Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-4746 väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik 11.02.2008 esitas xxx osaühing (edaspidi xxx OÜ) likvideerija Harju Maakohtule võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 13.02.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Trossi.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt määrati Tallinna Linnakohtu 07.02.2001 otsusega Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti avalduse alusel sundlõpetatud xxx OÜ likvideerijaks Martin Krupp. xxx OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige oli xxx. Likvideerimismenetluses ei ole likvideerijal õnnestunud võlgniku juhatuse liikme xxx kontakti saada, samuti ei ole xxx vastanud likvideerija poolt saadetud kirjalikele nõudmistele. Kuna likvideerijale ei ole võlgniku raamatupidamise dokumente üle antud, lähtus likvideerija võlgniku kohustuste ja varade kindlakstegemisel registrites, pankades ja muul viisil saadud andmetest. Võlgnik omas kahte arvelduskontot Hansapangas ja ühte arvelduskontot Sampo pangas, kõik nimetatud kontod on suletud võlgnevuse tõttu. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub võlgnikule maatulundusmaa xxx, kinnistule on seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse kaudu) kasuks. Võlgniku ainsa kohustusena on teada võlgnevus Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse kaudu) summas 1 776 367 krooni, millest põhivõlg on 1 631 042 krooni ja intressivõlg 145 325 krooni. Võlgnevus koosneb käibe- ja maamaksu võlast ja intressist. Maksu- ja Tolliamet on oma nõude täitmiseks pöördunud kohtutäitur Urmas Tärno poole, kes on vara müügiks korraldanud mitu enampakkumist, kuid siiani ei ole vara võõrandatud. Kuna

2-08-4746 võlgniku likvideerija leiab, et võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, leiab likvideerija, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt palub võlgniku likvideerija algatada võlgniku pankrotimenetlus.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus toimunud alates oktoobrist 1998.a kuni märtsini 2001.a. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on võlgniku tegevusaladeks olnud metsamaterjali ost, müük, vahendus ja töötlemine. Võlgniku juhatuse liikmeteks olid xxx ja xxx. 07.02.2001 Tallinna Linnakohtu otsusega on määratud võlgniku likvideerijaks Martin Krupp. Võlgniku likvideerijale ei ole võlgniku dokumente üle antud. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt puuduvad võlgnikul majandusaasta aruanded. Andmed töötajate ja võimalike töölepingute kohta puuduvad. Võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga xxx. Kohtutäitur Urmas Tärno 04.02.2008 enampakkumise teate kohaselt on nimetatud kinnistul tehtud ülepinnaline raie. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku vara väärtuseks pidada ca 163 890 krooni, mis võib enampakkumise tulemusena muutuda. Ainsaks võlgniku teadaolevaks kohustuseks on võlgnevus Eesti Vabariigi ees summas 1 776 367 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varaline seisund iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Võimalik varaline kate kohustustele on ca 9 % (163 890 / 1 776 367 x 100). Arvestades pankrotimenetluse läbiviimise kulusid ja enampakkumisel võimaliku müügihinna suurenemist, võib varaline kate kohustustele jäädagi 9-10 % piiresse. Samas tuleb arvestada, et võlgniku pankroti väljakuulutamisel võivad ilmneda täiendavad nõuded võlgniku vastu. Võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele ja tema majanduslik seisund selline, mille kohaselt tervendamise läbiviimiseks puudub igasugune alus ja vajadus. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad dokumendid uurimiseks ja võlgniku maksejõuetuse võimalike põhjuste väljatoomiseks. Likvideerija vastuse kohaselt tegeles ta alates 2001.a veebruarist ühe juhatuse liikme otsimisega, kellega ta ei ole ühendust saanud. Eeltoodust tulenevalt oletab ajutine pankrotihaldur, et eeldatavalt metsamaterjali müügist laekunud summad on kasutatud endiste juhatuse liikmete poolt neile teadaoleval viisil ja maksud on jäetud riigile tasumata. Tasumata maksudest tekkinud kohustus on maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et juba enne likvideerimismenetluse alustamist oli tegemist maksejõuetuse tekitamisega tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel, kuna maksude mittemaksmine on teadlik tegevus. Kuid arvestades möödunud aega, puudub võimalus nõuete esitamiseks endise juhatuse liikmete vastu. Äriseadustiku § 187 lg 4 kohaselt on osaühingu juhatuse liikmete vastu esitatavate nõuete aegumise tähtaeg viis aastat. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on alust eeldada, et juhtorganid on kasutanud äriühingut lühiajaliselt, samas on likvideerimismenetlus kestnud piisavalt pikka aega ja lõppenud ikkagi pankrotiavalduse esitamisega.

