Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Randmaa
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.10.2007.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-04-503
Kohtuasi
VK, TK, MS ja KS hagi Tallinna linna vastu varalise kahju 215.135.- krooni väljamõistmiseks Hageja VK (i.kXXX, elukoht XXX
Menetlusosalised
Hageja esindaja Aleksei Smelov (OÜ Companion, XXX) Hageja TK(i.k. XXX, elukoht XXX) Hageja MS(i.k. XXX, elukoht XXX) Hageja KS(i.k. XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja – Tallinna linn 4.september 2007.a.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon. Jätta rahuldamata VK, TK, MS ja KS hagi Tallinna linna vastu varalise kahju 215.135.(kakssada viisteist tuhat ükssada kolmkümmend viis) krooni väljamõistmiseks Menetluskulude jaotamine. Välja mõista VKlt, TKlt, MS ja KS igalt ühelt 2750.- (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigilõivu riigituludesse.
Menetluskuluna väljamõistetud riigilõiv tuleb hagejatel tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto number 10220034796011) või
arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber 2800078444. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi riigilõiv tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse riigilõivu katteks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
Sama paragrahvi lõige 2, kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. TsK § 227 sätestas, et isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. Tuginedes eeltoodule peab lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks hageja TsK §-st 222 tulenevalt tõendama, et kostja rikkus lepingut, hagejal tekkis kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
Kohtuotsuse põhjendused.
Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad kasutasid kostja munitsipaalomandisse kuulunud elamus Tallinnas, XXX korterit nr 12 suulise üürilepingu alusel. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 24.10.1993.a. toimus korteris XXX tulekahju, mille tagajärjel said kahjustada vaidlusaluses korteris olnud hagejate esemed.
26.juunist 1992.a. „Eluruumide kasutamise eeskirjad” (vt. http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=8363). Nimetatud Eluruumide kasutamise eeskirjade p 12.10 sätestab, et kui eluruumi üürilepingu eritingimustes või korteriüüri määramisel ei lepitud kokku teisiti, on üürnikud kohustatud tegema omal kulul nende poolt kasutatava korteri elu- ja üldkasutatavate ruumide remonti, mille hulka kuuluvad ka korterisisese elektrijuhtmestiku remont, kaasa arvatud installatsiooniarmatuuri vahetamine (lülitid, pistikupesad, lambipesad jne.), samuti valgustusjuhtmete asendamine sisendusest korterisse. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – tulekahju akt 27.oktoobrist 2003.a., Tuletõrje ja tehnilise uurimislaboratooriumi kokkuvõte nr 49-93 ning Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti tõendid nr 4/118, 4-119 ja 4-112 vastavalt 2.novembrist 1993.a. ja 26.oktoobrist 1993.a. kinnitavad kõik üheselt, et tulekahju Tallinnas XXX-12 sai alguse korteri koridori keskosast ning tulekahju põhjustas lühis amortiseerunud elektrijuhtmestikus, ei rikkunud hagejatega sõlmitud üürilepingut kostja, nagu hagejad ekslikult leiavad, vaid hagejad olid ise jätnud täitmata oma eelpoolnimetatud õigusaktist tulenevad kohustused remontida korterisiseseid elektrijuhtmeid, mille tagajärjel korteris tulekahju tekkiski.
või lepinguga pandud kohustust, ei vastuta kostja ka hagejate ees neile tulekahjuga tekkinud kahju eest. Kuna kohus leiab, et kostja ei vastuta hagejatele tekkinud kahju eest, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlusi, kelle ütlustega soovisid hagejad tõendada neil korteris olnud ja tulekahjus kahjustada saanud või hävinud esemeid ja nende väärtusi.
Kohtukulud.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.