Võlaõigus › Võõrandamislepingud

12 303.46 krooni, kokku 252 110.24 krooni E OÜ kasuks.

selliseid arveid ega nõudeid hagejale esitanud. Seega ei olnud pooltel kokkulepet, et hageja peab tasuma saematerjali transpordi ja hoiukulude eest. Hageja leiab, et nõue on ebaselge ja tõendamata. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi A OÜ ja OÜ K vastu kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hageja palub A OÜ-lt välja mõista võlgnevus kokku 252 110.24 krooni ja OÜlt K võlgnevus kokku 65 183.92 krooni. Kostjate lepinguline esindaja võttis kohtuistungil hagi õigeks (t lk 216217), mistõttu on põhjendatud õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 208 lg 1, § 209 lg 1, § 189 lg 1 ning § 113 lg 1. Kostja I (vastuhagis hageja) on esitanud nõude hageja (vastuhagis kostja) vastu summas 39 398.22 krooni (t lk 81-88). Nimetatud summa aluseks on asjaolu, et kostja I tasus saematerjali hoiustamise eest OÜ P 35 858.22 krooni (t lk 65) ja transpordi eest OÜ-le M AT 3 540 krooni (t lk 86-87). Kohus leiab, et vastuhagi tuleb jätta rahuladmata. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline saematerjali müügileping. Müügilepingu alusel esitas kostja I hagejale tasumiseks arved summas 239 806.78 krooni, mis on hageja poolt täies ulatuses tasutud (t lk 8-15). Kostja I esindaja võttis kohtuistungil omaks asjaolu, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud (t lk 216). Seega saab lugeda tõendatuks, et hageja taganes müügilepingust 12.10.2007 seetõttu, et kostja I rikkus asja üleandmise kohustust. Kohus pole tuvastanud, et poolte kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tasuma saematerjali hoiukulu OÜ P laoplatsil materjali hoidmise eest. Kostja I väide, et OÜ P nõudis materjalide hoidmise ja ladustamise tasu hagejalt on ümber lükatud tunnistaja K V ’i ütluste (t lk 215), 16.10.2007 arve (t lk 65) ning 07.11.2007 teatega (t lk 83). Eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et kostjal I lasus saematerjali ladustamise ja selle töötlemise eest tasumise kohustus. Tunnistaja K V ’i ütluste kohaselt oli OÜ P laoplatsile ladustatud A OÜ saematerjal ning tema ei andnud hageja seaduslikule esindajale luba saematerjali äravedamiseks. Kostja I seaduslik esindaja M K -T hagejale volitusi saematerjali äravedamiseks ei andnud ning tema juuresolekul poolte seaduslikud esindajad kokkuleppele saematerjali äravedamise osas ei jõudnud. Nimetatud asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja A G ’i poolt antud ütlused (t lk 212-213). Tunnistaja K V ’i ütluste kohaselt tasus kostja I saematerjali hoiutasu terves osas ära ning pärast seda viis kostja I seamaterjali laoplatsilt minema. OÜL P oli lepinguline suhe kostjaga I ning hoiutasu eraldi ette nähtud ei olnud, kuna see oli maja tootmise hinna sees. Kuna kostja I viis materjali ära, tekkis tema vastu hoiutasu nõue. Lepingulisi suhted OÜL P hagejaga ei olnud (t lk 215-216). Kuna poolte vahel ei olnud teisiti hoiutasu osas kokku lepitud, kuulub kohaldamisele VÕS § 215 ja § 216 sätted. VÕS § 215 lg 1 kohaselt kannab müüja asja üleandmise kulud, eelkõige mõõtmise ja kaalumise kulud, ostja aga asja vastuvõtmise ning ostuhinna tasumise kulud, samuti võimalikud müügilepingu koostamise või tõestamise kulud ning lepingu alusel avalikku registrisse kande tegemisega seotud kulud. VÕS § 216 lg 2 kohaselt kannab müüja kõik asjaga seotud kulud ja koormised kuni asja üleandmiseni või ostja vastuvõtuviivitusse sattumiseni, välja arvatud kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kahjustatud isikul tõendada võlgnikupoolset

kohustuste rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja I rikkus hagejaga sõlmitud müügilepingut, kuna ei andnud saematerjali üle ega teinud võimalikuks omandi ülemineku hagejale. Kohus pole kostja I poolt esitatud tõendite kohaselt tuvastanud hagejast tulenevat asjaolu, mis tingiks vastuhagis esitatud kulude hagejalt väljamõistmise. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole hageja müügilepingust tulenevaid kohustusi kostja I ees rikkunud. Sellest tulenevalt jäävad ka saematerjali realiseerimisega seotud kulud pärast lepingu lõppemist kostja I kanda. Seega jäävad OÜ P poolt esitatud hoiukulud ja transpordikulud kostja I kanda ning hagejal ei ole nimetatud kulude hüvitamise kohustust. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab ja jätab vastuhagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda vastavalt rahuldatud nõude suurusele. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.