IV Kohtuistung

2-08-4746 05.03.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. xxx OÜ (likvideerimisel) likvideerija on esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku likvideerimismenetlus algatatud 07.02.2001. Likvideerimismenetluse käigus on ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kohustute täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku likvideerija esitanud 11.02.2008 Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks. Võlgniku likvideerija hinnangul on võlgnikul varasid 163 890 krooni väärtuses, teadaolevaid kohustusi on võlgnikul 1 776 367 krooni. Ajutine pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku likvideerija seletus maksejõuetuse kohta (tl 3); vara ja võlgade nimekiri (tl 4); ajutise pankrotihalduri aruanne (tl 21-23); registriväljavõtted (tl 38-40, 51); Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse korraldus koos maksuvõla arvestusega (tl 41-48); järelpärimiste vastused krediidiasutustest (tl 52-60) – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku seaduslik esindaja on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on kestnud ajavahemikus oktoober 1998.a kuni märts 2001.a. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole võlgnik esitanud majandusaasta aruandeid. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liikmed üle andnud võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni likvideerijale ega ajutisele pankrotihaldurile. Andmed töötajate ja võimalike töölepingute kohta puuduvad. Võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga xxx, millel on tehtud ülepinnaline raie ja mille väärtuseks on ajutine pankrotihaldur hinnanud 163 890

2-08-4746 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib kinnistu maksumus enampakkumise tulemusena muutuda. Ainsaks võlgniku teadaolevaks kohustuseks on võlgnevus Eesti Vabariigi ees summas 1 776 367 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud 2001. a, võlgniku likvideerimismenetluses pole leitud vahendeid võlgniku kohustuste täitmiseks, võlgniku varaline kate kohustustele on ca 9 % (163 890 / 1 776 367 x 100) ning võlgniku majanduslikust seisundist tulenevalt puudub alus tervendamise läbiviimiseks, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus on kindlaks teinud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Tallinna Linnakohtu 07.02.2001 kohtuotsuse kohaselt on 05.04.2000 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teade võlgniku sundlikvideerimise kohta. Nimetatud kohtuotsusega on määratud võlgniku likvideerijaks Martin Krupp. Juba 03.08.2000 esitatud avalduse kohaselt, milles paluti kohtul määrata võlgniku likvideerija, oli võlgnikul maksuvõlg summas 1 830 073 krooni (tl 5). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kestis võlgniku majandustegevus oktoobrist 1998.a kuni märtsini 2001.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ajavahemikus 2000.a kuni 2001.a. Samas pole võlgniku juhatuse liikmed eelnimetatud ajal täitnud pankrotiavalduse esitamise kohustust. 07.02.2001 on võlgniku likvideerijaks määratud Martin Krupp. Likvideerija ei ole likvideerimismenetluse käigus leidnud vahendeid võlgniku kohustuste täitmiseks ning on esitanud 11.02.2008 avalduse võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks. Likvideerija seletuse kohaselt (tl 3) on likvideerija püüdnud võlgniku juhatuse liikmetega ühendust saada, kuid tulutult. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et võlgniku juhatuse liige ei ole olnud kättesaadav, ei ole võlgniku likvideerijale põhjuseks pankrotiavalduse esitamisega viivitamiseks seitse aastat. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitamisega viivitamine kaasa toonud olukorra, kus aegumise tõttu ei ole võimalik esitada nõuet vara tagasivõitmiseks võlgniku juhatuse liikmete vastu nõude aegumise tõttu. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks Urmas Trossi, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajast.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.