Muud › Muud hagiasjad

d) Hubert Hirv peab koos Pavel Gammeriga Tallinna vanalinnas hotelle Vana Wiru ja Imperial ning Haapsalus Promenaadi võõrastemaja. Ajakirjanik on segi ajanud hageja ja äriühingud, milles ta otseselt või kaudselt erineva suurusega osalusi omab. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei saa samastada isegi juhul, kui füüsiline isik on juriidilise isiku 100% omanik. Kuivõrd artikli pealkiri on hageja au teotav, palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 150 000 kr. Lisaks palus hageja kohustada kostjat 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kõrvaldama ajalehe Eesti Ekspress online-versioonist ebaõiged andmed ja esitama uudisteagentuurile Baltic News Service (BNS) teate ebaõigete andmete avaldamise kohta. Hageja palus kohustada kostjat avaldama ajalehes Eesti Ekspress samas asukohas ja 49 cm2 suurusega kirjutis, milles kinnitatakse, et 30.11.2006 ajalehes Eesti Ekspress avaldatud artiklis avaldati eelnevalt nimetatud ebaõiged andmed. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja poolt esitatud nõue ei vasta VÕS §-is 1047 lg 4 sätestatud õiguskaitsevahendile. Kostja oli seisukohal, et hageja subjektiivseid õigusi kostja rikkunud ei ole. Kõik kostja poolt hageja kohta esitatud väited põhinevad Tallinna Halduskohtu 22.11.2006 kohtuotsusel. Ajakirjanikud kasutavad artiklite kirjutamisel tavakõnes kasutatavat eesti keelt, mis ei anna alust väita, et kostja on esitanud valeväiteid. Hageja on hagiavalduses tunnistanud oma seotust äriühingutega, millest on vaidlusaluses artiklis kirjutatud ning mille tegevusega teda on seostatud. Kostja ei ole hagejale tekitanud mittevaralist kahju. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 05.06.2007 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Asjas puudus vaidlus, et 30.11.2006 avaldas kostja ajalehes "Eesti Ekspress" artikli pealkirjaga "Hubert Hirv maadleb rahapesu uurijatega" ning et nimetatud artiklis esitati muuhulgas eespool loetletud vaidlusalused väited. Kohus leidis, et hageja esitatud andmete ümberlükkamise (VÕS § 1047 lg 4) ja kahju tekitava käitumise lõpetamise (VÕS § 1055 lg 1) nõude rahuldamise eelduseks on ebaõigete andmete avaldamine. Vaidlusaluse artikli esimeses lauses on märgitud, et Hubert Hirv ja Pavel Gammer peavad tutvustama rahapesu andmebüroole (RAB) oma kuue firma kõiki majandusdokumente. Seega on kohe artikli alguses seostatud hagejat äriühingutega ja märgitud, et esitada on vaja hagejaga seotud kuue äriühingu dokumendid mitte hageja kui füüsilise isiku dokumendid. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et äriühingud, milles hageja omab osalust, tegelevad artiklis viidatud majutusasutuste pidamisega. Antud kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt rahuldati kaebused osaliselt ja tühistati Rahapesu Andmebüroo ettekirjutused osas, millega nõuti raamatupidamisdokumentide esitamist Andmebüroos kohapeal. Ülejäänud osas jäeti kaebused rahuldamata. 22.11.2006 kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus leidnud: „seega tuleb ettekirjutused tühistada osas, millega on nõutud raamatupidamisdokumentide esitamist Andmebüroo asukohas. Andmebürool säilib kaevatud ettekirjutuste alusel õigus kontrollida nõutud dokumente äriühingute juures“. Artikkel on kirjutatud Tallinna Halduskohtu ülalnimetatud kohtuotsusest lähtudes tavakeeles tavalugejale. Hagejal ei ole õigust nõuda, et tema kohta levitatav informatsioon oleks juriidilise sõnastusega, vaid seda, et informatsioon oleks tõepärane. Artiklis on kasutatud äriühingute tegevuse personaliseerimist eesmärgiga näidata lugejale, kes on äriühingute nimel toiminguid tegevad isikud. Artiklis viidatakse otseselt hageja seotusele äriühingutega ning mõistlikul isikul on võimalik artiklist aru saada selliselt, et artiklis 2(4)

