Tsiviilasja number
2-07-34097
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.09.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Sergei Ivanovi hagi KÜ Kivila üldkoosoleku 28.06.2007 otsuse tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.03.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Kivila 38 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
08.09.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Sergei Ivanov (IK xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx xx-xxx, xxxxxxx xxxxx) Kostja KÜ Kivila 38 (reg kood 80000511; asukoht Kivila 38, Tallinn 13918), esindaja vandeadvokaat Jaan Tedder
38 vastu kehtetuks
Jätta Harju Maakohtu 26.03.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta KÜ Kivila 38 kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik 28.06.2007 kell 19.00 toimus KÜ Kivila 38 erakorraline üldkoosolek päevakorraga elamu renoveerimiseks laenu võtmise otsustamiseks. Kuna määratud ajaks ei kogunenud koosolekule nõutavat kvoorumit, otsustati koheselt, et samal päeval kell 19.35 toimub korduv
erakorraline üldkoosolek sama päevakorraga. Korteriomanikke teavitati korduvast erakorralisest üldkoosolekust tagantjärgi. Koosolekust võttis osa 64 korteriomanikku 216-st. Otsusega otsustati võtta 7 500 000 krooni laenu. Hageja oli koosolekul, kuid kvoorumi puudumise tõttu nime kirja ei pannud. Hageja lootis, et viiakse läbi teine üldkoosolek, millest kavatses osa võtta. Hageja palus tunnistada kehtetuks KÜ Kivila 38 28.06.2007 erakorralise üldkoosoleku otsus korteriomandiseaduse (KOS) § 19 lg 3 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 alusel, kuna on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väited ei vasta tegelikkusele. Koos erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatega teavitati samas korteriomanikke ka korduva koosoleku toimimisest, juhul kui ei tule kokku kvoorumit. 28.06.2007 toimunud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks oli elamu ja selle küttesüsteemide renoveerimise tarbeks laenu võtmise otsustamine. Otsus elamu renoveerimiseks võeti vastu juba 24.05.2007 toimunud korteriühistu üldkoosolekul. Põhjus, miks valiti just selline viis korduva erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks, oli võimalus saada Tallinna linna poolt väljastatavat intressitoetust vajalike tööde finantseerimiseks. Samuti puudub hagejal õigus hagi esitamiseks, kuna ta viibis 28.06.2007 erakorralisel üldkoosolekul, kuid ei esitanud seal vastuväiteid, mille sätestab MTÜS § 24 lg 3. Korduskoosolek toimus põhikirja p 6.5 lg 2 järgi. Põhikiri ei reguleeri, et koosolekutest tuleks eraldi teatada. Seadus ei reguleeri ka seda, et kaks koosolekut võib kokku kutsuda ühe teatega. Tähtis on, et korteriomanikud oleksid koosoleku toimumise ajast teadlikud. Kummagi koosoleku kohta oli eraldi teade, need pandi koos välja. Nii postkasti kui teadete tahvlile pandi kaks kutset. Koosolekute vahe oli 35 minutit, see mahub põhikirjas sätestatud 3 nädala sisse. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja luges tuvastatuks KÜ Kivila 38 erakorralise üldkoosoleku 28.06.2007 otsuse tühisus. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kuna korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, kuuluvad kohaldamisele KÜS ja MTÜS. Kuna MTÜS § 24 ei reguleeri otsuse vaidlustamist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, ei kuulu see kohaldamisele. Hageja vaidlustas 28.06.2007 korduva üldkoosoleku otsuse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise motiivil, mistõttu on nõude lahendamise materiaalõiguslikuks aluseks MTÜS § 241. Tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 2 võib kohus hagi rahuldada hagiavalduses märgitud alusel, vaatamata sellele, et hageja taotles otsuse kehtetuks tunnistamist, mitte tühisuse tuvastamist. Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerib MTÜS § 20. Kostja põhikirja p 6. 4 sätestab etteteatamise tähtajaks 15 päeva. Põhikirja p 6.5 järgi tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda (korduv koosolek) sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul, kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid. Sellest sättest tulenevalt puudus kostjal alus ja õigus kutsuda kokku korduvat koosolekut samal ajal esimese koosolekuga kokkukutsumisest teatamisega. Põhikirja p 6.5 järgi oli kostjal õigus korduvat üldkoosolekut kokku kutsuda alles siis, kui esimesele koosolekule kogunenuid kontrollides tuvastati, et ilmunud ei ole otsuse vastuvõtmiseks piisav arv liikmeid. Kohtule esitatud koosoleku kokkukutsumise teadetest nähtuvalt kutsuti erakorraline üldkoosolek kokku 28.06.2007 algusega kell 19.00 ning kvoorumi puudumisel erakorraline korduv üldkoosolek samal päeval kell 19.30. Hageja on tõendanud kohtule esitatud ühistu poolt saadetud kirjaga väidet, et korduva koosoleku toimumisest teatati ühistu liikmetele pärast koosoleku toimumist. Samas on tõendatud ka see, et korduva üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadeti ühistu liikmetele ja pandi teadete tahvlile koos esimese koosoleku kokkukutsumuie teatega. Kostja tegevus korduva koosoleku korraldamisel 30 minutit pärast esimese koosoleku
2(4)
toimumist on vastuolus kostja kohtuistungil esitatud väitega, et tähtis on, et korteriomanikud oleksid koosoleku toimumise ajast teadlikud. Korduva koosoleku läbiviimise eesmärgiks on tagada kostja liikmete, kellel puudus võimalus osa võtta esimesest koosolekust, osavõtt üldkoosolekust. Üldkoosolekust osavõtmine on ühistu liikme seadusest ja põhikirjast tulenev õigus. Antud juhul korteriühistu liikmetelt võeti üldkoosolekust osavõtu võimalus ära, kuna korduv koosolek korraldati samal päeval esimese koosolekuga. Korteriühistu liikmed, kel puudus võimalus osaleda esimesel üldkoosolekul, jäeti ilma võimalusest osaleda korduval üldkoosolekul. Korduvast üldkoosolekust said osa võtta vaid need ühistu liikmed, kes tulid esimesele üldkoosolekule. Seega kostja 28.06.2007 toimunud erakorralise korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja põhikirja p-s 6.5 sätestatud korduva koosoleku kokkukutsumise nõue ei saa tähendada seda, et korduvast koosolekust ei peagi ühistu liikmetele ette teatama ja, et korduva koosoleku võib kokku kutsuda teatades sellest üldkoosoleku kokkukutsumisega samal ajal väljastatud teatega. Selline koosoleku toimumisest teatamine välistab ühistu liikmete osavõtu koosolekust, mis on vastuolus MTÜS ja KÜS mõttega. Nimetatud seaduste koosolekute kokkukutsumise korda reguleerivad sätted on suunatud sellele, et ühistu liikmed oleksid informeeritud koosoleku toimumisest, päevakorrast ja saaksid ka tutvuda seaduses sätestatud dokumentidega enne koosoleku toimumist. Vaidlusalusel koosolekul ei osalenud kõik ühistu liikmed, mistõttu koosolekul olnuks õigus otsuseid vastu võtta vaid siis, kui koosoleku kokkukutsumise korda ei oleks rikutud. MTÜS § 22 lg 1 järgi loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Esitatud ühistu liikmete allkirjad 23. ja 24. juulist, milles nad kiidavad heaks 28.06.2007 vastuvõetud otsuse, ei vasta viidatud sätte tingimustele. Otsuse poolt ei ole kirjalikult hääletanud kõik ühistu liikmed. