lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-34895/20

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 19.09.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-34895/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1439
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-34895

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2008, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Rebekka Hannuse hagi Antonina Verrevi (Arne Verrevi õigusjärglane) vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 04.03.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rebekka Hannuse apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11.09.2008, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Rebekka Hannus (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xx, xxxxx xxxxxxx) Kostja Antonina Verrev (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xx, xxxxx xxxxxxx) Kostja esindaja Rein Saarma

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 04.03.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta esimese astme ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
3.Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja hageja nõue
1.Ülle Verrevi ja Arne Verrevi kaasomandisse kuulus 1⁄2 mõttelises osas Xxxxxxxxx xxxxx xx asuv elamu. Tallinna Linnakohtu 01.09.2003 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/220-4833/01 (jõustunud 16.09.2003) kehtestati Xxxxxxxxx xxxxx xx asuva elamu kasutamise ja valdamise kord selliselt, et Arne Verrevi valdusesse ja kasutusse jääb elamu esimene korrus ning Ülle Verrevi valdusesse ja kasutusse jääb elamu teine korrus. Ülle Verrevit kohustati vabastama hõivatud toad elamu esimesel korrusel 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Harju Maakohtu 03.11.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-14373 kohustati Rebekka Verrevit (uue nimega Hannus), Toomas Hannust, Jegard Alexander Hannust ja Inderlin Hannust vabastama ruumid Xxxxxxxxx xxxxx xx asuva elamu esimesel korrusel, millised on majaplaanile märgitud suurustega 11,1 m2 ja 15,5 m2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.07.2007 otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata (jõustunud 07.08.2007). 13.08.2007 sõlmisid Rebekka Hannus ja Ülle Verrev üürilepingu, mille p 2.1 kohaselt võttis Rebekka Hannus määratama ajaks üürile eluruumid asukohaga Xxxxx xx xxxxxxxxx.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Arne Verrevi avalduse alusel alustas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Priit Petter 22.08.2007 Rebekka Hannuse suhtes täitemenetluse nr 023/2007/489. Rebekka Hannus esitas 12.09.2007 Arne Verrevi vastu hagi, milles palus tunnistada täitemenetlus lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt tekkisid pärast kohtulahendi jõustumist asjaolud, mis välistavad täitemenetluse. Xxxxxxxxx xxxxx xx asuv elamu kuulub Ülle Verrevi ja kostja kaasomandisse. Pärast tsiviilasja nr 2-05-14373 lahendi jõustumist sõlmisid Ülle Verrev ja hageja lepingu Xxxxx xx asuvate ruumide kasutamiseks. Hageja ja tema perekonnaliikmed kasutavad eluruumi õiguslikul alusel, mistõttu tuleb täitemenetlus tunnistada lubamatuks. Kostja seisukoht

2.Kostja Arne Verrev vaidles hagile vastu ja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja palus lugeda Ülle Verrevi ja hageja vahel sõlmitud üürileping tühiseks. 16.09.2003 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2/220-4833/01 jäi Ülle Verrevi kasutusse Xxxxx xx elamu teine korrus ning Arne Verrevi kasutusse elamu esimene korrus. Ülle Verrevit kohustati vabastama Xxxxx xx elamu esimese korruse hõivatud toad ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Pärast kohtuotsuse jõustumist ei vabastanud Ülle Verrev kahte tuba esimesel korrusel ja Arne Verrev pöördus täituri poole. Täitemenetluse käigus selgus, et esimese korruse tube kasutab Ülle Verrevi tütar Rebekka Hannus koos oma abikaasa ja kahe alaealise lapsega. Harju Maakohus rahuldas 03.11.2006 Arne Verrevi hagi ja kohustas Rebekka Hannust ning tema perekonnaliikmeid vabastama Xxxxx xx elamu esimese korruse ruumid. Kasutuskord on määratud jõustunud kohtuotsusega ja kaasomanik Ülle Verrev ei saa sõlmida teise kaasomaniku kasutuses olevatele ruumidele üürilepingut. Ülle Verrevi ja Rebekka Hannuse vahel sõlmitud leping on õigustühine ja vastuolus heade kommetega. Ülle Verrev saab sõlmida üürilepingu ainult Xxxxx xx elamu teise korruse ruumide osas.
3.07.11.2007 suri kostja Arne Verrev. Harju Maakohus luges Antonina Verrevi Arne Verrevi üldõigusjärglaseks ning lubas tal TsMS § 209 lg 1 alusel menetlusse astuda kostjana. Antonina Verrev, kui esialgse kostja õigusjärglane, palus lugeda Ülle Verrevi ja hageja vahel sõlmitud üürileping tühiseks tema sõlmimisest alates, jätta hagi rahuldamata ja täitemenetlus peatamata. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Täitemenetlus täiteasjas nr 023/2007/489 on alustatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2007 otsuse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-05-14373. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kuna täitemenetlus toimub kohtuotsuse alusel, kuulub kohaldamisele sama paragrahvi lõige 2, mille kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus leidis 10.09.2003 otsuses nr 3-2-1-90-03 ning 23.10.2007 otsuses nr 3-2-1-85-07, et asjaõigusseadus (AÕS) § 74 keelab muu hulgas kaasomandis oleva asja koormamise kasutuslepinguga ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta ning kõigi kaasomanike nõusoleku puudumise korral on kaasomandi osa koormamine kehtetu. Kui kasutuskord on kokku lepitud, on kaasomanikul õigus sõlmida üürileping selle osa suhtes, mis jäi kasutuskorra kohaselt tema kasutusse. Ülle Verrevi kasutusse jäi teine korrus ning tal on õigus elamu teist korrust käsutada, s.t ka hagejale üürile anda. Tulenevalt AÕS §-st 74 ning § 73 lg 1 ei ole Ülle Verrevil ilma teise kaasomaniku nõusolekuta õigus anda üürile elamu esimest korrust. Hageja ei ole tõendanud, et Ülle Verrevil oli õigus sõlmida üürilepingu esimesel korrusel asuvate ruumide suhtes. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 114 lõike 2 kohaselt kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. Hageja ei ole tõendanud, et teine kaasomanik oleks käsutuse heaks kiitnud. Seega ei ole käsutus (üürileping) esimese korruse ruumide osas kehtiv ning on TsÜS § 87 alusel tühine. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hagejale ei ole tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist õiguslikku alust Xxxxx xx asuva elamu esimese korruse ruumide kasutamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole alust. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tühistas ta kohtuotsusega TsMS § 386 lg 4 alusel ka 12.09.2007 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 023/2007/489. Apellatsioonkaebuse põhjendused