kajastatav teave on seotud nii hageja kui ka viidatud äriühingutega. Artiklit tuleb käsitleda tervikuna, sellest üksikuid lauseid välja rebimata. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud. Kuna tõendamist on leidnud, et kostja ei ole esitanud hageja kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid, siis ei ole kostja hageja isiklikke õigusi rikkunud. Sõna maadlema on artiklis kasutatud kujundlikuna ja ei ole artikli kontekstis hageja au teotav. Kohus leiab, et artiklist ei saa teha järeldust selle kohta, et hageja oleks kurjategija, mis võiks kaasa tuua ühiskonna hukkamõistu hageja suhtes. Kostja ei ole hageja au teotavaid andmeid avaldanud, mistõttu ei saanud hagejale mittevaralist kahju tekkida ja hageja vastav nõue, 150 000 kr., tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus Kaebuses palutakse maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kohus on kohtuotsuse jätnud suures osas põhjendamata ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Hageja poolt vaidlustatud väited on ebaõiged seetõttu, et nendega on hageja hagejaga seotud äriühingutega samastatud. Apellandi ja äriühingute, milles ta osalust omab puhul on tegemist erinevate isikutega TsÜS § 24 ja 25 mõistes. Kohus on õigesti märkinud, et vastustaja on hagejaga seotud äriühingute tegevuse hagejaga personaliseerinud. Asjakohatu on aga kohtu põhjendus, et kuivõrd ajakirjanduses on personaliseerimine levinud, võib seda teha. Kohtu poolt faktilistele asjaoludele antav õiguslik hinnang peab põhinema seadusel, mitte ajakirjanduspraktikal. Väide „Huber Hirv maadleb rahapesu uurijatega“, on au ja head nime teotav. Hagejal kui eraisikul ei ole RAB uurijatega mitte minisugust kokkupuudet olnud. Veel vähem nendega „maadelnud“. Nimetatud väide teotab au ja head nime eelkõige selle tõttu, et üldsus seostab rahapesu kuritegevusega. Vaieldamatu on fakt, et isiku seostamine kuritegevusega teotab tema au ja head nime. Käesoleval juhul on hagejale mittevaralist kahju tekitatud, mis tuleb rahaliselt hüvitada. Mittevaarlise kahju hüvitamist saab kahjustatud isik nõuda, kui ta tõendab kahju olemasolu, kahju tekitanud teo õigusvastasuse ning põhjusliku seose õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel. Vastustaja poolt apellandi alusetu seostamine rahapesu/kuritegevusega on ilmselt kaasa toonud teist ühiskonnaliikmete negatiivse suhtumise ja see on omakorda põhjustanud apellandi sotsiaalse heaolu languse. Põhjuslik seos vastustaja käitumise ja apellandi jaoks tagajärje kaasatoomisel seisneb selles, et kuivõrd vastustaja avaldas üleriigilises lehes ebaõigeid andmeid, on avalikkuse ees apellandi au ja nime teotatud, mis on tema mainet oluliselt kahjustanud ning põhjustanud heaolu languse. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. 3(4)

Riigikohus on oma 31.05.2006 otsuses nr. 3-2-1-161-05 selgitanud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.o. kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaamise järgi üldsusele avaldas. Maakohus on seda selgitust järginud. Seetõttu on asjakohatu apellandi väide, et avaldatud faktiväited on objektiivselt väärad. Avaldatud laused võivad sisaldada üheaegselt nii faktiväidet kui ka väärtushinnangut (vaata ülalmärgitud Riigikohtu otsus). Kohtuprotsessi edasiandmisel ja kohtuotsustest tavainimese arusaamise tasemel järelduste tegemine väljendab pigem väärtushinnanguid; hageja nimetamine hotellipidajaks ja kohtuvaidluse nimetamine maadluseks rahapesu uurijatega ei kujuta endast selliseid väärtushinnanguid, mis annaks alust rääkida hagejale hingelise valu ja kannatuste tekitamisest ja mittevaralise kahju hüvituse väljamõistmise põhjendatusest. Maakohus on õigesti leidnud, et need hinnangud ei ole hageja au ja head nime teotavad.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Igor Amann

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.