Tsiviilasja number
2-04-503
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2008, Tallinn
Tsiviilasi
Vladimir Kamjanetski (ka Kamenetski), Tatjana Kamjanetski (ka Kamenetski), Margarita Sjomina ja Kristina Sjomina hagi Tallinna linna vastu varalise kahju 215 135 krooni väljamõistmiseks Harju Maakohtu 25.10.2007 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Kamjanetski, Tatjana Kamjanetski ja Margarita Sjomina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.02.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vladimir Kamjanetski (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Hageja Tatjana Kamjanetski (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Hageja Margarita Sjomina (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Hageja Kristina Sjomina (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Kostja Tallinna linn (Vabaduse väljak 7, Tallinn), esindaja Kelli Ristal
Jätta Harju Maakohtu rahuldamata.
25.10.2007
otsus
muutmata
ja
apellatsioonkaebused
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik 24.10.1993 toimus aadressil x Tallinnas tulekahju. Elamu oli tulekahju toimumise ajal Tallinna linna munitsipaalomandis ning hagejad kasutasid seda kui eluruumi üürnik ja üürniku perekonnaliikmed. Tulekahju tagajärjel hävines ja sai kahjustada hagejate vara. Kuna tulekahju korteris tekkis lühise tõttu amortiseerunud elektrijuhtmestikus, mille korrashoidmise kohustus oli Tallinna linnal kui elamu omanikul, vastutab Tallinna linn hagejate ees neile tekkinud varalise kahju eest, sest kahju tekkis hagejatel kostja tegevusetuse tagajärjel. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt neil tekkinud varalise kahju hüvitamise katteks 215 315 krooni. Kostja leidis, et hagi on põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. 27.10.1993 koostatud tulekahju akti ning Tuletõrje ja tehnilise uurimislaboratooriumi kokkuvõtte nr 49-93 kohaselt sai tulekahju alguse korteri nr 12 koridoris asunud amortiseerunud elektrijuhtmetest, seega ei vastuta kostja hagejate ees neile tulekahjuga tekkinud kahju ulatuses. Kostja kui üürileandja hagejatega sõlmitud üürilepingut rikkunud ei ole. Tulekahju toimumise ajal kehtinud elamuseaduse (ES) § 8 lg 1 p 3 kohaselt kuulus kohaliku omavalitsuse organite võimkonda elamusuhete reguleerimisel eluruumide kasutamise eeskirjade kehtestamine. Eluruumide kasutamise eeskirja p 12.10 kohaselt on üürnikud, kui eluruumi üürilepingu eritingimustes või korteriüüri määramisel ei lepitud kokku teisiti, kohustatud tegema omal kulul nende poolt kasutatava korteri elu-ja üldkasutatavate ruumide remonti, mille hulka kuuluvad ka korterisisese elektrijuhtmestiku remont, kaasa arvatud installatsiooniarmatuuri vahetamine (lülitid, pistikupesad, lambipesad jne.), samuti valgustusjuhtmete asendamine sisendusest korterisse. Ka Vabariigi Valitsuse 06.03.1992 määrusega nr 69 kinnitatud Metoodiliste aluste p 9 kohaselt pidid eluruumisisest remonti teostama üürnikud ise. Samale seisukohale on asunud nii maakohus kui ringkonnakohus tsiviilasjas 2/5/27-6476/96 ja II-2/495/1997 kui nad leidsid, et kuni 01.01.1994 kehtinud NSV Liidu Energeetika ja Elektrifitseerimise Ministeeriumi 06.12.1981 käskkirjaga nr 310 kinnitatud „Elektrienergia kasutamise eeskirjade” p 5.2.3 kohaselt pidi korteri elanik tagama korterisiseste elektriseadmete korrashoiu ja hooldamise. Seega oli eeltoodud õigusaktidega sätestatud üürniku ja hoone haldaja vaheline vastutuse piir ning korterisisese elektrijuhtmestiku remont ja hooldus oli jäetud