5.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohus on rikkunud menetlusnorme. Kostja poolt kohtule esitatud 13.12.2008 vastus on oma olemuselt ja sisult TsMS § 373 mõttes vastuhagi. Harju Maakohus oleks pidanud selle lahendama menetlusse võtmise määrusega TsMS § 372 lg 1 kohaselt ja andma võimaluse sellele vastu vaielda. Samuti oleks tulnud vastuhagist tulenevalt (tehingu tühisuse tuvastamine) kaasata menetlusse kõik tehingu osapooled, sealhulgas Ülle Verrev, kelle õigusi antud otsus olulisel määral puudutab. Kohus on ületanud nõude piire ja jätnud menetluskulud hageja kanda, kuigi kostja taotles üksnes kohtukulude (riigilõiv, kautsjon, asja läbivaatamise kulud) hageja kanda jätmist. Kostja on taotlenud eraldi õigusabikulude 14 400 krooni väljamõistmist, mille osas kohus seisukohta ei võtnud. Vabariigi Valitsuse määruse „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kohaselt sõltub kulude väljamõistmise piir tsiviilasja hinnast. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Kooskõlas TsMS § 132 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse määrusega saab hageja kanda jäävate lepingulise esindaja kulutuste piirmääraks olla 5 000 krooni, mitte 14 400 krooni. Hageja palub TsMS § 216 lg 1 alusel kaasata menetlusse kolmanda isikuna Ülle Verrevi. Apellatsioonkaebuse vastus
6.Kostja leiab, et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust. Hageja ei ole kasutanud menetlusõigusi heauskselt ja apellatsioonkaebuse esitamisega üritab ta venitada oma kohustuste täitmist seadusvastaselt oma valdusse võetud ruumide vabastamiseks. Hageja taotlus kolmanda isikuna Ülle Verrevi menetlusse kaasamiseks on alusetu ja põhjendamata. Kuna kohus ei ole õigusabi kulude väljamõistmise osas oma seisukohta võtnud, ei saa selle peale ka edasi kaevata. Kaebuse saab esitada alles peale seda, kui Harju Maakohus on oma seisukoha pooltele avalikustanud. Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
7.14.05.2008 määrusega jättis kohus rahuldamata Rebekka Hannuse taotluse Ülle Verrevi kolmanda isikuna kaasamiseks. Määrus jõustus 03.06.2008. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
8.Ringkonnakohus, ära kuulanud kostja seisukoha, kes pidas kohtuotsust õigeks ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.

Kuna Xxxxxxxxx xxxxx xx elamu suhtes oli kasutuskord kokku lepitud, puudus Ülle Verrevil alus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta anda üürile elamu esimese korruse ruume. Teise kaasomaniku nõusolek puudus ning Ülle Verrevi ja Rebekka Hannuse vahel sõlmitud üürileping elamu esimese korruse ruumide osas ei ole kehtiv. Maakohus tuvastas õigesti üürilepingu tühisuse ja TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi. Hagejal ei ole õiguslikku alust Xxxxx xx asuva elamu esimese korruse ruumide kasutamiseks. Maakohus jättis õigesti hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata ja tuvastas, et puuduvad asjaolud, mis välistavad täitemenetluse TMS § 221 järgi. Maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme ja kohtulahend on seaduslik. Kuna TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, kuid ei määra menetluskulude rahalist suurust, ei ole asjakohased kaebuse väited kulude suuruse kohta. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kord on sätestatud TsMS §-s 178. Maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

U.Loonurm

I.Nõmm

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium