Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Hageja oli koosolekul, kuid kvoorumi puudumise tõttu nime kirja ei pannud. Hageja lootis, et viiakse läbi teine üldkoosolek, millest kavatses osa võtta. Kostja vastuväited Kostja kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista. Hageja väited ei vasta tegelikkusele. Koos erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatega teavitati samas korteriomanikke ka korduva koosoleku toimimisest, juhul kui ei tule kokku kvoorumit. 28.06.2007 toimunud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks oli elamu ja selle küttesüsteemide renoveerimise tarbeks laenu võtmise otsustamine. Otsus elamu renoveerimiseks võeti vastu juba 24.05.2007 toimunud korteriühistu üldkoosolekul (lisa 2). Põhjus, miks valiti just selline viis korduva erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks, oli võimalus saada Tallinna linna poolt väljastatavat intressitoetust vajalike tööde finantseerimiseks. Samuti puudub hagejal õigus hagi esitamiseks, kuna ta viibis 28.06.2007 erakorralisel üldkoosolekul, kuid keeldus oma nime panemast nimekirja. Samuti ei esitanud ta vastuväiteid koosolekul, mille sätestab MTÜS § 24 lg 3. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Korduskoosolek toimus põhikirja p 6.5 lg 2 järgi. Põhikiri ei reguleeri, et koosolekutest tuleks eraldi teatada. Seadus ei reguleeri ka seda, et kaks koosolekut võib kokku kutsuda ühe teatega. Tähtis on, et korteriomanikud oleksid koosoleku toimumise ajast teadlikud. Kummagi koosoleku kohta oli eraldi teade, need pandi koos välja. Nii postkasti kui teadete tahvlile pandi kaks kutset. Koosolekute vahe oli 35 minutit, see mahub põhikirjas sätestatud 3 nädala sisse. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, analüüsinud hageja ja kostja väiteid ja uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja taotleb kostja erakorralise korduva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu KOS § 19 lg 3 ja MTÜS § 24 alusel, kuna kokkukutsutud koosolekul, mille algus oli kl 19.00, otsustati, et korduv koosolek toimub sama päeval kl 19.35. Kostja vaidleb hagile vastu leides, et koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud, kuna esialgse koosoleku kokkukutsumise teates nähti ette ka korduva koosoleku kokkukutsumise vajadus ja sellest teatati sama teatega, millega teatati esimesest koosolekust. Tulenevalt Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lõikest 1, mis sätestab, et kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) KOS-s sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Märgitu tõttu ei kuulu kohaldamisele hageja poolt viidatud KOS § 19 lg 3. Kuna korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, mistõttu kuuluvad kohaldamisele Korteriühistuseadus (KÜS) ja Mittetulundusühingute seadus (MTÜS). Hageja taotleb MTÜS § 24 alusel koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kuna viidatud säte ei reguleeri otsuse vaidlustamist

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, ei kuulu see kohaldamisele. MTÜS § 24 alusel on võimalik üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine. Nimetatud paragrahvi 1. lõike järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hageja vaidlustas 28.06.2007 korduva üldkoosoleku otsuse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise motiivil, mistõttu on nõude lahendamise materiaalõiguslikuks aluseks MTÜS § 241, mille kohaselt kuulub tuvastamisele vaidlustatud otsuse tühisus, mitte § 24, mille alusel kuulub otsus kehtetuks tunnistamisele, kui otsus on vastuolus seaduse või põhikirjaga. MTÜS § 241 1.lõige sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tulenevalt § 241 2.lõikest, mille kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega, võib kohus hagi rahuldada hagiavalduses märgitud alusel vaatamata sellele, et hageja taotles otsuse kehtetuks tunnistamist, mitte tühisuse tuvastamist. Kuna nõude lahendamise aluseks on MTÜS § 241, mitte § 24, ei kohaldu kostja poolt viidatud § 24 lg 3 otsusele vastuväite protokollimise kohta. § 241 lg 4 selle sätte kohaldamist ette ei näe. Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerib MTÜS § 20, mille lg 2 alusel peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 5 näeb ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja p 6. 