Tsiviilasi nr. 2-07-19175/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 31.märts 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi LAhagi BA’i vastu pärandvara jagamises ja menetluskulude jaotuse määramises hageja LA, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales volitatud esindaja, Rita Oleks kostja BA, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales koos volitatud esindaja, Jevgeni Broi’ga asjaolud BA(i.k. XXX) suri . Hageja on pärandaja abikaasa. Kostja on pärandaja poeg. BA’i pärandvara koosseisus on: - 1⁄2 osa XXX asuvast kinnistust (Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa XXX; XXX mõtteline osa XXX asuvast maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ning reaalosana korter nr. XXX); - 1⁄2 osa XXX asuvast kinnistust (Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa XXX; XXX mõtteline osa XXX asuvast maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ning reaalosana korter nr. XXX); - 1⁄2 osa XXX asuvast kinnistust (Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa XXX; XX mõtteline osa XXX asuvast maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ning reaalosana korter nr. XXX); - 1⁄2 osa XXX vallas asuvast kinnistust (Harju Maakohtu Harju jaoskonna kinnistusregistri registriosa XXX; elamumaa, 869 m2). hageja nõue
Hageja esitas 17.mail 2007 Harju Maakohtule hagi, milles palub - jagada pärandvara, - jätta kostjale kinnistud nr. XXX ja nr. XXX - mõista kostjalt välja pärandvara hoidmise kulud ja - jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus hagi esitamisel jätta temale pärandvarast XXXja XXXasuvad korteriomandid. XXX korteriomand ja XXX asuv kinnistu võiks jääda kostjale. 10.märtsi 2008 avalduses palus hageja jätta kostjale üksnes õiguse saada pärandvara arvel kompensatsiooni. Pärandvara jagamisel palub hageja arvestada ka lisanduva pärandaja huvidega. Hagejale teadaolevalt on pärandi vastuvõtmiseks teinud avalduse pärandaja tütar. Seega peaks kostja kuuluma pärandvarast 1/3 osa. Hageja väidab, et on pärandvara vastu võtnud, tehes selle kohta notarile avalduse. Sama on teinud ka kostja. Pärimismenetlus on peatatud, kuna pooled ei ole pärandvara jagamise viisis kokku leppinud. Hageja väidab, et elab XXX asuvas korteris pikemat aega. Ta ei soovi elukohta vahetada ja tahab selle korteri jätta endale. Hagi esitamisel märkis hageja korteri maksumuseks 1 200 000 krooni. 10.märtsi 2008 avalduses märkis hageja selle korteri maksumuseks 1 100 000 krooni; 11.märtsi 2008 kohtuistungil - 960 000 krooni. Hageja väidab, et XXX asuv korter on tema tütre kasutuses. Tütar on invaliid; elamine naabermajades teeb hagejale lihtsaks tütre ja lapselaste eest hoolitsemise. Selles korteris on tehtud remont pärandaja maitse kohaselt; pärandaja oli selle korteri suhtes eriline huvi. Hagi esitamisel nimetas hageja vara maksumuseks 900 000 krooni, 10.märtsi 2008 avalduses nimetas hageja vara hinnaks 700 000 krooni. Hageja väidab, et XXX asuva korteriomandi ja XXX asuva maatüki maksumuseks on vastavalt 300 000 ja 250 000 krooni. Hageja väidab, et on pärandi hooldamiseks teinud vajalikke ja kasulikke kulutusi kogusummas 55 001 krooni; pärandaja matuse kulud olid 3 000 krooni. Hageja möönab, et ei ole vara kasutusega seonduvas kostjaga nõu pidanud ega ole pakkunud kostjale võimalust vara kasutada. Pärandaja ei tunnistanud kostjat pärijana ega soovinud talle midagi pärandada. kostja vastuväited Kostja väidab, et hageja on kohtusse pöördunud põhjendamatult. Pärandvara jagamiseks pidanuks hageja pöörduma kostja poole. Kostja nõustub hageja nimetatud pärandvara koosseisuga. Kostja väidab, et hageja poolt nimetatud vara maksumus ei ole õige. XXX korteri maksumus on kostja hinnangul 1 400 000 krooni, XXX korteri maksumus - 700 000 krooni, XXX asuva korteri maksumus - 300 000 krooni ja XXX asuva maatüki maksumus - 250 000 krooni. Kostja ei nõustu hageja poolt pakutud pärandvara jagamise viisiga. Kostja soovib pärandvarast endale jätta XXX asuva korteri. Kostja väidab, et vajab korterit endale perega elamiseks. XXX asuv tuba on 16,6 m2 ega sobi perele (abikaasa ja väike laps) elamiseks. Kostja on nõus, et ülejäänud pärandvara jääks kõik hagejale.
Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude pärandvara hooldamise kulude väljamõistmiseks. Hageja on vara ise kasutanud ja saanud selle üürimisest tulu. Väidetavad pärandi hooldamise kulud on tõendamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. kohtu seisukoht Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Pooltel puudub vaidlus selles, et nad on BA’i seadusjärgsed pärijad. Pooled on pärandi vastu võtnud notarile vastava avalduse tegemisega; pärimismenetlus on poolte kinnitusel peatatud seoses vaidlusega pärandvarasse kuuluvate asjade saatuse üle. Asjas kogutud tõendite põhjal on kummalegi pärijale jääva pärandi osa 1⁄2 pärandvarast. Kohus peab vajalikuks märkida, et ei saa pärija osa suuruse määramisel lähtuda võimalikest lisanduvatest pärijatest. Juhul, kui hageja nimetatud isik on õigustatud pärandvara vastu võtma, on tal õigus esitada poolte vastu suunatud nõudeid pärandvarale üldistel alustel. Pooltel puudub vaidlus pärandvara koosseisu üle. Pärandvarasse kuulub 1⁄2 osa kolmest Tallinnas asuvast korteriomandist ja ühest Harjumaal asuvast maatükist. Pärimisseaduse § 144 järgi määratakse pärandvara jagamisel kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagamisel lähtutakse pärandvara hulka kuuluvate asjade harilikust väärtusest. Hageja soovib jätta endale pärandvara koosseisus oleva XXX asuva kinnistu osa; kostja on hageja seisukohaga nõus. Pooled vaidlevad kinnistu hariliku väärtuse üle. Hageja väidab, et kinnistu maksumus on 960 000 krooni, kostja väidab, et 1 400 000 krooni. Hageja on esitanud kinnistu väärtuse tõendamiseks BREC Kinnisvara AS eksperthinnangu, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina koos kinnisvara väätust kajastavate teiste tõendite ja avalikult kättesaadava teabega kogumis. Müügipakkumuste kohaselt soovivad müüjad Lasnamäel, samas piirkonnas asuvate kolmetoaliste korterite eest saada keskmiselt ca 1 400 000 krooni. Renoveerimata korterite ja renoveeritud korterite tehingupakkumused on märkimisväärselt erinevad. Korteriomandi harilikku väärtust mõjutab muu hulgas ka soovitud müügi perioodi pikkus. BREC Kinnisvara AS dokumendis sisalduvas hinnataseme tabelis on Lasnamäel asuva kolmetoalise korteri võimalik müügihind ruutmeetri hinna arvestuses vahemikus 14 500 kroonist 21 000 kroonini. Pooled ei ole vaidluses esile toonud asjaolusid, mis oluliselt mõjutaks XXX asuva korteri väärtust võrrelduna keskmisega. Hagejal puudub kiirmüügi soov. Seega puudub alus lähtuda kiirmüügi hinnast (konservatiivseim) ning korteri renoveerituse hetke tasemest. Kohus leiab, et korteri väärtus tuleb määrata ruutmeetri maksumuse keskmise hinnataseme alusel, s.o. arvestusega 17 750 krooni ruutmeetri eest; korteriomandi reaalosa suurus on 65 m2. Eelneva põhjal hindab kohus korteriomandi harilikuks väärtuseks 1 153 750 krooni, sellest pärandiosa maksumuseks 576 875 krooni. Hageja soovib jätta pärandvarast endale ka XXX asuva korteriomandi. Hageja väidab, et korteriomand on kasutamiseks vajalik tema tütrele. Kostja soovib märgitud korteriomandi jätta endale. Kostja väidab, et vajab korterit oma perele eluasemena kasutamiseks.
