Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • xxx ja xxx kaasomandisse kuulus kuni xxx surmani elamu xxx. Mõlema kaasomandi osa suuruseks oli 1⁄2. • Tallinna Linnakohtu 01.09.2003.a otsusega tsiviilasjas nr 2/220-4833/01 (jõustunud 16.09.2003.a) kehtestati xxx asuva elamu kasutamise ja valdamise kord selliselt, et xxx kasutusse ja valdusesse jääb elamu teine korrus ja xxx valdusesse ja kasutusse jääb elamu esimene korrus. xxx kohustati vabastama hõivatud toad elamu esimesel korrusel 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

•

• •

Harju Maakohtu 03.11.2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-05-14373 kohustati xxx (praegu xxx), xxx, xxx ja xxx vabastama ruumid Tallinnas xxx asuva elamu esimese korrusel, millised on majaplaanile märgitud suurustega 11,1 m2 ja 15,5 m2 (tl 17-18). Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.07.2007.a otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata (tl 14-16). xxx sõlmis xxx 13.08.2007.a üürilepingu, mille p 2.1 kohaselt xxx võttis üürile eluruumid asukohaga xxx (tl 3-9). xxx 21.08.2007.a avalduse alusel algatas Harjumaa kohtutäitur Priit Petter hageja suhtes täitemenetluse nr 023/2007/489 Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2007.a kohtuotsuse täitmiseks (tl 10-11).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

xxx esitas 12.09.2007.a xxx vastu hagi, milles palus tunnistada täitemenetlus nr 023/2007/489 lubamatuks. Hageja palus jätta menetluskulud kostuja kanda. Hagiavalduse kohaselt tekkisid pärast kohtulahendite jõustumist asjaolud, mis välistavad täitemenetluse. Tallinnas xxx asuv elamu xxx ja kostja kaasomandisse, kusjuures mõlemale kuulub 1⁄2 elamust. Pärast tsiviilasjas nr 2-05-14373 lahendi jõustumist sõlmisid xxx ja hageja lepingu xxx asuvate ruumide kasutamiseks. Kuna hageja ja tema perekonnaliikmed kasutavad eluruumi lepingu alusel, s.t õiguslikul alusel, tuleb täitmenetlus tunnistada lubamatuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja xxx vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja palus lugeda xxx ja hageja vahel sõlmitud üürileping tühiseks. Kostja vastuväidete kohaselt kehtestati Tallinna Linnakohtu 16.09.2003.a jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2/220-4833/xxx elamu kasutamise ja valdamise kord. xxx kasutusse jäi kohtuotsuse kohaselt elamu teine korrus ning xxx kasutusse elamu esimene korrus. xxx kohustati vabastama xxx elamu esimese korruse hõivatud toad 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega ei saa hageja sõlmida teise kaasomaniku kasutuses olevatele ruumidele üürilepingut. Pärast kohtuotsuse jõustumist ei vabastanud xxx kahte tuba esimesel korrusel ning xxx pöördus täituri poole. Täitemenetluse käigus selgus, et esimese korruse tube kasutab xxx tütar xxx koos oma abikaasa ja kahe alaealise lapsega. Harju Maakohus rahuldas 03.10.2006.a xxx hagi ja kohustas xxx ning tema perekonnaliikmeid vabastama xxx elamu esimese korruse ruumid. Hageja püüab protsessiga ruumide vabastamist venitada. xxx ja xxx vahel sõlmitud leping on õigustühine, kuna xxx saab üürilepingu sõlmida ainult xxx teise korruse ruumide osas. xxx takistab pahatahtlikult kostjal oma kaasomandi osa kasutamist. Üürileping on sõlmitud pärast ringkonnakohtu otsust. Üürileping on tühine, kuna on heade kommetega vastuolus.

MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD

Kostja xxx suri 07.11.2007.a (tl 34). xxx esitas taotluse lubada tal menetlusse astuda xxx õigusjärglasena (tl 38). xxx esitas õigusjärglaseks olemise tõendamiseks xxx testamendi, millega xxx pärandas kogu oma vara xxx (tl 41) ning xxx avalduse pärandi vastuvõtmiseks (tl 42). Tallinna notar Heleriin Kulla andis xxx pärandi vastuvõtmiseks ning testamendi vaidlustamiseks tähtaja 13.02.2008.a. Notar teatas sellest ka xxx (tl 49). Kohus andis pooltele tõendite esitamiseks tähtaja 19.02.2007.a. Hageja ei ole tõendanud, et xxx asemel on näiteks hilisema testamendiga xxx vara pärinud xxx. 27.02.2008.a koostatud testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt läks xxxi pärandavara üle tema abikaasale xxx. Eeltoodu alusel loeb kohus xxx xxx üldõigusjärglaseks ning lubab tal TsMS § 209 lg 1 alusel menetlusse astuda kostjana.