üürniku kohustuseks. Alternatiivselt palus kostja, juhul kui kohus leiab, et kostja peab hüvitama hagejatele põlenguga tekitatud kahju, vähendada esitatud nõuet 50% ulatuses tsiviilkoodeksi (TsK) § 229 lg 1 ja 2 alusel ning põhjusel, et kahju tekkis paljuski hagejate endi süül ja hagejate vastutustundetu käitumise tõttu. Hagejad ei ole kordagi pöördunud kostja poole ei suuliselt ega kirjalikult seoses probleemiga, et korterisisesed elektrijuhtmed vajavad kontrollimist või remonti. Ka ei olnud hagejad ise lasknud elektrijuhtmeid korteris remontida ning seda vaatamata sellele, et hagejad elasid x juba alates 1946 ning olid teadlikud, et elektrijuhtmeid ei ole remonditud selles korteris alates 1939 alates. Seega olid hagejad elanud korteris juba pikaajaliselt, mistõttu pidid nad eeldama, et korterisisene elektrijuhtmestik võib olla amortiseerunud ja ise astuma kohaseid samme selleks, et tagada elektrijuhtmete korrashoid. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning mõistis hagejatelt välja igaltühelt 2750 krooni riigilõivu riigituludesse. Kohus kohaldas kuni 01.07.2002 kehtinud TsK 19. peatüki sätteid, mitte TsK § 448. Lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja tulenevalt TsK §-st 222 tõendama, et kostja rikkus lepingut, hagejal tekkis kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Lisaks kohaldas kohus TsK § 227, mis sätestas, et isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või
2(4)
ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – tulekahju akt 27.10.2003, Tuletõrje ja tehnilise uurimislaboratooriumi kokkuvõte nr 49-93 ning Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti tõendid nr 4/118, 4-119 ja 4-112 vastavalt 02.11.1993 ja 26.10.1993 kinnitavad kõik üheselt, et tulekahju Tallinnas x sai alguse korteri koridori keskosast ning tulekahju põhjustas lühis amortiseerunud elektrijuhtmestikus, ei rikkunud hagejatega sõlmitud üürilepingut kostja, nagu hagejad ekslikult leiavad, vaid hagejad olid ise jätnud täitmata oma eelpoolnimetatud õigusaktist tulenevad kohustused remontida korterisiseseid elektrijuhtmeid, mille tagajärjel korteris tulekahju tekkiski. Korterisiseste elektrijuhtmete korrashoidmise kohustus oli sõnaselgelt Eluruumide kasutamise eeskirjade p 12.10 kohaselt üürniku kohustus. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei rikkunud hagejaga sõlmitud suulist üürilepingut ega jätnud täitmata hagejate ees talle seaduse või lepinguga pandud kohustust, ei vastuta kostja ka hagejate ees neile tulekahjuga tekkinud kahju eest. Seega puudub vajadus analüüsida kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlusi, kelle ütlustega soovisid hagejad tõendada neil korteris olnud ja tulekahjus kahjustada saanud või hävinud esemeid ja nende väärtusi. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Eluruumide kasutamise eeskirjade p-s 12 on märgitud tööd, mis kuuluvad üürniku kohustuste hulka, kuid samal ajal p-s 12.11 on märgitud, et kui ülalnimetatud tööd on seotud ehitiste kapitaalremondi või selle konstruktsioonilise osaga, siis teostab neid omanik (rendileandja) enda arvel. Kuivõrd elektrijuhtmestiku vahetamine on seotud seinte lammutustega, siis on see seaduse mõistes kapitaalremonditöö, mis on kostja kui omaniku kohustuseks. Kuni 01.01.1994 kehtisid NSVL Elektrienergia kasutusreeglid, mille p 1.6.3 kohaselt teostab omanik (rendileandja) elektrijuhtmestiku tehnilise olukorra kontrolli, järelvaatust ja õiget ekspluateerimist. Seega oli just kostja kohustatud teostama elektrijuhtmestiku