2-07-6391
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Reet Allikvere ja Ülle Jänes
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.03.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-6391
Tsiviilasi
P.P hagi N.Ai pärandvarast
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.06.2007 otsus
vastu
õiguse
tunnustamiseks
sundosale
Kaebuse esitaja ja kaebuse N.Ai apellatsioonkaebus liik Kirjalik menetlus Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja P.P, esindaja Annika Murulaid Kostja N.A, esindaja Jelena Smorodina Kolmandad isikud R.L ja P.P Tühistada Pärnu Maakohtu 26.06.2007 otsus ja jätta rahuldamata P.P hagi N.Ai vastu õiguse tunnustamiseks sundosale pärandvarast. N.Ai apellatsioonkaebus rahuldada
Menetluskulud jaotus
Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta P.P kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Vaidlustamata asjaolud Hageja isa Ü. P suri xx.xx.xxxx. Ü.P on 05.12.2000 teinud testamendi, millega ta pärandas kogu oma vara kostjale. Hageja esitas 05.02.2007 notarile avalduse sundosa saamiseks.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja palub tunnistada tema õigust 1/8 osale Ü.P pärandvarast sundosana. Hageja selgitab, et ta on invaliidsuspensionär, töövõime kaotus 60%. Hagejal puudub elukoht ja ta on majutatud MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik poolt ühiselamusse. Hageja on töövõimetu ja tema võimalused ise ennast elatada on piiratud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Arstliku ekspertiisi 24.04.2006 otsuse alusel on hageja võimeline ise elatist teenima, kuid ta ei ole võimeline töötama täistööajaga. Isik, kes on võimeline ise elatist teenima ei ole tegelikult abivajaja. Seega pole tal õigus saada sundosa pärandist. Kolmandate isikute seisukoht T. P ja R.L, kes on hageja vend ja õde, on hagiga nõus. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas hageja õigust Ü.P pärandist sundosale. Kohtukulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus leidis, et arstliku ekspertiisi otsusega nr 263642 24.04.2006 on P.P töövõime kaotuse protsent 60. Koenekroosiga käte külmumise järgselt kahe sõrme amputeerimise ja mõlema käe haardevõime puudulikkuse tõttu on hageja töövõime alanenud. Pärnu Pensioniameti tõendi kohaselt on P.Ple makstava töövõimetuspensioni suurus alates 01.04.2007 1 654 krooni. SA Pärnu Haigla palgatõendi kohaselt on P.P keskmine brutopalk ajavahemikus 15.01.2007 kuni 02.05.2007 2 559 krooni. Hageja elab alates 2007. a jaanuarikuust MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik varjupaigas. Varjupaiga üür on 700-800 krooni kuus. Tunnistaja I. P ütlustega on tõendatud, et hageja ei saa haigete kätte tõttu teha füüsilist tööd ja hageja vajab abi, et endale elupaik muretseda. Riiklikes registrites P.P nimele vara ei ole registreeritud. Hagejal on kaks täisealist last, kes on teda toetanud. Eeltoodut hinnates leidis maakohus, et P.P on isik, kellel on õigus PärS § 104 alusel pärida sundosa isa Ü.P pärandvarast, kuna tal on piiratud võimalused endale elatist teenida ja puuduvad piisavad vahendid enda elatamiseks muul viisil. Apellatsioonkaebuse põhjendused Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse N.A, kes palub otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Apellant ei nõustu maakohtu järeldustega. Oluline on tuvastada, et sundosa taotlev isik on töövõimetu ja abivajav. Õige on see, et hageja töövõime kaotuse protsent on 60, kuid oluline oli tuvastada hageja abivajadus. Hageja on ehitusalase kõrgharidusega ja töötas kuni 1999.a. Pärast abielu lahutamist tuli ta Pärnusse. Hageja ei töötanud alates 14.08.2003 kuni 15.01.2007. Seega ei ole 2006. a saadud vigastus asjaoluks, mis põhjustas tema töötuse. Põhjus oli see, et hageja ei leidnud erialast tööd. Hageja on võimeline täistööajaga tegema füüsilist tööd, mida tõendab asjaolu, et ta töötas 15.01.2007 – 02.05.2007 Pärnu Haiglas täistööajaga majahoidjana. Hagejal on täisealised poeg ja tütar, kes teda toetavad. Abielu lahutamisel 2000. a jättis hageja kogu vara, mille hulgas 102 m2 suurune korter Tallinnas, abikaasale. Ühisvara on senini jagamata ja hagejal on õigus selle jagamisel saada abikaasalt kompensatsiooni. Hageja on võimeline maksma elupaiga eest turvakodus iga kuu 700-800 krooni, mis näitab, et ta ei vaja abi.
