Resolutsioon. Jätta rahuldamata VK, TK, MS ja KS hagi Tallinna linna vastu varalise kahju 215.135.(kakssada viisteist tuhat ükssada kolmkümmend viis) krooni väljamõistmiseks Menetluskulude jaotamine. Välja mõista VKlt, TKlt, MS ja KS igalt ühelt 2750.- (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigilõivu riigituludesse.
Menetluskuluna väljamõistetud riigilõiv tuleb hagejatel tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto number 10220034796011) või
arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber 2800078444. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi riigilõiv tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse riigilõivu katteks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
24.10.1993.a. toimus aadressil XXX, tulekahju. XXX, Tallinnas oli tulekahju toimumise ajal Tallinna linna munitsipaalomandis ning hagejad kasutasid seda kui eluruumi üürnik ja üürniku perekonnaliikmed. Tulekahju tagajärjel hävines ja sai kahjustada hagejate vara.
2.Hagejad leiavad, et kuna tulekahju kohtuotsuse p-s 1 nimetatud korteris tekkis lühise tõttu amortiseerunud elektrijuhtmestikus, mille korrashoidmise kohustus oli Tallinna linnal kui elamu omanikul, vastutab Tallinna linn hagejate ees neile tekkinud varalise kahju eest, sest kahju tekkis hagejatel kostja tegevusetuse tagajärjel. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt neil tekkinud varalise kahju hüvitamise katteks 215.315.- krooni.
3.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega ning tunnistajate ütlustega. Kostja vastuväited ja põhjendused.
4.Tallinna linn leidis, et hagi on põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kostja oli seisukohal, et hagejad kasutasid Tallinnas XXX asuvat korterit nr 12 suulise üürilepingu alusel alates 1946 aastast ning kuna 27. oktoobril 1993 koostatud tulekahju akti ning Tuletõrje ja tehnilise uurimislaboratooriumi kokkuvõtte nr 49-93 kohaselt sai 24. oktoobril 1993 Tallinnas XXX puhkenud tulekahju alguse korteri nr 12 koridoris asunud amortiseerunud elektrijuhtmetest, ei vastuta kostja hagejate ees neile tulekahjuga tekkinud kahju ulatuses.
5.Vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda kostja arvates tulekahju toimumise ajal kehtinud õigusaktidest, millisteks on - Tallinna Linnavalitsuse 26.juuni 1992 määrusega nr 133 kinnitatud „Eluruumide kasutamise eeskirjad” (edaspidi Eluruumide kasutamise eeskiri). - Vabariigi Valitsuse 6.märtsi 1992 määrusega nr 69 kinnitatud „Riiklikus ja munitsipaalomanduses olevate eluruumide üürileandmisel rakendatavad korteriüüri arvestamise metoodilised alused” (edaspidi Metoodilised alused). - Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 1993 määrusega nr 308 kinnitatud „Eluruumi üürileping” vorm (edaspidi Eluruumi üürileping) - Elamuseadus (edaspidi ES) ning ka - tulekahju toimumise ajal kehtinud Tsiviilkoodeks (edaspidi TsK)
6.Kostja leiab, et kuna hagejad nõuavad sisuliselt esitatud hagis lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, reguleerib pooltevahelist õigussuhet tulekahju toimumise ajal kehtinud TsK 19.peatükk, mitte TsK § 448, millele hagejad on hagiavalduses tuginenud. TsK § 222 lõige 1 sätestas, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju.
