Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
5.juuni 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-37711
Tsiviilasi
HH’e hagi EEAS vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja – HH (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja – vandeadvokaadi abi Viktor Särgava (Advokaadibüroo XXX);
esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja – EEAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja – Evelin Jõepere (XXX) 16.05.2007.a, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Viktor Särgava ja kostja lepinguline esindaja Evelin Jõepere
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta HH’e kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt palub hageja, et kostja lükkaks ümber ebaõiged andmed, mis avaldati 30.11.2006.a kostjale kuuluvas ajalehes „EE“ artiklis „HH maadleb rahapesu uurijatega“ ning mõista kostjalt välja hagejale kostja poolt tekitatud mittevaralise kahju summas 150 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et lisaks artikli pealkirjale „HH maadleb rahapesu uurijatega“ on artiklis esitatud alljärgnevad ebaõiged väited: a) HH on koos PGhotellipidaja;
b) HH vaidlustas koos PGTallinna Halduskohtus Rahapesu Andmebüroo korralduse, kuid nad kaotasid novembri lõpus toimunud protsessi; c) Tallinna Halduskohus leidis, et HH ei pea koos PG kuue äriühingu dokumente politseisse tassima. Dokumentide lugemiseks peavad Rahapesu Andmebüroo uurijad ise minema HH ja PGmanu; d) HH peab koos PG Tallinna vanalinnas hotelle XXX ning Haapsalus XXX võõrastemaja. Hageja leiab, et kõik eelnimetatud väited on ebaõiged ja ei vasta tegelikkusele. Ajakirjanik on segi ajanud hageja ja äriühingud, milles ta otseselt või kaudselt (ehk läbi teiste äriühingute) erineva suurusega osalusi omab. Hageja peab oluliseks märkida, et füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei saa samastada isegi juhul, kui füüsiline isik on juriidilise isiku 100% omanik. Kuivõrd artikli pealkiri on hageja au teotav, palub hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 150 000 krooni. Menetluse jooksul muutis hageja hagi eset. Lõpliku haginõude kohaselt palub hageja kohustada kostjat 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kõrvaldama ajalehe EEonline-versioonist internetist ebaõiged andmed ja ja esitama uudisteagentuurile Baltic News Service teate ebaõigete andmete avaldamise kohta. Hageja palub kohustada kostjat avaldama ajalehes EEsamas asukohas ja 49 cm2 suurusega kirjutis, milles kinnitatakse, et 30.11.2006.a. ajalehes EEavaldatud artiklis avaldati järgmised ebaõiged andmed: HH maaldelb rahapesu uurijatega; HH on hotellipidaja; HH vaidlustas Tallinna Haldurkohtus Rahapesu Andmebüroo korralduse, kuid nad kaotasid novembri lõpus toimunud protsessi; Tallinna Halduskohus leidis, et HH ei pea kuu äriühingu dokumente politseisse tassima. Dokumentide lugemiseks peavad Rahapesu Andmebüroo uurijad ise minema HHe manu; HH peab Tallinna vanalinnas hotelle XXXning Haapsalus XXX võõrastemaja. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 150 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on alusetud. Hageja poolt esitatud nõue ei vasta Võlaõigusseaduse § 1047 lg-s 4 sätestatud õiguskaitsevahendile. Kostja on seisukohal, et hageja subjektiivseid õigusi kostja rikkunud ei ole. Kõik kostja poolt hageja kohta esitatud väited põhinevad kohtuotsustel. Asjaolu, et ajakirjandus ei ole artiklite avaldamisel kasutanud samasugust juriidilist sõnapruuki nagu kohtuotsustes, ei anna alust väita, et kostja on esitanud valeväiteid. Ajakirjanikud kasutavad artiklite kirjutamisel tavakõnes kasutatavat eesti keelt. Kostja on seisukohal, et hageja isiklikke õigusi