Tsiviilasi nr 2-07-48444
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.03.2008.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-48444
Tsiviilasi
Oxxx Txxxxx nõue OÜ Adavere Liha vastu 2 kuu keskmise töötasu, lõpparve väljamaksmisega ja viivitamise eest ja tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Oxxx Txxxxx, isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: OÜ Adavere Liha, registrikood 10710079, asukoht Adavere alevik Põltsamaa vald, esindaja juhatuse liige Viktor Kurušev
Kohtuistungi toimumise aeg
26.02.2008.a
Kohus otsustas: Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Adavere Liha OlxxxTxxxxx kasuks kahe kuu keskmine töötasu 17410 krooni töölepingu lõpetamise tõttu tööandja-poolse lepingu täitmata jätmisel ja ühe kuu keskmine töötasu lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 8705 krooni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja kostja vastuväited Oxxx Txxxxx pöördus 08.10.2007.a Jõgevamaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni nõudega OÜ Adavere Liha vastu. Avaldaja nõudis tööandja poolt lepingutingimuste rikkumise eest kahe kuu keskmist palka, lõpparve kinnipidamise eest keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest ja tööraamatu kinnipidamise eest keskmist palka iga kinnipeetud päeva eest. Avaldaja väitel OÜ Adavere Liha firmakauplus suleti 30.01.2006.a, töötajad 3 inimest koondati. Avaldaja viibis sellel ajal lapsehoolduspuhkusel ning teda koondada ei olnud võimalik. Avaldaja soovis tööle tagasi minna alates 16.04.2007.a. Kuna tööandjal ei olnud tööd pakkuda, siis kasutas avaldaja ära korralise puhkuse, ajavahemikus 02.05.2007.a kuni 30.09.2007.a oli töötaja sunnitud olema korralisel puhkusel. Tööandja rääkis kaupluse uuesti avamisest, kuid kuna tööandja vastavat kirjalikku ettepanekut ei teinud, siis pidas avaldaja tööandja juttu naljaks. OÜ Adavere Liha vastuväited avaldusele on, et Oxxx Txxxxx pidi naasma lapsehoolduspuhkuselt 16.04.2007.a. Ettevõtte juhatus otsustas Adavere kaupluse taasavada. Kaupluse taasavamine kuulub juhataja kompetentsi – lubade hankimine, kauba tellimine, meeskonna koostamine. Oxxx Txxxxx esitas korduvalt avaldusi palgata puhkusele jäämiseks ning soovis viibida palgata puhkusel kuni 30.09.2007.a. Tööandja ootas Oxxx Txxxxx tööle alates 01.10.2007.a. Töötaja tööle ei ilmunud ja ka mingit teadet ei esitanud, tööandja tegi töötajale noomituse. Tööandja ootas töötajat tööle kuni 09.10.2007.a. Seejärel sai tööandja kutse töövaidluskomisjonist. Tutvunud OxxxxTxxxxx nõuetega, jõudis OÜ Adavere Liha juhatus järeldusele, et Oxxx Txxxxx ei kavatsegi ilmuda töökohustusi täitma ning juhatus otsustas 10.10.2007.a tööleping lõpetada. Tööandja sai ka infot, et Oxxx Txxxxx on asunud uuele töökohale ning see selgitab tema kavatsusi mitte naasta OÜ Adavere Liha juhataja ametikohale. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Töövaidluskomisjoni 24.10.2007.a otsusega rahuldati Oxxx Txxxxx avaldus osaliselt ja OÜ-lt Adavere Liha mõisteti Oxxx Txxxxx kasuks välja 2 kuu keskmine töötasu 17410 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 1 kuu keskmine töötasu 8705 krooni. OÜ Adavere Liha esitas kohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluse korras. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVLS) § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. OÜ Adavere Liha on vastava avalduse esitanud. ITVLS § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. Seega tuleb Oxxx Txxxxx avaldus töövaidluskomisjonile lugeda hagiavalduseks. Poolte vahel on 01.02.2001.a sõlmitud tööleping selles, et töötaja asub alates 01.02.2001.a tööle OÜ Adavere Liha kaupluse müüjana. Töölepingusse on tehtud muudatus selles, et alates 01.04.2002.a asub töötaja tööle kaupluse juhatajana. Pooltevaheline tööleping on teadmata kuupäeval peatatud töötaja lapsehoolduspuhkuse ajaks kuni 25.06.2007.a lapse 3-aastaseks saamiseni.