Sama paragrahvi lõige 2, kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. TsK § 227 sätestas, et isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. Tuginedes eeltoodule peab lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks hageja TsK §-st 222 tulenevalt tõendama, et kostja rikkus lepingut, hagejal tekkis kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
7.Tallinna linn on seisukohal, et tema kui üürileandja hagejatega sõlmitud üürilepingut rikkunud ei ole. Tulekahju toimumise ajal kehtinud ES § 8 lg 1 p 3 kohaselt kuulus kohaliku omavalitsuse organite võimkonda elamusuhete reguleerimisel eluruumide kasutamise eeskirjade kehtestamine. Eluruumide kasutamise eeskirja punkt 12.10 kohaselt on üürnikud, kui eluruumi üürilepingu eritingimustes või korteriüüri määramisel ei lepitud kokku teisiti, kohustatud tegema omal kulul nende poolt kasutatava korteri elu-ja üldkasutatavate ruumide remonti, mille hulka kuuluvad ka korterisisese elektrijuhtmestiku remont, kaasa arvatud installatsiooniarmatuuri vahetamine (lülitid, pistikupesad, lambipesad jne.), samuti valgustusjuhtmete asendamine sisendusest korterisse. Ka tol ajal Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Metoodiliste aluste punkt 9 kohaselt pidid eluruumisisest remonti teostama üürnikud ise. Samale seisukohale on asunud nii maakohus kui ringkonnakohus ka tsiviilasjas nr 2/5/276476/96 ja nr II-2/495/1997 kui nad leidsid, et kuni 1.jaanaurini 1994 kehtinud NSV Liidu Energeetika ja Elektrifitseerimise Ministeeriumi 6. detsembri 1981 käskkirjaga nr 310 kinnitatud „Elektrienergia kasutamise eeskirjade” punkti 5.2.3. kohaselt pidi korteri elanik tagama korterisiseste elektriseadmete korrashoiu ja hooldamise. Seega oli eeltoodud õigusaktidega sätestatud üürniku ja hoone haldaja vaheline vastutuse piir ning korterisisese elektrijuhtmestiku remont ja hooldus oli jäetud üürniku kohustuseks. Tuginedes eeltoodud argumentidele ja korteri põlengu ajal kehtinud õiguslikule regulatsioonile on kostja arvates tõendatud, et Tallinna linn ei ole lepingu rikkumises süüdi ning esitatud nõue tuleb jätta eeltoodud põhjendustel rahuldamata.
8.Alternatiivselt kostja eelpooltoodud seisukohale palub kostja, juhul kui kohus siiski leiab, et kostja peab hüvitama hagejatele põlenguga tekitatud kahju, vähendada esitatud nõuet 50 % ulatuses TsK § 229 lg 1 ja 2 alusel ning põhjusel, et kahju tekkis paljuski hagejate endi süül ja hagejate vastutustundetu käitumise tõttu. Kostja põhjendab oma seisukohta sellega, et hagejad ei ole kordagi pöördunud kostja poole ei suuliselt ega kirjalikult seoses probleemiga, et korterisisesed elektrijuhtmed vajavad kontrollimist või remonti. Ka ei olnud hagejad ise lasknud elektrijuhtmeid korteris remontida ning seda vaatamata sellele, et hagejad elasid Lätte tn 15 korteris nr 12 juba alates 1946.aastast ning olid teadlikud, et elektrijuhtmeid ei ole remonditud selles korteris alates 1939.aastast alates. Seega olid hagejad elanud korteris juba pikaajaliselt, mistõttu pidid nad eeldama, et korterisisene elektrijuhtmestik võib olla amortiseerunud ja ise astuma kohaseid samme selleks, et tagada elektrijuhtmete korrashoid.
Kohtuotsuse põhjendused.
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära tunnistajate ütlused ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagejate nõue kostja vastu rahuldamisele ei kuulu.
Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad kasutasid kostja munitsipaalomandisse kuulunud elamus Tallinnas, XXX korterit nr 12 suulise üürilepingu alusel. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 24.10.1993.a. toimus korteris XXX tulekahju, mille tagajärjel said kahjustada vaidlusaluses korteris olnud hagejate esemed.