ning tõepärase informatsiooni levitamise nõuet ei ole rikutud kui kostja on seostanud hageja tegevust talle kuuluvate ning tema poolt kontrollitavate äriühingute tegevusega. Olles OÜ GBG juhatuse liikmeteks, omasid PG ja HH vastavalt Äriseadustiku §-le 168 lg 2 pädevust võtta vastu kõiki OÜ B, OÜ A, OÜ E ja OÜ T juhtimist puudutavaid otsuseid. Õiguslikult oli PG ja HHel kõige suurem pädevus võtta vastu neid hotelliäritegevusega tegelevaid äriühinguid puudutavaid otsuseid. Kostja selgitab, et on kirjutanud artikli „HH maadleb rahapesu uurijatega“ Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2006.a kohtuotsuse põhjal. Kostja on kajastanud hageja ja HHe äriühingutega seotud kohtuvaidlust, mis kajastub ka artikli esimeses lauses "Hotellipidajad HH ja PG peavad tutvustama rahapesu andmebüroole (RAB) oma kuue firma kõiki majandusdokumente. Hageja on hagiavalduses tunnistanud oma seotust äriühingutega, millest on vaidlusaluses artiklis kirjutatud ning mille tegevusega teda on seostatud. Kostja ei ole hagejale tekitanud mittevaralist kahju. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused kohtuistungil, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et 30.11.2006.a. avaldas kostja ajalehes "EE" artikli pealkirjaga "HH maadleb rahapesu uurijatega" (tl 9). Nimetatud artiklis esitati muuhulgas järgmisi väiteid: - Hotellipidajad HH ja PG peavad tutvustama rahapesu andmebüroole (RAB) oma kuue firma kõiki majandusdokumente. - Mehed üritasid vaidlustada RAB korraldust Tallinna halduskohtus, kuid kaotasid novembri lõpus toimunud protsessi. - Kohtunik Maret Altnurme leidis, et rahapesukahtluse kontrollimiseks peab ettevõtja tutvustama vajadusel kõiki dokumente.(...). Kuid ta otsustas, et ärimehed ei pea dokumente politseisse tassima. Nende lugemiseks peavad RAB uurijad ise minema H ja G manu. - H ja G peavad Tallinna vanalinnas hotelle XXXning Haapsalus XXX võõrastemaja. Hagiavalduse kohaselt on esitatud väited ebaõiged seetõttu, et avaldaja on segi ajanud hageja ja äriühingud, milledes ta otseselt või kaudselt (ehk läbi teiste äriühingute) erineva suurusega osalusi omab. Kohus leiab, et vaidluse lahendamiseks tuleb avaldatud faktiväiteid käsitleda sellistena, nagu need tegelikkuses aset leiavad. Kohus on seisukohal, et kohtul tuleb anda hinnang kostja poolt avaldatud faktiväidete tegelikkusele vastavusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1055 lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kohus leiab, et hageja esitatud andmete ümberlükkamise ja kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude rahuldamise eelduseks on ebaõigete andmete avaldamine. Kohus leiab, et vaidlusaluse artikli esimesest lauses on märgitud, et HH ja PG peavad tutvustama rahapesu andmebüroole ( RAB) oma kuue firma kõiki majandusdokumente. Seega on kohe artikli alguses seostatud hagejat äriühingutega ja märgitud, et esitada on vaja hagejaga seotud kuue äriühingu dokumendid mitte hageja kui füüsilise isiku dokumendid. Asjaolu üle, et läbi osaluste ning lisaks ühe äriühingu juhtorgani liikmena on hageja seotud 22.11.2006.a. Tallinna Halduskohtu kohtuotsuses (tl 75-79) märgitud kuue äriühinguga, kes Rahapesu Andmebüroo ettekirjutust vaidlustasid. Nimetatu on omaks võtnud hageja, samuti on kostja esitanud kohtule sellekohased dokumentaalsed tõendid ( tl 34- 56). Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et äriühingud, milles hageja omab osalust, tegelevad artiklis viidatud majutusasutuste pidamisega. Antud kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt rahuldati kaebused osaliselt ja tühistati Rahapesu Andmebüroo ettekirjutused osas, millega nõuti raamatupidamisdokumentide esitamist Andmebüroos kohapeal. Ülejäänud osas jäeti kaebused rahuldamata. 22.11.2006.a. kohtuotsuse põhjendavas osas (tl 79) on kohus leidnud: Seega tuleb ettekirjutused tühistada osas, millega on nõutud raamatupidamisdokumentide esitamist
