Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud 19.10.2006.a. esitas avaldaja avalduse OÜ-s B erikontrolli määramiseks. Alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 602 alusel toimub erikontrolli läbiviija määramine hagita menetlusena. Harju Maakohtu registriosakonnas on registreeritud OÜ B , registrikood XXX, asukoht XXX, Tallinn, . OÜ B osanikud on AS MI, kellele kuulub osa nimiväärtusega 20 000 krooni, mis moodustab 50 % osakapitalist, OÜ C, kellele kuulub osa nimiväärtusega 10 000 krooni, mis moodustab 25 % osakapitalist ja SC, kellele kuulub osa nimiväärtusega 10 000 krooni, mis moodustab 25 % osakapitalist. OÜ B juhatuse ainuliige oli alates 02.09.2002.a. VP. VP ́i kui OÜ B juhatuse ainuliikme volitused lõppesid 02.09.2005.a. Käesoleva seisuga puudub OÜ-l B juhatuse liige. 31.03.2006.a. toimunud osaniku koosolekul ei pikendanud OÜ B osanikud VP ́i juhatuse liikme volitusi. Samas ei suutnud osanikud häälte võrdse jagunemise tõttu ka uut juhatuse liiget valida. Seega käesoleva seisuga puudub OÜ-l B juhatus. 19.05.2006.a. on AS M esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜ-le B juhatuse liikme määramiseks (tsiviilasi nr 2-0612784). Pärast volituste lõppemist on VP teadlikult ja tahtlikult teinud tehinguid OÜ B varaga, eesmärgiga võõrandada OÜ B vara endaga seotud äriühingutele. 27.03.2006.a. on VP volitusi omamata seadnud OÜ-le B kuuluvatele kinnistutele hüpoteegi summas 12 000 000 krooni oma lähikondsete isikute kasuks. Tehing on tehtud Tallinna notar Margus Veskimäe juures, notari tehingu number 2229. Nimetatud tehing tehti osanike teadmata ja ilma volituseta. Samal päeval, 27.03.2006.a. väljastas VP notariaalse volikirja MM`le, isikukood XXX, kes on OÜ B25 % osaniku OÜ C osanik ja juhatuse liige. Volikirja kohaselt on M.M`l kõik õigused kõikide äriühingu varade käsutamiseks, kõikide pangatehingute tegemiseks ja kõikides protsessides osalemiseks. VP ja MM olid volikirja väljastamise ajal teadlikud, et OÜ B juhatuse volitused on tegelikkuses lõppenud. Volikirja vormistamise ajal olid nad mõlemad kätte saanud AS M osanike koosoleku kokkukutsumise teate juhatuse volituste uuendamise või uue juhatuse valimise kohta. 31.03.2006.a. toimunud osanike koosolekul osales ka MM, kes ei teatanud vastava volikirja vormistamisest 50 % osanikule MAS esindajatele. 13.04.2006.a. on MM volituseta juhataja VP`i poolt väljastatud volikirja alusel „kantinud” lähikondsele äriühingule kogu OÜ B tervikvara sh 3 kinnistut ja seadmed/masinad. Kinnistusregistri väljatrükist nähtub, et OÜ-le B kuuluvate kinnistutega on tehtud tehing notar Margus Veskimäe juures, notari tehingu number 2813/2006. Varad müüdi hinnaga 27 000 000 kr, kuigi varade tegelik väärtus (turuväärtus) on vähemalt 40 000 000 kr. Seega kuritegelikul moel müüsid VP ja MM osaniku teadmata varad alla turuhinna oma lähikondsele isikule. Võõrandati ettevõte, Äriseadustiku § 5 tähenduses, endaga seotud OÜ-le VI, registrikood XXX. OÜ VI juhatuse liige on EP. Samas on EP ka OÜ C juhatuse liige. OÜ C on OÜ B osanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 10 000 krooni, mis moodustab 25 % osakapitalist. OÜ C osales ka 31.03.2006.a. toimunud osanike koosolekul ja on teadlik, et VP ́il ei ole volitusi OÜ B esindamiseks. Seega ei saa OÜ VI tugineda ka ebaõigele äriregistri kandele. AS M on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagiavalduse eeltoodud tehingute tühisuse tuvastamise nõudes (tsiviilasi nr 2-0613766). Lisaks eeltoodule on 2004. ja 2005. aastal VP ́i volituste kehtivuse ajal tehtud mitmeid tehinguid OÜ B varaga, mille kohta suurosanikule AS-le M ei ole teavet antud. AS M on korduvalt nõudnud selgitust põhjendamatute ja majanduslikult kahjulike tehingute kohta, kuid 2 (6)