Kohus leiab, et XXX asuv korteriomand tuleb jätta hagejale. Kohus peab vajalikuks märkida, et pärandvara jagatakse pärijate vahel. Hageja tütar pärijate ringi ei kuulu; seega pole alust eelistada tema väidetavat kasutushuvi kostja huvidele. Samas arvestab kohus vara jagamisel asjaoluga, et pärandvara koosseisu kuulub üksnes 1⁄2 mõtteline osa korteriomandist. Seega ei lahendaks pärandvarasse kuuluva osa kostjale jätmine sisuliselt poolte vahelisi vara valdamise ja kasutamisega seotud lahkhelisid. Ühetoalise reaalosaga korteriomandi kaasomandisse jätmine viiks paratamatult vara ühise valitsemiseni, mis ei ole poolte vaidlusi arvestades otstarbekas. Pärandvara kostjale jätmine genereeriks kaasomandi lõpetamise vajaduse. Pooltel puudub vaidlus vara maksumuse üle. Mõlemad pooled kinnitasid kohtus, et XXX asuva korteriomandi harilik väärtus on 700 000 krooni. Kohus on poolte seisukohaga seotud. Seega on XXX asuva pärandvara maksumus 350 000 krooni. 10.märtsi 2008 avalduses märkis hageja, et soovib jätta endale kogu pärandvara, seega ka XXX asuva korteriomandi ja XXX vallas asuva kinnistu. Kostja nimetatud vara endale jätta ei soovinud. Pooltel puudub vaidlus selle vara maksumuse üle. Mõlemad pooled kinnitasid kohtus, et XXX asuva korteriomandi harilik väärtus on 300 000 krooni ja XXX vallas asuva kinnistu harilik väärtus on 250 000 krooni. Kohus on poolte seisukohaga seotud. Seega on XXX asuva pärandvara maksumus 150 000 krooni ja XXX vallas asuva pärandvara maksumus 125 000 krooni. Pärandvara kogumaksumus on eeltoodu põhjal 1 201 875 krooni. Hagejal tuleb kostjale hüvitada pärandvara arvel kompensatsioon 600 937.50 krooni. Pärimisseaduse § 148 lg. 2 järgi võetakse pärandvara jagamisel arvesse pärandaja matuse kulud, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandi hoiu ja hooldamise ning inventuuri kulud. Kohus võtab hagejalt kompensatsiooni väljamõistmisel arvesse pärandaja matusekuludest 1⁄2 osa, s.o. 1 500 krooni. Hageja esile toodu matusekulu on mõistlik; selle kulu kandmine üldiselt teadaolev asjaolu ega vaja tõendamist. Kohus ei nõustu hagejaga sellest, et pärandvara maksumusest tuleb maha arvestada ka pärandi hooldamisega seotud kulutused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole pärandvara hoidmiseks tehtud kulutuste kandmist ühegi tõendiga kinnitanud. Korteriühistu XXX tõend kinnitab üksnes kommunaalmaksete arvestamist ja tasunõude esitamist. Teise isiku pangakonto väljavõte ei tõenda hageja poolt kulutuste kandmist. Kommunaalmaksed on seotud kasutuseelisega. Pärandvara on olnud hageja kasutuses. Hageja kinnitas kohtus, et ei ole vara valdamise ja kasutamisega seonduvas kostjaga nõu pidanud. Kohus nõustub kostjaga selles, et varaga seotud kulutuste nõude tasakaalustab eelduslikult kasutuseelisest saadav tulu. Hageja ei ole esitanud kohtule mingeid põhistusi ja tõendeid, mis selle eelduse kummutaks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et pärandvara tuleb jätta hagejale ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kompensatsioon 599 437.50 krooni.
kohtukulud Hageja on 26.novembri 2007 maksekorraldusega nr. 724 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 3 000 krooni. Lähtudes vaidlusaluse pärandvara maksumusest tulnuks hagi esitamisel tasuda riigilõivu 27 250 krooni. Arvestades vaidluse asjaolusid leiab kohus, et menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg. 2 alusel jätta kummagi poole kanda. Kostja on menetluses korduvalt pakkunud kompromissi, muu hulgas kohtuistungil sarnases ulatuses, milles hagi kuulub rahuldamisele. Hageja kompromissiga ei nõustunud, millega suurenes menetluskulu märkimisväärselt. Kohus leiab, et riigilõivust 1⁄2 osa tuleb jätta hageja kanda. Kohtuvälised kulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 163 lg. 2; 230; 436; 438-439; 441-442; TsÜS §-st 5; pärimisseaduse §-st 144; 148 lg. 2 kohus o t s u s t a s: hagi pärandvara jagamises rahuldada. Jätta BA’i pärandvara koosseisu kuuluvad kinnistute nr. XXX, XXX, XXX ja XXX mõttelised osad LAle. Mõista LAlt BAi kasuks välja 599 437.50 (viissada üheksakümmend üheksa tuhat nelisada kolmkümmend seitse) krooni pärandvara maksumuse kompenseerimiseks. Jätta kohtukuludest 1⁄2 osa kummagi poole kanda. Jätta kummagi poole kohtuvälised kulud tema enda kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.