Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-07-46001
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. aprill 2008, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontsarov
Kohtuasi
R. Z. hagi korteriühistu K. xxx vastu võlgnevuse puudumise tuvastamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
28. märts 2008
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
R. Z. (IK xxx)
Hageja esindaja:
S. D. (volikirja alusel)
Kostja:
Korteriühistu K. xxx (RK xxx)
Kostja esindaja:
P. V. (juhatuse liige)
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest.
1(4)
Viru Maakohtu menetluses on R. Z. hagi korteriühistu K. xxx vastu võlgnevuse puudumise tuvastamise nõudes.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kostja ei ilmunud 28. märtsil 2008 kohtuistungile. Kostja ei teatanud ka mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks. Kohtukutse on kostja seaduslikule esindajale, juhatuse liikmele kätte toimetatud isiklikult 26. veebruaril 2008 (t.l.-79), mille kohta on väljastusteatel isiku allkiri. Hageja esitas kohtuistungil taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Lähtuvalt TsMS § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14. veebruari 2007 otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-125-06 leidnud, et „kohtule on pandud hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustus. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Kolleegium märgib, et viimati mainitu kehtib ka juhul, mil kostja on esitanud hagile vastuväited, kuid tema kahjuks tehakse tagaseljaotsus TsMS § 413 alusel, st kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu. Kui hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult veenvad, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6)“.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. jaanuar 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07 on selgitatud, et „kolleegiumi arvates tähendab see esmajoones lühikokkuvõtet hagi veenvuse kontrollist TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1 järgi. Viidata tuleb sellele, millist liiki hagiga on tegemist ja millise õigusnormi (ja nt võimaliku lepingutingimuse) alusel tuleb hagi rahuldada. Hageja esitatud, kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud faktiväiteid tuleb tagaseljaotsuses nimetada ulatuses, milles see on vajalik õigusliku põhjenduse mõistmiseks. Tagaseljaotsuses ei ole vaja esitada väidete ega õigusnormide kohaldamise detailset analüüsi. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Tagaseljaotsuse tegemise muid seaduslikke eeldusi peab kohus küll kontrollima, kuid nende olemasolu ei tule tagaseljaotsuses eraldi märkida“.
Hageja esitas nõude tuvastada, et hagejal puudus korteriomandi omandamise seisuga kohustus tasuda korteriühistule K. xxx võlgnevus summas 5515 krooni ja viivised summas 9010 krooni. Hageja esitatud nõue on kostjale teatavaks tehtud. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale kätte toimetatud. Kostja esitas 08. jaanuaril 2008 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles ta hagi ei tunnista. Nähtuvalt hageja esitatud asjaoludest on selline nn negatiivne tuvastushagi sisuliselt taotlus tuvastada, et hagejale ei ole korteriomandi omandamisega üle läinud eelmise omaniku kohustused 2(4)
korteriühistu ees. Hageja väitel oli korteriühistu K. xxx nõue korteri võõrandaja vastu aegunud (t.l. –51). TsÜS § 146 lg kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ja õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tuleb lugeda tuvastatuks, et hagejal puudus korteriomandi omandamise seisuga (07. veebruar 2007) kohustus tasuda korteriühistule K. xxx võlgnevus summas 5515 krooni ja viivised summas 9010 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamine Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Lähtuvalt TsMS § 420 lg 1 ja lg 2, kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. /--/. Hageja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. TsMS § 415 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. /---/. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Viivitamatu täitmine Vastavalt § 467 lg 1, viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega ja lähtuvalt § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ning seega tuleb kohtuotsus tunnistada viivitamata täidetavaks. 3(4)
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.