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus luges tuvastatuks 28.06.2007 toimunud erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud menetlus- ja materiaalõiguse norme. Maakohus on sisuliselt kvalifitseerinud hageja nõude ümber ning leidnud, et seda tuleb läbi vaadata, kui nõuet üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kohus on sellega ületanud oluliselt TsMS §-s 439 sätestatut. Kohus märgib otsuses, et haginõudes tuginetud MTÜS § 24 ei kuulu kohaldamisele, mistõttu on nõude lahendamise materiaalõiguslikuks aluseks MTÜS § 241, mille alusel kuulub vaidlustatud üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistamisele, kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Ehk siis maakohus ei ole ümber hinnanud mitte nõuet, vaid on asunud asja lahendama nende materiaalõiguslike sätete alusel, mis haginõuete puhul kohaldamisele ei kuulu ja millele tuginedes ei ole võimalik neid ka rahuldada. Hageja nõudis 28.06.2007 toimunud korduval erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist, tuginedes seejuures MTÜS §-le 24. Samas leidis tõendamist, et hageja viibis isiklikult vaidlusalustel üldkoosolekutel, kuid MTÜS § 24 lg 3 nimetatud vastuväidet ta protokollida ei lasknud. Seega tekkis kohtul kohustus esitatud hagi vastavalt TsMS § 423 lg 3 jätta läbi vaatamata. Juhul, kui eeldada kohtupoolse nö nõude ümberkvalifitseerimise õigsust, pidi kohus esmalt kontrollima kostja väidet, mille kohaselt puudus hagejal õigus hagi esitada. Alles pärast eelnimetatud küsimuse lahendamist oleks maakohus saanud asuda võtma seisukohtasid
3(4)
haginõude võimaliku ümberkvalifitseerimise üle. Maakohus on jõudnud valedele järeldustele üldkoosoleku kokkukutsumisel järgitud korra ja vastuvõetud otsuste üle. Kuigi võib vaielda põhikirja p 6.5 tõlgendamise üle, on oluline see, et ei rikutud mistahes viisil liikmete õigusi üldkoosolekul osaleda. On üldteada, et suure liikmeskonnaga korteriühistute puhul ei ole korduva koosoleku läbiviimise eesmärgiks mitte liikmete osavõtu tagamine üldkoosolekust, vaid võimalus võtta otsuseid vastu nö lihtsustatud korras. Eeltoodut eesmärki täidab ka kostja põhikiri, mis nõuab korduval koosolekul otsuste vastuvõtmiseks vaid kahe isiku osavõttu. Lisaks on asjas kogutud materjalidest nähtuvalt tuvastatav see, et 28.06.2008 toimunud korduvast erakorralisest üldkoosolekust võttis osa rohkem ühistu liikmeid, kui samal päeval toimunud esimesest üldkoosolekust. Maakohtu otsusest ei selgu, millise kostja poolt 28.06.2008 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisus on tuvastatud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja ei ole apellatsioonkaebusele kirjalikult vastuväiteid esitanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 26.03.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus ei ole ületanud otsust tehes haginõude piire nagu märgitakse kaebuses. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus on õigesti tuvastanud hagis toodud asjaolud, mille kohaselt on kostja kutsunud 28.06.2007 üldkoosoleku kokku rikkudes korteriühistu põhikirja p-s 6.5 ja KOS § -is 19 lg 3 sätestatut. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda, siis on juba seadusest tulenevalt sellisel üldkoosolekul vastuvõetud otsus tühine. See tuleneb MTÜS §-st 241 lg1, mille kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Ka on maakohus õigesti leidnud, et MTÜS § 24 lg 3 kohaldamisele ei kuulu ja seda piisavalt põhjendanud. Apellant leiab ebaõigesti kaebuses nagu peaks maakohtu otsusest nähtuma, milline 28.06.2007 üldkoosoleku otsuse konkreetne punkt on tühine. Kuna maakohus tuvastas, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud, siis kõik nimetatud üldkoosolekul vastuvõetud otsused on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised (t.l.54-56). Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta apellandi KÜ Kivila 38 kanda.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.