikud omavad õigust seda vallata ja kasutada. Katusekorruse eesmärgipärane kasutamine eeldab hagejate omandis oleva elamuosa valdamist ja kasutamist ning selle kasutamise takistamine tuleb lugeda valduse eseme üle tegeliku võimu teostamise takistamiseks. Hageja palub kohustada RK vabastama korteriomandite (korteriomandid registriosa numbritega XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX, registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas, Tallinna jaoskonnas, aadress XXXXXXX) kaasomandi esemesse kuuluv ehitise osa - katuse-korrus. Kohustada kostjat hoiduma hagejate valduse edasisest rikkumisest ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse 11.12.2006.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt ei ole ka kostja R.K emal elamu kasutuskorra ning remontimise kokkulepet. Kostja väide, et ta omab õigust oma ema esindada, on paljasõnaline. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 13.11.2006.a vastuses kostja hagi ei tunnista. Samas majas elavad ka AKja P.P . AK on kostja RK ema, kes kasutab elamispinda alates 1960.a, erastas elamispinna 1993.a. Pärast korterite erastamist tekkis möödapääsematu vajasid elamu katuse kapitaalseks parandamiseks. Erastatud korterite omanikel selleks raha ei olnud, samuti soovi katuse parandamiseks kulutusi teha. Lepiti kokku, et AK kui korteriomaniku poeg teeb omal kulul katuse remondi ja ülejäänud kahe korteri tookordsed omanikud nõustusid sellega, et katuse kapitaalremondi kulutuste kompensatsiooniks võib kostja pööningu ca 60 ruutmeetrisel osal ehitada välja elamiskõlbliku pinna koos kõige selle juurde kuuluvaga. Tookordse kokkuleppe kohaselt jättis kostja ka teistele korteriomanikele võimaluse pööningukorrusele enda tarbeks täiendavate pindade väljaehitamiseks, just selle tõttu piirdus kostja vaid 60 ruutmeetri väljaehitamisega. 1990 algul parandas kostja elamu katust ja parandas maja elektrisüsteemi ilma teistelt korteriomanikelt raha nõudmata. Kostja on läbi aastate teinud hädavajalikke väiksemaid parandustöid kogu maja huvides. RK ei ole kantud kinnistusraamatusse omanikuna. Hagejate kinnistusraamatusse kantud andmed korteriomandi eseme reaalosa kohta ei ole muutunud pööningul RK poolt tehtud ümberkorralduste tõttu. Kostja kasutuses olev pööninguosa on nö koridori lõpus, selle olemasolu ei ahista hagejaid. Kõigil korteriomanikel on jätkuvalt ehitustehniline võimalus nö oma proportsionaalne osa pööningust võtta reaalselt kasutusele. AK kui korteriomanikul ei ole vastuväiteid, kui teised korteriomanikud sooviksid realiseerida kunagist põhimõttelist kokkulepet pööningu nö oma osade väljaehitamise osas. Hagejate hagi on esitatud pahatahtlikult. Kohus peab välja selgitama, kas kostja tegevus maja pööningukorrusel rikub sisuliselt kaasomanike huve ning milles see rikkumine seisneb. Kostja tegevus ei riku hagejate huve ega piira nende tegevust. Hagi on õiguslikult alusetu, kuna kostja on 77-aastase korteriomaniku ainus poeg, st korterit omava isiku perekonna (täiskasvanud) liige. Pööningu konkreetse osa (reaalosana) vabastamist ei ole võimalik nõuda mõne korteriomaniku poolt põhjusel, et kõnesolev pööning on kõigi korteriomanike vahel seni reaalosadeks jaotamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja
kohtukulud hagejate kanda. Teised kostjad hagile ei ole vastanud.
Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejad on vaidlusaluse elamu asukohaga XXX, Tallinnas kaasomanikud (tl 7-10). Vaidlust ei ole selles, et kinnistu kaasomanike vahel puudub kaasomandi kasutuskorda kindlaksmäärav kokkulepe. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole kinnistu kaasomanik. Kostja seisukoht, et ta võib ehitada ühe kaasomaniku pojana vaidlusaluse elamu pööningule endale eluruumi ja seda kasutada suulise kokkuleppe alusel osade kaasomanikega on õiguslikult põhjendamatu. Hooneregistri õiendist (tl 47-48) nähtub, et kostja oli elamu kaasomanik korteri XXX osas ja tema omandiõigus tekkis 18.06.1998.a ostu-müügi lepingu alusel. Elamu rekonstrueerimise projektist (tl 49-56) nähtub kahe korteri elaniku nõusolek elamu rekonstrueerimistööde teostamiseks. Isegi kui eeldada suulise kokkuleppe olemasolu RK kui kunagise kaasomaniku ja osade kaasomanike vahel, ei kehtiks selline kokkulepe käesolevas asjas hagejateks olevate hagejate suhtes, kuivõrd kaasomanike kasutuskord ei ole kantud kinnistusraamatusse (AÕS § 79). Muid asjaolusid, millest tuleneks kostjate õigus pööningut kasutada, kostjad esile ei ole toonud, mistõttu nende valdus tuleb lugeda omavoliliseks (AÕS § 40 lg 2). Kostjad on omavoliliselt rikkunud hagejate omandiõigust vaidlusaluste kinnisasjade (korteriomandite) mõtteliste osade kasutamisega eluruumina, omamata selleks hagejate nõusolekut. Hagejate nõue kostjate vastu kohustamaks neid vabastama korteriomandite kaasomandi esemesse kuuluv ehitise osa (katusekorrus) on seetõttu põhjendatud (AÕS § 80 lg 1 ja 2) ja kuulub rahuldamisele. Kostjad ei väitnud, et nad edaspidi valdust rohkem ei riku, seega on hagejatel alust eeldada rikkumise kordumist. Hagejate nõue kohustamaks kostjaid hoiduma hagejate valduse edasisest rikkumisest on seetõttu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (AÕS § 44 lg 1). Kuivõrd hagejad on esitanud nõuded oma seadusest tulenevate õiguste kaitseks, on kostja mõttekäik hagiavalduse pahatahtlikust esitamisest põhjendamatu. Kui kostja RK leiab, et tal on tulenevalt majas teostatud töödest nõudeid kinnisasja mõttelise osa kaasomanike vastu, on tal õigus esitada nõue alusetu rikastumise normide alusel. Kohtuistungil taotlesid hagejad, et kostjad täidaks kohtuotsuse ühe kuu jooksul. Kostjad palusid kohtuotsuse täitmise tähtajaks määrata üks aasta. Kohus määrab kohtuotsuse täitmise ajaks neli kuud otsuse jõustumisest. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostjate kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejate menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. Hagejatel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ele Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.