10.Kohus nõustub kostjaga selles, et vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele õigusaktid, mis kehtisid siis kui tulekahju hagejate kasutuses olnud korteris toimus. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et seega reguleerib pooltevahelist õigussuhet kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK 19.peatüki sätted, mitte TsK § 448 ehk kahju hüvitamise üldsätted, millele hagejad hagiavalduses tuginesid. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamise materiaalõiguslikuks aluseks on TsK § 222 lg 1 mis sätestas, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju ning sama paragrahvi lõige 2 mis sätestab kahju mõiste. Lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja tulenevalt TsK §st 222 tõendama, et kostja rikkus lepingut, hagejal tekkis kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-125-06. Lisaks eelpoolnimetatud seadusesättele kuulub vaidluse lahendamisel kohaldamisele ka TsK § 227, mis sätestas, et isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud.
11.Kõigepealt kontrollib kohus kas kostja on rikkunud hagejaga sõlmitud üürilepingut või mitte. Tulekahju toimumise ajal kehtinud ES § 8 lg 1 p 3 kohaselt kuulus kohaliku omavalitsuse organite võimkonda elamusuhete reguleerimisel eluruumide kasutamise eeskirjade kehtestamine. Tallinna Linnavalitsus on eelpoolnimetatud seadusesättest tulenevalt kinnitanud oma määrusega nr
26.juunist 1992.a. „Eluruumide kasutamise eeskirjad” (vt. http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=8363). Nimetatud Eluruumide kasutamise eeskirjade p 12.10 sätestab, et kui eluruumi üürilepingu eritingimustes või korteriüüri määramisel ei lepitud kokku teisiti, on üürnikud kohustatud tegema omal kulul nende poolt kasutatava korteri elu- ja üldkasutatavate ruumide remonti, mille hulka kuuluvad ka korterisisese elektrijuhtmestiku remont, kaasa arvatud installatsiooniarmatuuri vahetamine (lülitid, pistikupesad, lambipesad jne.), samuti valgustusjuhtmete asendamine sisendusest korterisse. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – tulekahju akt 27.oktoobrist 2003.a., Tuletõrje ja tehnilise uurimislaboratooriumi kokkuvõte nr 49-93 ning Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti tõendid nr 4/118, 4-119 ja 4-112 vastavalt 2.novembrist 1993.a. ja 26.oktoobrist 1993.a. kinnitavad kõik üheselt, et tulekahju Tallinnas XXX-12 sai alguse korteri koridori keskosast ning tulekahju põhjustas lühis amortiseerunud elektrijuhtmestikus, ei rikkunud hagejatega sõlmitud üürilepingut kostja, nagu hagejad ekslikult leiavad, vaid hagejad olid ise jätnud täitmata oma eelpoolnimetatud õigusaktist tulenevad kohustused remontida korterisiseseid elektrijuhtmeid, mille tagajärjel korteris tulekahju tekkiski.
12.Kohus on seisukohal, et hagejad eksivad kui leiavad, et elektrijuhtmete korrashoidmise kohustus oli tulenevalt Eluruumide kasutamise eeskirjade punktist 12.11 kostjal, sest nimetatud töö on kapitaalremondi alla liigitatav remontöö. Kohus leiab, et korterisiseste elektrijuhtmete korrashoidmise kohustus oli sõnaselgelt Eluruumide kasutamise eeskirjade p 12.10 kohaselt üürniku kohustus.
13.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse punktides 11-12 seisukohale, et kostja ei rikkunud hagejaga sõlmitud suulist üürilepingut ega jätnud täitmata hagejate ees talle seaduse
või lepinguga pandud kohustust, ei vastuta kostja ka hagejate ees neile tulekahjuga tekkinud kahju eest. Kuna kohus leiab, et kostja ei vastuta hagejatele tekkinud kahju eest, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlusi, kelle ütlustega soovisid hagejad tõendada neil korteris olnud ja tulekahjus kahjustada saanud või hävinud esemeid ja nende väärtusi.
Kohtukulud.
14.Tallinna Linnakohtu 22.juuli 2004.a. määrusega vabastati hagejad osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse hagiavalduse esitamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2 sätestas, et kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Lähtudes eeltoodust ning hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu seaduse lisast 2, kuulub hagejatelt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 11.000.- krooni.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.