käesoleva ajani ei ole nõutud andmeid väljastatud. AS M soovib erikontrolli käigus saada selgitust ja põhjendusi eelkõige alljärgnevatele tehingutele: Ajavahemikul 2002. aasta detsember kuni 2005. aasta november on arusaamatutel asjaoludel võetud pangast OÜ B arveldusarvelt pangakaardiga raha kogusummas 1 029 890,87 krooni. Rahasummasid on välja võetud ka nädalavahetusel ja öisel ajal. Sularaha väljavõtmiseks puudus OÜ-s B igasugune vajadus. Arveid maksti ülekannetega. Seega nimetatud vahendid olid eemaldatud erinevateks ajavahemikeks ettevõtte käibest, tekitades sel moel olulise käibevahendite nappuse. Sularahakulutuste katmiseks on OÜ B raamatupidamises kajastatud erinevaid arveid, millel puudub OÜ B majandustegevusega igasugune seos. 2 531 008,70 krooni on tasutud teenuste eest, mida ei ole saadud ja mille jaoks puudus ka igasugune vajadus (reklaamikulud, reisikulud, advokaadikulud jne). Kusjuures reklaamiteenuseid on ostetud suures koguses ka OÜ B osaniku OÜ C omaniku MM ettevõttelt OÜ-lt A 944 000 krooni on tasutud kruvikompressori eest. Avaldajale teadaolevalt maksavad samasugused kruvikompressorid ca 100 000 krooni. Samas ei ole vaatamata avaldaja nõudmistele esitatud ühtegi dokumenti kompressori turuväärtuse ja hinnapakkumiste kohta. Ilma osanike otsuseta on tasutud juhatuse liikme kulusid summas 603 132,12 krooni (sh nt kütteõli ostmine juhatuse liikme kodu kütmiseks). Ettevõte on ostnud mitmeid teenuseid osanike ja juhatuse liikmega seotud isikute käest harilikule hinnale mittevastava määraga, mille tulemusena on saamata jäänud tulu summas 700 000 krooni. Samuti on müüdud mitmeid valmistatud majakomplekte omahinnaga, mille tulemusena on saamata jäänud tulu. Vahetult enne punktis 2 nimetatud „kantimistehingute” tegemist on MM, VP ja EP asunud läbi erinevate äriühingute nõudma erinevate (sh ka kunstlikult tekitatud) laenude tagastamist. Lisaks nimetatud laenude tagastamisele on OÜ B arvelt kantud OÜ F arvele alusetult 3 760 904 krooni. Samuti on OÜ B arvelt alusetult kantud OÜ C arvele 514 818 krooni. Eeltoodud summade kohta ei ole vaatamata nõudmistele AS-le M selgitusi antud. AS M on 10.04.2006.a. esitanud OÜ-le B nõude, milles teavitas, et juhatus tegevuse tulemusena on äriühingule tekitatud põhjendamatuid kulutusi summas 5,2 miljonit krooni ning palus vastust olulistele äriühingu majandustegevust puudutavatele küsimustele. Nimetatud nõudele ei ole käesoleva ajani vastatud. ÄS § 191 lg 1 sätestab, et osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. AS M saatis 02.10.2006.a. OÜ B osanikule OÜ-le C kirjaliku teate, milles selgitas erikontrolli läbiviimise vajalikust ja palus teatada oma seisukoht hiljemalt 09.10.2006.a. 12.10.2006.a. vastas OÜ C eeltoodud nõudele ja teavitas, et ei soovi erikontrolli läbiviimist. Samas on käesoleval juhul selge, et OÜ C ja SC ei soovi erikontrolli läbiviimist, kuna OÜ C osanik ja juhatuse liige MM on otseselt seotud OÜ-s B toimunud „kantimistega”. OÜ B raamatupidamises on kajastatud mitmeid arveid, millega on olematut teenust ostetud MM firmadelt. AS M kui OÜ B osanik taotleb käesolevaga kohtult OÜs B erikontrolli korraldamist 2004.a., 2005.a. ja 2006.a. andmete osas ja erikontrolli läbiviija määramist. AS M palus erikontrolli läbiviijaks määrata vannutatud audiitor RK (OÜ R imess MRI, asukoht XXX, audiitori tunnistuse nr 253), kes on andnud nõusoleku.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED

3 (6)

