5.Esimese astme kohtu menetluskulud jätta poolte kanda võrdses osas ja apellatsioonimenetluse kulud hageja Jüri Jürissoni kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja töötas alates 02.01.2006 kostja juures vanemtislerina kuni temaga töölepingu lõpetamiseni 31.07.2007 töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 4 alusel seoses töötaja mittevastavusega ametikohale.
2.17.08.2007 esitatud hagis palub Jüri Jürisson tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista kuue kuu keskmise palga suurune hüvitis TLS § 117 lg 2 alusel. Hageja leiab, et 20.06.2007 käskkirjas nr 2.1-1/196 toodud põhjendused töösuhte lõpetamise aluse osas ei ole õiged. Kostja aktsepteeris hageja tööle võtmisel ja ka hiljem
hagejale omistatud ning tööraamatus fikseeritud puusepa 4. järku kui kutseoskust tõendavat dokumenti. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et hageja peab läbima kursused kutsetunnistuse saamiseks. Selleks puudus vajadus, kuna hageja omab puidutööalast kogemust alates aastast 1983. Ekslik on kostja arusaam, nagu hagejale 1987. aastal omistatud ning tööraamatusse kantud puusepa neljas järk ei asendaks vastavat kutsetunnistust. Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse (Kutsekoda) andmeil on ametlikult tunnustatud nii endisaegsed kui hilisemad kvalifikatsioonid. Tõele ei vasta kostja väide, nagu oleks hagejale tema tööle asumisel tehtud esitatavate nõudmiste osas järeleandmisi.
3.TLS § 49 p 51 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama oma kulul tööalast koolitust, kui ta ise muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid. Kostja koolitusi ei korraldanud. Hageja on korduvalt väljendanud oma valmisolekut uute tööks vajalike teadmiste omandamiseks. Tisleri kutsestandardi põhjal eelneb tisleri kutse omistamisele kas vastav koolitus või töökogemus. Seega kursuste läbimine hageja puhul ei olnud vajalik. Hageja põhipalka on tõstetud kahel korral ja ta tööga oldi poolteist aastat rahul. Kostja ei ole vaidlustanud hageja kutseoskusi. Aasta pärast hageja tööleasumist ja pool aastat enne töösuhete lõpetamist tänati hagejat peadirektori käskkirjaga eeskujuliku töö eest. Kostja vastus
4.Kostja hagi ei tunnista. Hageja asus kostja juurde tööle 02.01.2006 dekoratsioonitöökoja vanemtisleri ametikohale. 2005. aasta lõpus oli kostja olukorras, kus 02.02.2006 planeeritud balleti „Kameeliadaam“ esietenduse toimumine oli tõsises ohus, sest puidutöökotta oli juba üle poole aasta otsitud uut tislerit. Nendele tingimustele, mida kostja suutis antud hetkel pakkuda, ei leitud ühtegi arvestatavat kandidaati. Hageja leidmisel ja tema kandidaadi kaalumisel tisleri ametikohale oli kostja olukorras, mille kiireks lahendamiseks tuli teha nõudmistes järeleandmisi. Arvestades hageja pikaajalist töökogemust, sõlmiti temaga tööleping vaatamata kutsetunnistuse puudumisele, leppides seejuures suuliselt kokku, et hageja muretseb kiiremas korras oma pädevuse kinnituseks vajaliku kutsetunnistuse. Tisleri elukutse on seotud äärmiselt suurte ohtudega ja tööandjal lasub kõrgendatud vastutus. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tootmiskoondis „Eesti Taara“ poolt 1987. aastal tööraamatusse tehtud kanne puusepa neljanda järgu kohta asendab kutsetunnistuse olemasolu.
5.TLS § 101 lg 1 p 1 lubab tööandjal lõpetada töötajaga kehtiv tööleping TLS § 86 p 4 alusel, kui töötajal puudub dokument, mille olemasolu on vastavale tööle lubamise kohustuslik eeltingimus. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p 4, § 90 lg 1 p 2 ja § 101 lg 1 p 1 alusel 31.07.2007 ja maksis talle hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kostja ei nõustunud hageja sooviga maksta talle kuue kuu keskmise palga suurune hüvitis. Kostja pakkus kohtuvälise kokkuleppe korras hagejale kolme kuu keskmise palga suurust hüvitist, millest hageja loobus. Maakohtu otsuse põhjendused
6.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas hagejaga töölepingu lõpetamise 31.07.2007 TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ja luges töötaja lahkunuks töölt omal algatusel TLS § 79 alusel 31.07.2007. Kohus mõistis kostjalt välja TLS § 117 lg 2 alusel ebaseadusliku töölepingu lõpetamise hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses 34 140 krooni. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda.