2(4)
Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega hagi jätta rahuldamata. PärS § 104 sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. Hageja on xx.xx.xxxx surnud Ü.P poeg. Ü.P on teinud 05.12.2000 testamendi, millega ta pärandas kogu oma vara kostjale. Seega on hageja, kes oli õigustatud Ü.P järgi seadusjärgselt pärima, jäetud testamendiga pärandist ilma. PärS § 104 eesmärki silmas pidades, milleks on tagada abivajavate perekonnaliikmete ülalpidamine, tuleb lisaks hageja töövõimetusele tuvastada ka hageja abivajadus. Hageja on töövõimetuse tõendamiseks esitanud arstliku ekspertiisi otsus nr 263642 24.04.2006, mille sisulistele põhjenduste kohaselt on hagejal püsiv osaline töövõimetus, töövõime kaotus on 60%. Hageja on võimeline tööga elatist teenima, kuid vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole ta võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Hageja töövõime osalise kao põhjustas koenekroosiga käte külmumise järgselt kahe sõrme amputatsioon ja mõlema käe haardevõime puudulikkus. Ainuüksi hageja osaline töövõimetus ei ole asjaoluks, mis annaks hagejale õiguse pärida oma isa Ü.P järelt sundosa. Tuvastada tuleb, kas säilinud töövõime piires on hageja võimeline ennast tööga elatama. Kolleegium leiab, et hageja võimalused ennast tööga elatada on küll piiratud, kuid arvestades, et hageja on oma töövõimest kaotanud 60 %, on tal siiski võimalik ennast tööga elatada. Sellele viitab asjaolu, et hageja on pärast vigastust ajavahemikus jaanuar kuni mai 2007 töötanud SA-s Pärnu Haigla täistööajaga majahoidjana. Kolleegium märgib, et hageja on enne töövõime osalist kaotust olnud pikema perioodi vältel töötu, mistõttu ei saa lugeda vigastust ainukeseks põhjuseks, et hageja ei tööta. Lisaks osalisele töövõimetusele tuleb tuvastada ka hageja abivajadus. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja on abivajav. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei olnud enne Ü.P surma tema ülalpidamisel. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas hageja oli Ü.P surma hetkel õigustatud temalt saama ülalpidamist. Eeltoodud asjaolu tuli hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud tulenevalt oma osalisest töövõime kaotusest õigustatud saama Ü. Plt ülalpidamist. Kuni töövõime kaotuseni 2006. a alguses oli hageja küll töötu, kuid tema töövõime oli säilinud. Alates töövõime kaotusest, mis on tuvastatud 2006 aprillis, on hageja saanud invaliidusupensioni ja sellele lisaks oli tal võimalus vastavalt töövõime säilimisele ise endale elatist teenida, mida ta on ka teinud, töötades SA-s Pärnu Haigla majahoidjana. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja olnud suuteline ilma abita ennast elatama. Hagejal on kaks täiskasvanud last, kes on PkS § 64 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma töövõimetut abi vajavat vanemat. Seega on eelkõige hageja täiskasvanud lastel kohustus oma abivajavat vanemat aidata. Hageja isa Ü.P oli enne surma ise eakas vanaduspensionär, kelle varalised võimalused hageja aitamiseks võisid olla piiratud. Kolleegiumi arvates ei tõenda asjaolu, et hageja elab MTÜ Aktiveerimiskeskus Tulevik Kaldapealse kodus üürilepingu alusel, tema
3(4)
abivajadust. Tunnistaja I.P ütluste kohaselt saab hageja oma eluga hakkama, tasub saadud pensionist ja töötasust üüri ja ostab eluks vajaliku. Arvestades eeltoodut on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja on töövõimetu ja abivajav isik, kellel on PärS § 104 järgi õigus pärida oma isa Ü.P järelt sundosa. Järelikult tuleb maakohtu otsus tühistada ja hagi jätta rahuldamata. Seoses maakohtu otsuse tühistamise ja uue otsuse tegemisega, millega jäetakse hagi rahuldamata, tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldati, siis tuleb nii maakohtu menetluskulud kui ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Margo Klaar.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.