4 sätestab etteteatamise tähtajaks 15 päeva. Põhikirja p 6.5 järgi tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda (korduv koosolek) sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul, kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid. Sellest sättest tulenevalt puudus kostjal alus ja õigus kutsuda kokku korduvat koosolekut samal ajal esimese koosolekuga kokkukutsumisest teatamisega. Põhikirja p 6.5 järgi oli kostjal õigus korduvat üldkoosolekut kokku kutsuda alles siis, kui esimesele koosolekule kogunenuid kontrollides tuvastati, et ilmunud ei ole otsuse vastuvõtmiseks piisav arv liikmeid. Kohtule esitatud koosoleku kokkukutsumise teadetest (lk 8, 9, 30, 31) nähtuvalt kutsuti erakorraline üldkoosolek kokku 28.06.2007 algusega kell 19.00 ning kvoorumi puudumisel erakorraline korduv üldkoosolek samal päeval kell 19.30. Hageja on tõendanud kohtule esitatud ühistu poolt saadetud kirjaga (lk 10) väidet, et korduva koosoleku toimumisest teatati ühistu liikmetele pärast koosoleku toimumist. Samas on tõendatud ka see , et korduva üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadeti ühistu liikmetele ja pandi teadete tahvlile koos esimese koosoleku kokkukutsumuie teatega. Kostja tegevus korduva koosoleku korraldamisel 30 minutit pärast esimese koosoleku toimumist on vastuolus kostja kohtuistungil esitatud väitega, et tähtis on, et korteriomanikud oleksid koosoleku toimumise ajast teadlikud. Korduva koosoleku läbiviimise eesmärgiks on tagada kostja liikmete, kellel puudus võimalus osa võtta esimesest koosolekust, osavõtt üldkoosolekust. Üldkoosolekust osavõtmine on ühistu liikme seadusest ja põhikirjast tulenev õigus ( MTÜS § 18 lg 1, põhikirja p 3.1 alap 2). Antud juhul korteriühistu liikmetelt võeti üldkoosolekust osavõtu võimalus ära, kuna korduv koosolek korraldati samal päeval (30 minutit hiljem) esimese koosolekuga. Korteriühistu liikmed, kel puudus võimalus osaleda esimesel üldkoosolekul, jäeti ilma võimalusest osaleda korduval üldkoosolekul. Korduvast üldkoosolekust said osa võtta vaid need ühistu liikmed, kes tulid esimesele üldkoosolekule.

Seega kostja 28.06.2007 toimunud erakorralise korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja põhikirja p-s 6.5 sätestatud korduva koosoleku kokkukutsumise nõue ei saa tähendada seda, et korduvast koosolekust ei peagi ühistu liikmetele ette teatama ja, et korduva koosoleku võib kokku kutsuda teatades sellest üldkoosoleku kokkukutsumisega samal ajal väljastatud teatega. Selline koosoleku toimumisest teatamine välistab ühistu liikmete osavõtu koosolekust, mis on vastuolus MTÜS ja KÜS mõttega. Nimetatud seaduste koosolekute kokkukutsumise korda reguleerivad sätted on suunatud sellele, et ühistu liikmed oleksid informeeritud koosoleku toimumisest, päevakorrast ja saaksid ka tutvuda seaduses sätestatud dokumentidega enne koosoleku toimumist. Kooskõlas MTÜS § 21 lg 1 võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. § 21 lg 3 järgi ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Vaidlusalusel koosolekul ei osalenud kõik ühistu liikmed, mistõttu koosolekul olnuks õigus otsuseid vastu võtta vaid siis, kui koosoleku kokkukutsumise korda ei oleks rikutud. MTÜS § 22 lg 1 järgi loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Esitatud ühistu liikmete allkirjad 23. ja 24.juulist (lk 74-88), milles nad kiidavad heaks 28.06.2007 vastuvõetud otsuse, ei vasta viidatud sätte tingimustele. Otsuse poolt ei ole kirjalikult hääletanud kõik ühistu liikmed. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ja tuvastada, et KÜ korduval 28.06.2007 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsus on tühine. Tähtsust ei oma kostja poolt esitatud väited laenu võtmise vajalikkuse kohta. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab reeglina menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kõiki asjaolusid arvestades, peab kohus kohtukulude jätmist kostja kanda ebaõiglaseks tulenevalt hagiavalduses esitatud ebaõigetest väidetest hageja käitumisest koosolekul. TsMS § 162 lg 4 võimaldab sellisel juhul jätta kohtukulud poolte endi kanda või välja mõista vastaspoolelt. Hagiavalduses märkis hageja, et koosolekul otsustati korduva koosoleku toimumine samal päeval ja koosoleku toimumisest teavitati ühistu liikmeid tagantjärgi. Tegelikkuses teadis hageja, et korduva koosoleku toimumise teate oli ühistu liikmetele saadetud koos esimese üldkoosoleku kokkukutsumise teatega, kuid jättis selle hagiavaldusse märkimata. Hageja tunnistas kohtuistungil, et viibis vaidlusalusel koosolekul, kuid ei registreerinud ennast koosolekust osavõtjana kuna kvoorum puudus. Ülalpool on kohus viidanud, et üldkoosolekut osavõtt on korteriühistu liikme õigus. Kooskõlas TsÜS § 32 on hagejal kostja liikmena kohustus omavahelistes suhetes järgida hea usu põhimõtet ja arvestada üksteise õigustatud huve. Juhul, kui teatud osa kostja liikmeid käitud hageja kombel ja ei registreeri ennast kokkukutsutud üldkoosolkust osavõtjana, ei saakski üldkoosolekul otsuseid vastu võtta ilma igakordselt korduvat koosolekut korraldamata. Ülalmärgitust lähtudes jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.