MAS on esitanud taotluse OÜ B erikontrolli läbiviimiseks. OÜ C on seisukohal, et esitatud avaldust ei ole võimalik rahuldada. OÜ C põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. ÄS § 191 lg 1 kohaselt võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Antud juhul puudub vaidlus selles, et Avaldaja osaga on esindatud rohkem kui 1/10 OÜ B osakapitalist. Avaldaja ei ole aga arvestanud, et osanike otsuste vastuvõtmiseks näeb ÄS ette kindla korra. Osanikud võivad otsuseid vastu võtta kas osanike koosolekul (ÄS § 170 jj) või ilma koosolekuta kirjavahetuse teel ja hääletusprotokolliga (ÄS § 173). Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus (ÄS § 170 lg 1). Hääletamise kirjavahetuse teel korraldab samuti juhatus (ÄS § 173 lg 2). Kui juhatuse koosolekut kokku ei kutsu, saab seda teha osanik, kelle osaga on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, ise (ÄS § 170 lg 2 p 1 ja lg 3). Antud juhul ei ole erikontrolli määramise küsimuses toimunud osanike koosolekut (ÄS § 170 jj) ega hääletamist kirjavahetuse teel (ÄS § 173). Seega ei ole osanikud otsustanud, kas erikontroll määrata või mitte ja seega puudub ÄS § 191 lg 1 sätestatud eeldus erikontrolli määramiseks. ÄS § 191 lg 2 alusel saab osanik, kelle osaga on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist taotleda kohtult erikontrolli määramist alles siis, kui osanikud otsustasid erikontrolli mitte määrata. Kuivõrd vastavalt p 1.1 toodud põhjendustele ei ole antud juhul osanikud erikontrolli määramise osas mingit otsust teinud, ei ole tehtud ka negatiivset otsust ning on täitmata ÄS § 191 lg 2 eeldus kohtu poole pöördumiseks. Avaldaja on väljendanud seisukohta, et OÜ’l Bei ole juhatust, kuivõrd vana juhatuse ametiaeg on lõppenud ja uut juhatust ei ole valitud. Seega võib eeldada, et sama väitega üritab Avaldaja põhjendada ka osanike otsuse puudumist erikontrolli määramise küsimuses. OÜ C on antud küsimuses järgmistel seisukohtadel: 1) OÜ’l Bon olemas juhatus, juhul, kui juhatuse ametisoleku tähtaeg lõpeb ja uut juhatust ei määrata, jätkab vana juhatus kuni vana juhatuse tagasikutsumiseni või uue juhatuse ametisse nimetamiseni (ÄS § 184 lg 1, § 33 lg 7). OÜ BB-kaaridle on juhatuse liikmena kantud VP ning ÄS § 34 kohaselt tuleb eeldada vastava kande õigsust. OÜ C on seisukohal, et väited juhatuse liikme volituste lõppemise kohta 3-aastase tähtaja möödumise tõttu olukorras, kus juhatuse liiget ei ole tagasi kutsutud, ei lükka ÄS § 34 sätestatud kande õigsuse eeldust ümber. OÜ C märgib täiendavalt, et antud juhul on OÜ B juhatuse liige PV, kelle valimisest juhatusse on möödunud rohkem kui 3 aastat, kuid keda pole tagasi kutsutud, esitanud hagi oma ametiaja pikenemise tuvastamiseks (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-0629413/220, kohtunik Tiia Mõtsnik, kohtuistung on määratud 21.03.2007 kell 10.00). Seega selgub nimetatud menetluses tehtava otsusega, kas OÜ’l B oli ja on juhatus olemas. Sellest saab omakorda üheselt järeldada, kas juhatus oleks erikontrolli otsustamiseks saanud kutsuda kokku osanike koosoleku või korraldada osanike hääletamise kirjavahetuse teel ja hääletusprotokolliga. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on OÜ C seisukohal, et juhul, kui Avaldaja väidab, et osanike koosoleku kokkukutsumine või osanike otsuse vastuvõtmine ÄS § 173 sätestatud viisil ei olnud võimalik OÜ B juhatuse puudumise tõttu, tuleb TsMS § 356 lg 1 kohaselt menetlus käesolevas asjas peatada kuni tsiviilasjas nr 2-06-29413/220 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. 2) Kui tsiviilasjas nr 2-06-29413/220 tehtava kohtuotsusega peaks selguma, et OÜ’l B ei olnud juhatust, siis on OÜ C seisukohal, et osanike koosoleku oleks ÄS § 170 lg 2 p 1 ja 4 (6)