16.04.2007.a on OxxxxTxxxxx esitanud avalduse lubada ta korralisele puhkusele alates 16.aprillist ning sealt edasi on avaldanud soovi kasutada täiendavat lapsepuhkust 6 päeva. 02.05.2007.a on Oxxx Txxxxx esitanud avalduse lubada ta palgata puhkusele alates 02.05.2007.a kuni 25.06.2007.a. 26.06.2007.a on Oxxx Txxxxx esitanud avalduse lubada ta palgata puhkusele 26.06.2007.a – 26.08.2007.a. 27.08.2007.a on OxxxxTxxxxx esitanud avalduse lubada ta palgata puhkusele 27.08.2007.a – 30.09.2007.a. 25.09.2007.a on Oxxx Txxxxx esitanud avalduse tema töölt vabastamiseks TLS § 82 alusel töölepingule vastava töö puudumise tõttu ning on esitanud kompensatsiooninõude 2 kuu palga ulatuses. 01.10.2007.a on tööandja teinud Oxxx Txxxxxxx noomituse seoses töölt puudumisega 01.10.2007.a. 02.10.2007.a on Oxxx Txxxxx esitanud avalduse väljastada talle tööraamat. 10.10.2007.a on tööandja koostanud käskkirja lõpetada alates 02.10.2007.a tööleping kaupluse juhataja/müüja Oxxx Txxxxxxx TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Adavere Liha kauplus suleti 30.01.2006.a, 3 müüjat koondati. Kaupluse juhataja Oxxx Txxxxx viibis kaupluse sulgemise ajal lapsehoolduspuhkusel. Rohkem töötajaid kaupluses ei olnud. Lapsehoolduspuhkus katkestati töötaja avalduse alusel alates 16.04.2007.a. Tööandja väidab, et Oxxx Txxxxxxx oli pakkuda töölepingu-järgset tööd – tema kaupluse juhatajana oleks pidanud asuma kauplust taasavama. Oxxx Txxxxx väidab, et tööandjal puudus tahe kaupluse avamiseks, tööandja selleks ühtegi toimingut ei teinud, samuti ei ole juhataja kohustuseks kaupluse taasavamine. 01.04.2002.a kinnitatud kaupluse juhataja ametijuhendis on sätestatud juhataja kohustused ja ülesanded, neis ei ole konkreetset regulatsiooni kaupluse taasavamise kohta. Sellest hoolimata tuleb hinnata, et juhataja töökohustuseks võib olla kaupluse taasavamine – inventari hankimine, tarnijate otsimine jne. Võib ette tulla olukordi, kus juhataja võetaksegi tööle juba enne kaupluse avamist kaupluse avamise ettevalmistamiseks. Kohtu seisukoht, et käesoleval juhul ei olnud selline olukord ning OÜ-l Adavere Liha ei olnud pakkuda Oxxx Txxxxxxx töölepingu-järgset tööd. OÜ Adavere Liha ei ole millegagi tõendanud, et tal oli kavatsus kauplus uuesti avada. On ilmne, et kaupluse juhataja Oxxx Txxxxx ei saanud iseseisvalt ilma juhatuse toetuseta asuda kauplust taasavama. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 49 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Käesoleval juhul ei ole tööandja andnud selgeid korraldusi kaupluse avamiseks vajalike toimingute kohta. Vastupidi – tööandja on võimaldanud töötajale palgata puhkust ligi viis kuud. Kuigi palgata puhkus on antud Oxxx Txxxxx avalduse alusel, tuleb asuda seisukohale, et olukorras, kus kauplus sooviti avada, ei oleks juhatajal võimaldatud nii kaua palgata puhkusel viibida. Seega ei kindlustatud tööandja töötajat töölepingu-järgse tööga. TLS § 82 lg 1 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine. Töötaja on vastava avalduse esitanud 25.09.2007.a ning taotlenud töölepingu lõpetamist alates 01.10.2007.a. Tööleping tuleb lugeda lõppenuks alates 01.10.2007.a TLS § 82 lg 1 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste täitmata jätmise tõttu. TLS § 82 lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja
töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kahe kuu keskmine töötasu 17410 krooni. Hageja on esitanud nõude välja mõista tema kasuks keskmine palk iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest. TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Tööandja ei ole käesoleva ajani töötajale lõpparvet maksnud. Hagejale tuleb tema ühe kuu töötasu välja mõista summas 8705 krooni. Hageja on esitanud tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga nõude. 02.10.2007.a on hageja esitanud taotluse tööraamatu väljastamiseks. Tööandja on tööraamatu väljastanud oktoobri teisel poolel. Tööraamatu kinnipidamise korral on keskmise palga nõue põhjendatud juhul, kui nõudja tõendab ära, et tööraamatu kinnipidamise läbi on talle kahju tekkinud. Oxxx Txxxxx ei ole kahju tekkimist tõendanud. Hageja nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu poolte menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.