Kostja on palunud lugeda xxx ja hageja vahel sõlmitud üürilepingu tühiseks tema sõlmimisest alates. Kohus selgitab, et peab hageja nõude lahendamiseks võtma motiivide osas seisukoha ka üürilepingu kehtivuse või kehtetuse osas, kuid ei saa vastuhagi puudumisel märkida seda otsustusena kohtuotsuse resolutsiooni.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kuna täitemenetlus täiteasjas nr 023/2007/489 toimub kohtuotsuse alusel, kuulub kohaldamisele ka sama paragrahvi lõige 2: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täitemenetlus on alustatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2007.a otsuse täitmiseks (tsiviilasi nr 2-05-14373). Hageja on palunud tunnistada sundtäitmine lubamatuks, kuna ta on sõlminud üürilepingu. Nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima, kas: 1) üürileping on sõlmitud pärast täidetava kohtuotsuse jõustumist ning 2) kas hageja sõlmitud üürileping on kehtiv. Hageja on esitanud 13.08.2007.a sõlmitud üürilepingu, mille p 2.1 kohaselt xxx andis xxx üürile eluruumid Tallinnas xxx. Lepingu p 2.2 kohaselt on ruumid lepingu sõlmimise ajaks üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete valduses. Kuna täidetav kohtuotsus jõustus 07.08.2007.a, on täidetud TMS § 221 lg 2 sätestatud tingimus ning vastuväite alus on tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist. Tallinna Linnakohtu 16.09.2003.a otsusega tsiviilasjas nr 2/220-4833/01 kehtestati Tallinnas xxx elamu kasutamise ja valdamise kord selliselt, et xxx kasutusse ja valdusesse jääb elamu teine korrus ja xxx valdusesse ja kasutusse jääb elamu esimene korrus. xxx on üürilepingu p 2.1 kohaselt andnud hageja kasutusse xxx asuvad eluruumid. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Hageja ja xxx vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, millised ruumid on täpselt rendile antud. Täitemenetlus on algatatud esimesel korrusel asuvate ruumide vabastamiseks. Elamu suhtes on jõustunud kohtuotsusega sätestatud kasutuskord, mille kohaselt on xxx õigus kasutada elamu teist korrust. Riigikohus leidis 10.09.2003.a otsuses nr 3-2-1-90-03 ning 23.10.2007.a otsuses nr 3-2-1-85-07, et AÕS § 74 keelab muu hulgas kaasomandis oleva asja koormamise kasutuslepinguga ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta ning kõigi kaasomanike nõusoleku puudumise korral on kaasomandi osa koormamine kehtetu. Kohus leiab, et AÕS § 74 kohaldub olukorras, kus kasutuskorda ei ole kokku lepitud või kui kaasomanik soovib üürile anda kaasomandit tervikuna. Kui kasutuskord on kokku lepitud, on kaasomanikul õigus sõlmida üürileping selle osa suhtes, mis jäi kasutuskorra kohaselt tema kasutusse. Kuna xxx kastusse jäi teine korrus, on tal õigus elamu teist korrust käsutada, s.t ka hagejale üürile anda. Nende ruumide osas ei ole kohtule teadaolevalt täitemenetlust algatatud ning kohus elamu teist korrust puudutava võimaliku üürilepingu osas seisukohta ei võta. Tulenevalt AÕS §-st 74 ning § 73 lg 1 ei ole xxx ilma teise kaasomaniku nõusolekuta õigus anda üürile elamu esimest korrust. Hageja ei ole tõendanud, et xxx oli üürilepingu sõlmimiseks teise

kaasomaniku nõusolek. Hageja ei ole üldse tõendanud, et xxx oli õigus sõlmida üürilepingu esimesel korrusel asuvate ruumi suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 114 sätestab, et kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek. Kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. Hageja ei ole tõendanud, et teine kaasomanik oleks käsutuse heaks kiitnud. Seega ei ole käsutus, s.t üürileping esimese korruse ruumide osas kehtiv ning on TsÜS § 87 alusel tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal ei ole tekkinud pärast kohtuotsuste jõustumist õiguslikku alust xx asuva elamu esimese korruse ruumide kasutamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole alust. Hagi tuleb jätta rahuldatama. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust hoone kuuluvuse osas, ei analüüsi kohus hageja esitatud omandiõiguse teket kajastavaid dokumente (tl 61-66). Hagi tagamine Harju Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks ning peatas 12.09.2007.a määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 023/2007/489. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.