lg 3 alusel saanud kokku kutsuda osanik, kelle osaga on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Seda aga tehtud ei ole. TsMS § 604 lg 3 kohaselt peab kohus enne erikontrolli määramist kuulama ära OÜ Bjuhatuse ja audiitori seisukoha. Vastavaid seisukohti antud juhul kohtule esitatud ei ole. OÜ BB-kaardi kohaselt on juhatuse liikmeks VP, OÜ B audiitoriks on OÜ’le C teadaolevalt AŠ. Juhatuse seisukoha saamise aspektist on vajalik Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-06-29413/220 tehtava otsuse jõustumine, sest sellest otsusest selgub, kas OÜ’l B üldse on juhatus olemas. Ka sellel põhjusel tuleb TsMS § 356 lg 1 kohaselt menetlus käesolevas asjas peatada kuni tsiviilasjas nr 206-29413/220 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Avaldaja on pakkunud erikontrolli läbiviijaks OÜ R MRI audiitorit RK. Avaldaja on küll kinnitanud nimetatud isiku nõusoleku olemasolu, kuid nõusolekut ennast esitatud ei ole, mistõttu ei ole käesoleval hetkel võimalik hinnata TsMS § 603 lg 3 sätestatud erikontrollija määramise eeldust (määratava isiku nõusolekut). Lisaks märgib huvitatud isik, et isegi juhul, kui pärast käesoleval hetkel erikontrolli määramist takistavate puuduste kõrvaldamist erikontroll määratakse, siis ei ole OÜ C nõus, et erikontrolli läbiviijaks pakutakse Avaldaja määratud isik, kuivõrd OÜ C ei ole veendunud nimetatud isiku erapooletuses. Arvestades asjaolu, et esitatud erikontrolli määramise avalduse rahuldamine ei ole sellisel kujul hetkel võimalik, ei ole OÜ C veel jõudnud selleni, et saaks erikontrolli läbiviijaks pakkuda omapoolseid kandidaate, kelle kohta oleks käesoleval hetkel ka kirjalik nõusolek esitada. Sellest tulenevalt palub OÜ C juhuks, kui kohus otsustab erikontrolli määramise, anda avaldajale ja huvitatud isikutele täiendav tähtaeg erikontrolli läbiviija kandidaatide esitamiseks. OÜ C palub jätta avaldus täielikult rahuldamata ja juhul, kui kohus määrab erikontrolli, siis mitte määrata erikontrolli läbiviijaks RK ning anda pooltele tähtaeg erikontrolli läbiviijate kandidaatide esitamiseks

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite ja avaldaja ning puudutatud isiku SCi seisukohtadega, leiab, et OÜ B erikontrolli korraldamine on vajalik ning kohtule esitatud avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Käesolev avaldus kuulub läbivaatamisele hagita asjana kooskõlas TsMS § 475 lg 1 p 11. ÄS § 168 lg 1 p 8 järgi kuulub erikontrolli määramine osanike pädevusse. ÄS § 191 lg 2 sätestab, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed. Seoses asjaoluga, et puudutatud isik I OÜ C võõrandas oma osaluse SCile (istungil esitatud väljavõtted Väärtpaberiregistrist), saab võtta arvesse üksnes SCi seisukohti. 24.04.2007.a. toimunud istungil asjast puudutatud isik SCteatas, et ei ole erikontrolli läbiviimise vastu, kuid neile ei sobi valitud audiitor (tl 95). Sellest tulenevalt loeb kohus põhjendatuks erikontrolli läbiviimise määramise ja võtab seisukoha üksnes audiitori osas. ÄS § 191 lg 3 järgi võivad erikontrolli läbiviijaks olla audiitorid ja vandeadvokaadid või advokaadiühingud. TsMS § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. TsMS § 603 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus 5 (6)

käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. Erikontrolli läbiviija peab olema erapooletu ning võimeline objektiivselt hindama äriühingu olukorda. Puudutatud isik ei ole veendunud avaldaja poolt valitud isiku erapooletuses. Puudutatud isik pakkus omalt poolt välja kolm sõltumatut kandidaati, kelle seast toetas avaldaja Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS-i audiitoreid Hanno Lindpere`t ja Marko Rudi`t. Kohtule on esitatud Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS-i nõusolek ja kinnitus, et neil ei ole praegusel hetkel huvidekonflikti erikontrolli läbiviimiseks. Seega leiab kohus, et ei ole otstarbekas ega vajalik määrata kedagi teist erikontrolli läbiviijaks. Ernst & Young on rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorfirma ning kohtul ei ole põhjust kahelda Ernst & Young Baltic AS-i erapooletuses. Erikontrolli läbiviija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 191 lg 4. ÄS § 191 lg 5 kohaselt koostavad erikontrolli läbiviijad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad osanike üldkoosolekule. Esialgseks erikontrolli läbiviija tasuks tuleb määrata 29 500 krooni, mille avaldaja on tasunud kohtu deposiiti (14.11.2007.a. maksekorraldus nr 1960 summas 1770 krooni ja 20.12.2007.a. maksekorraldus nr 1992 summas 27 730 krooni). Juhul kui erikontrolli läbiviimine osutub kallimaks, esitab audiitor lisaarve, mille peavad pooled täiendavalt tasuma. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et erikontrolli läbiviimise tasu ja menetluskulud tuleb tasuda 50 % ulatuses avaldajal ja 50 % ulatuses puudutatud isikul, sest äriühingu erikontroll viiakse läbi nii avaldaja kui puudutatud isiku huvides.

Lukiina Vismann Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.