olukorra kontrolli ja vahetama amortiseerunud elektrijuhtmestik. Võttes arvesse, et elektrijuhtmestiku olukorra kontroll ja amortiseerunud elektrijuhtmestiku vahetus on vastavalt kehtinud seadusele kostja kohustus, siis vastutab tema oma tegemata töö eest, kui sellega on tekkinud kellelegi kahju. Seega on antud juhul hagejate nõue kostja vastu põhjendatud ja tõendatud. Samuti ES § 421 kohaselt rendileandja kannab vastutust elumajas paigaldatud insenersüsteemide ja seadmete teeninduse ja remondi eest. Seega kannab rendileandja (kostja) vastutust amortiseerunud elektrijuhtmestikus lühise toimumise ja sellega tekkinud kahju eest. Juba tsiviilasjas 2/5/27-6476/96 märkis Tallinna Ringkonnakohus, et ES § 6 kohaselt peab eluruumi omanik, seega antud juhul Tallinna linn, tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule, sh üürnikule ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 25.10.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Vaidlus on apellatsioonkaebuse kohaselt poolte vahel selles, kas antud vaidluses kuulub kohaldamisele ka Eluruumide kasutamise eeskirjade p 11.12. Maakohus otsuse p-s 12 leidis
3(4)
õigesti, et Eluruumide kasutamise eeskirjade p 11.12 ei ole kohaldatav antud vaidluses, kuna seda reguleerib p 12.10, mille kohaselt korterisisese elektrijuhtmestiku remont, kaasa arvatud installatsiooniarmatuuri vahetamine (lülitid, pistikupesad, lambipesad jne.), samuti valgustusjuhtmete asendamine sisendusest korterisse, on üürniku kohustus. Eluruumide kasutamise eeskirjade p 11.12 reguleerib sanitaar-tehniliste seadmete, vannide, segistite vahetust ja juhul, kui eelloetletud remonttööd on seotud hoone või tema konstruktiivsete osade kapitaalremondiga, teeb need elamuvaldaja omal kulul. Hagiavalduses märgitakse TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt hagi aluseks olevad asjaolud. Hagiavalduses ei ole hagejad esile toonud asjaoluna seda, et elektrijuhtmestik oleks olnud nende korteris peidetud seina sisse, et tulekolded olnuks seina sees ning juhtmete vahetamine olnuks seotud seinte lammutamisega, mis on kapitaalremondi töö (t.l. 4-5, 68-69). Sellest tulenevalt pole ka hagejad esitanud kohtule vastavaid tõendeid. Eeltoodu alusel jätab kolleegium tähelepanuta ka apellatsioonkaebuses toodud vastavad uued väited. Need väited on ka vastuolus tulekahju kohta koostatud aktides sisalduvaga, mille kohaselt olid põlemisjäljed mitte seina sees, vaid laudseina peal (t.l. 33). Kuni 01.01.1994 kehtisid NSVL Energeetika- ja Elektrifitseerimise Ministeeriumi 06.12.1981 käskkirjaga nr. 310 kinnitatud „Elektrienergia kasutamise eeskirjade“ p 5.2.3 kohaselt pidi korteri elanik tagama korterisiseste elektriseadmete korrashoiu ja hooldamise. Eesti Vabariigi Valitsuse 06.03.1992 määrusega nr 69 kinnitatud „Riiklikus ja munitsipaalomandis olevate eluruumide üürileandmisel rakendatavad korteriüüri arvestamise metoodika aluste“ p 7 alap 4 kohaselt arvestatakse korteriüüri sisse tasu elektriseadmete teenindamise eest korteri voolumõõtjani või korteri väljalülitusseadmeni. Nende õigusaktidega on piiritletud üürniku ja üürileandja vastutuse piir. Nimetatud aktide kohaselt vastutab üürnik korterisiseste elektrijuhtmete korrashoiu eest tellides vastavad remonttööd ja tasudes nende maksumuse. Vaidlus puudub selles, et kostjad ei ole x korterisisest elektrijuhtmestikku remontinud, kuigi Kamjanetskid elasid nimetatud korteris 1946 aastast. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.’
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.