Andmebüroo asukohas. Andmebürool säilib kaevatud ettekirjutuste alusel õigus kontrollida nõutud dokumente äriühingute juures. Kohus leiab, et artikkel on kirjutatud Tallinna Halduskohtu ülalnimetatud kohtuotsusest lähtudes tavakeeles tavalugejale ajalehes, mis ei ole suunatud juriidiliste teadmiste olemasolu eeldavale lugejaskonnale. Ajakirjanikud kasutavad artiklite kirjutamisel tavakõnes kasutatavat eesti keelt. Isiku kohta artikli avaldamise korral seisneb isiku isiklik õigus selles, et tema kohta levitatav informatsioon oleks tõepärane. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejal ei ole õigust nõuda, et tema kohta levitatav informatsioon oleks juriidilise sõnastusega, vaid seda, et informatsioon oleks tõepärane. Ajakirjandusele juriidilise sõnastuse kasutamise kohustuse panemine ei ole kooskõlas seaduse, ajakirjanduse eesmärkidega ega sõnavabaduse põhimõttega. Kohus leiab, et artiklis on kasutatud äriühingute tegevuse personaliseerimist eesmärgiga näidata lugejale, kes on äriühingute nimel toiminguid tegevad isikud. Kuivõrd tavapärases sõnakasutuses on selline käsitlus samuti levinud, ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et artiklist võib mõista, et kohtuvaidluse pooleks oli hageja mitte temaga seotud äriühingud. Hageja on seisukohal, et artiklist tulenevad väited üksnes hageja kui füüsilise isiku suhtes. Kohus leiab, et hageja taoline seisukoht on ekslik. Kohus on seisukohal, et artiklis viidatakse otseselt hageja seotusele äriühingutega ning mõistlikul isikul on võimalik artiklist aru saada selliselt, et artiklis kajastatav teave on seotud nii hageja kui ka viidatud äriühingutega. Kohus leiab, et artiklit tuleb käsitleda tervikuna, sellest üksikuid lauseid välja rebimata. Kohus on seisukohal, et artikli kontekstist on üheselt mõistetav, et HHe isikut on käesoleval juhul artiklis käsitletud antud äriühingutega seonduvalt. Kohus leiab, et arvestades artikli pealkirja, artikli ülesehitust ja keelekasutust, on mõistlikul isikul võimalik mõista artiklit selliselt, et kostja poolt hageja kohta avaldatud teave seondub äriühingutega, mis vaidlustasid nendele RAB poolt tehtud ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus ja mis tegelevad majutusasutuste pidamisega. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud. Hageja leiab, et artiklis märgitud pealkiri HH maadleb rahapesu uurijatega ei ole hageja au teotav ja palub välja mõista mittevaralise kahju summas 150 000 krooni. VÕS § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohus leiab, et au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb avaldatud faktiväite tegelikkusele mittevastavusest. Nimetatud artikkel käsitleb hagejaga seotud äriühingutele tehtud ettekirjutust ja hagejaga seotud äriühingute poolt selle vaidlustamise alusel tehtud Tallinna Halduskohtu otsust. Kuna tõendamist on leidnud, et kostja ei ole esitanud hageja kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid, siis ei ole kostja hageja isiklikke õigusi rikkunud. Sõna maadlema on artiklis kasutatud kujundlikuna ja ei ole artikli kontekstis hageja au teotav. Kohus leiab, et artiklist ei saa teha järeldust selle kohta, et hageja oleks kurjategija, mis võiks kaasa tuua ühiskonna hukkamõistu hageja suhtes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole hageja au teotavaid andmeid avaldanud, mistõttu ei saanud hagejale mittevaralist kahju tekkida ja hageja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.