7.Kohus leidis, et kostjal puudus õigus lõpetada hagejaga tööleping tööandja algatusel TLS § 86 p 4 alusel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kutseoskused tisleri ametikohal töötamiseks ei vastanud tehtavale tööle esitatud nõuetele. Tõendamata on kutsetunnistuse kohustuslikkus hageja poolt täidetaval ametikohal. Samas oli kostja hageja tööga poolteist aastat rahul olnud, hageja palka kahel korral tõstnud ja hagejat õnnitlenud 50. sünnipäeva puhul ning premeerinud eeskujuliku töö eest. Hageja tööraamatus on fikseeritud puusepa 4. järk, mis on
kui kutseoskusi tõendav dokument ja hagejal on pikaajalised töökogemused oma erialal. Seega oli töölepingu lõpetamine hagejaga ebaseaduslik. Kuna hageja ei soovinud tööle ennistamist, tuleb ta lugeda töölt lahkunuks omal algatusel alates 31.07.2007.
8.Kohus mõistis hagejale TLS § 117 lg 2 alusel hüvituse kolme kuu keskmise palga ulatuses 34 140 krooni, lähtudes asjaolust, et hageja töötas kostja juures lühikest aega. Kohus leidis, et hageja nõue saada hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses ei ole õigustatud.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta poolte kanda. Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused
10.Hageja palub muuta kohtuotsust väljamõistetud hüvitise suuruse ja kohtukulude jaotuse osas. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamise asjaolud puudusid ja töölepingu lõpetamisel rikuti tahtlikult seadust. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 30 lg 2 kohaselt sõltub hüvitise suurus töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust, mitte aga vallandamisele eelnenud töötamise ajast. Kohus ei arvestanud hageja kirjaliku kohtukõnega. Hageja palub välja mõista õiglane hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses 68 285,40 krooni.
11.Kohtukulude määramisel ei arvestanud kohus, et hageja ebaseadusliku tegevuse tõttu on kostja viis ja pool kuud töötu olnud, mistõttu kohtukulud tuleks jätta kostja kanda. Kuna hageja keskmine palk oli 11 380,90 krooni, on kohtuotsuses arvutuslik viga summas 2 krooni 70 senti. Kostja kirjalik vastus
12.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud apellandi kanda. Enne töölepingu lõpetamist oli hagejale esitatud pretensioonenõudmisi. Hageja väidab ekslikult, et rahuolu tema tööga kinnitavad palga tõstmine ja preemia. Palga tõstmine hõlmas kõiki kostja töötajaid ning töötaja premeerimine 50. juubeli puhul on kostja traditsioon.
13.Kostja ei nõustu süüdistusega, et ta on tahtlikult ja teadlikult seadust rikkunud. Kostja ei ole põhjustanud hageja töötust viie ja poole kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist ega takistanud tal leida teist tööd. Kostja ei ole põhjustanud menetluskulusid. Pärast töölepingu lõpetamist pöördus hageja Eesti Teatriliidu poole sooviga, et viimane oleks hageja esindajaks algatatud kohtuvaidluses. Eesti Teatriliit püüdis pooli lepitada ja pöördus kostja poole ettepanekuga sõlmida kohtuväline kokkulepe ja maksta hagejale kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis. Kostja nõustus ettepanekuga, kuid kahjuks ei nõustunud sellega hageja ning taotles kohtu kaudu kuue kuu keskmise palga suuruse hüvitise maksmist. Ringkonnakohtu otsus
14.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tunnistas töölepingu lõpetamise Jüri Jürissoniga TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ja luges töötaja lahkunuks töölt omal soovil TLS § 79 alusel 31.07.2007. Hageja vaidlustas otsuse tema kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse ja kohtukulude jaotamise osas ning seega kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust vaid vaidlustatud osas.
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus tuvastas, et asjaolusid arvestades tuleb hageja kasuks välja mõista TLS § 117 lg 2 alusel hüvitis kolme kuu keskmise palga suuruses summas.
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas kohtuotsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Ringkonnakohus leiab, et hüvitise suuruse määramisel oli kohtul diskretsiooniõigus. TLS § 117 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale maksma hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid arvestades ja neid kinnitavaid tõendeid hinnates on kohus teinud seadusliku lahendi ja ringkonnakohtul ei ole alust muuta väljamõistetud hüvituse suurust. Hageja ei ole maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, mis tingiksid hüvitise väljamõistmise maksimaalses määras. Maakohtu poolt väljamõistetud hüvitis on seadusega kooskõlas. Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kõiki töölepingu lõpetamisega seotud asjaolusid. Kuna kohtuotsuses on arvutusviga, tuleb see parandada, mis omakorda toob kaasa otsuse osalise tühistamise väljamõistetud rahasumma osas. Kirjalikus vastuses esitatud seisukohad ei muuda maakohtu otsust ega ole arvestatavad asja lahendamisel.
17.Maakohus on hagi osaliselt rahuldanud ja menetluskulude jaotus on kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.