Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Kõik menetluskulud jätta poolte kanda Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 17.08.2007.a. esitas JJ kohtule hagiavalduse ROE vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks kuue kuupalga ulatuses.

Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ning välja mõista kostjalt TLS § 117 lg. 2 alusel hüvitis kuue kuu keskmine palga ulatuses. Kohtukulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 02. jaanuarist 2006.a. vanemtislerina dekoratsiooniosakonna koosseisus. Tööleping sõlmiti tähtajatult nelja kuulise katseajaga. Kostja lõpetas töölepingu hagejaga 31.07.2007.a. Töölepinguseadus (TLS) § 86 p 4 alusel, seoses töötaja mittevastavusega ametikohale. Hageja leiab, et Rahvusooperi tehnikadirektori SS esildises ja peadirektori PH 20.06.2007.a. käskkirjas nr. 2.1-1/196 toodud põhjendused-järeldused hagejaga töösuhte lõpetamise aluse osas ei vasta tegelikkusele ja ei ole õiged. Poolte vahel ei ole olnud mingit kokkulepet, ei suulist ega kirjalikku, et hageja peab läbima kursused kutsetunnistuse saamiseks. Samuti on hageja seisukohal, et selleks puudus vajadus, kuna hageja omab puidutööalast kogemust alates 1983.a. Kostja aktsepteeris hageja tööle võtmisel ja ka hiljem, hagejale omistatud ning tööraamatus fikseeritud puusepa 4. järku kui kutseoskusi tõendavat dokumenti. Omistatud puusepa 4. järk andis hagejale õiguse töötada kõikidel puidutöömasinatel. Hageja leiab, et ekslik on kostja arusaam nagu hagejale 1987.a. omistatud ning tööraamatusse kantud puusepa 4. järk ei asendaks vastavat kutsetunnistust ning selle omistajad riiklikult tunnustatud organit. Tol ajal oli üheks kvalifikatsiooni omistamise ja- tõstmise organiks suuremate asutuste juurde loodud kutse- ja kvalifikatsioonikomisjonid, mis võttes arvesse töötaja eelnevat töökogemust, omistas peale praktilise proovitöö ning teooriaeksami edukat sooritamist talle vastava kvalifikatsiooni, mis kanti tööraamatusse. Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse (Kutsekoda) andmeil on ametlikult tunnustatud nii endisaegsed kui hilisemad kvalifikatsioonid. Ei vasta tõele kostja väide nagu oleks tisleri ametikoha kiire täitmise vajadusest lähtuvalt tehtud hagejale esitatavate nõudmiste osas mingeid järeleandmisi. TLS § 49 p 51 tööandja on kohustatud korraldama oma kulul tööalast koolitust, kui ta ise muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid. Kostja hagejale koolitusi korraldanud ei ole. Hageja on korduvalt nii tehnikadirektorile, kui dekoratsiooniosakonna juhtkonnale väljendanud oma valmisolekut mistahes uute, tööks vajalike teadmiste omandamiseks. Tisleri kutsestandardi põhjal eelneb tisleri kutse omistamisele kas vastav koolitus või töökogemus, seega kursuste läbimine hageja väitel tema puhul ei ole vajalik. Kuna Rahvusooperis on tisleri kutsetase ja – kompetents töölepingus fikseerimata, siis hageja põhiülesandeks töölepingu kohaselt oli lavadekoratsioonide ja rekvisiidivalmistamiseks vajalike puidutööde teostamine, siis võib tisleri ametinimetust lugeda üldse tinglikuks. Samahästi võiks see olla puittoodete valmistaja või koostaja. Samas valmistatud konstruktsioonide esmane paigaldus-montaaž, mis käis tisleritöö juurde, eeldaks rohkem just puusepa kvalifikatsiooni olemasolu. Hageja põhipalka on tõstetud kahel korral: esimest korda 01.04.2005.a., see on kuu enne katseaja lõppemist ja teistkordselt 01.01.2007.a. Hageja leiab, et tema töölepingu järgset katseaega poleks loetud sooritatuks ega palka tõstetud ja lastud töötada poolteist aastat, kui oleks eksisteerinud mingi kostja poolt väidetud nõue. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja kutseoskusi. Aasta peale hageja tööleasumist ja pool aastat enne hagejaga töösuhete lõpetamist tänati hagejat peadirektori P. H käskkirjaga eeskujuliku töö eest ning premeeriti 5000 krooniga. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Hageja asus kostja juurde tööle 02.01.2006.a. dekoratsioonitöökoja vanemtisleri ametikohale tehnilise teenistuse koosseisu. 2005.a. lõpus oli kostja olukorras, kus 02.02.2006.a. planeeritud balleti „Kameeliadaam“ esietenduse toimumine oli tõsises ohus, sest puidutöökotta oli juba üle poole aasta otsitud uut tislerit, kuid nendele tingimustele, mida kostja suutis antud hetkel pakkuda, ei leitud ühtegi arvestatavat kandidaati. Hageja leidmisel ja tema kandidaadi kaalumisel tisleri ametikohale, oli kostja olukorras, mille kiireks lahendamiseks tuli teha nõudmistest

järeleandmisi. Arvestades hageja pikaajalist töökogemust sõlmiti temaga tööleping vaatamata kutsetunnistuse puudumisele, leppides seejuures suuliselt kokku, et hageja muretseb kiiremas korras oma pädevuse kinnituseks vajaliku kutsetunnistuse. Tisleri elukutse on seotud äärmiselt suurte ohtudega ja tööandjal lasub kõrgendatud vastutus. Tööinspektsiooni 2006.a. aruande kohaselt esineb puidutöötlemisel kõige enam raskeid tööõnnetusi ja tööõnnetuse põhjustest esimesel kohal on töötajate puudulik väljaõpe. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tootmiskoondis „Eesti Taara“ poolt 1987a. tööraamatusse kantud puusepa 4. järk asendab tisleri või puidutöölise kutsetunnistuse olemasolu. Kutseomistamine on protsess, millega isik tõendab oma kompetentsuse taset ja kutset omistav organ hindab selle vastavust taotletavale kvalifikatsioonile ja väljastab kutsetunnistuse. Riiklikult tunnustatud organi poolt väljaantud kutsetunnistuse olemasolu korral väheneb vajadus töötaja teadmiste, oskuste ja töösoorituse nõuetele vastavuse kontrolli järele, sest kandidaadi ettevalmistusele ja kogemustele on antud pädevate hindajate garantii. Kuna hageja hagiavalduses rõhutab, kui lihtne on kutsetaseme omandamine töökogemusega inimesele, siis jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja ei ole siiani endale vajalikku kutsetunnistust hankinud. Hageja väide, et tema ei teadnud sellise nõude olemasolust on väär, sest nii tollane tehnikadirektor JM, kes hageja tööle võttis, kui ka praegune tehnikadirektor SS mõlemad kinnitavad, et kutsetunnistuse omandamisest on hagejaga juttu olnud. 2007.a. kevadeks ei olnud hagejal ikka veel tööandjale esitada vajalikku kutsetunnistust. TLS § 101 lg 1 p 1 lubab tööandjal lõpetada töötajaga kehtiv tööleping TLS § 86 lg 4 alusel, kui töötajal puudub dokument, mille olemasolu on vastavale tööle lubamise kohustuslik eeltingimus. Seega tuginedes TLS § 86 lg 4 ,§ 90 lg 1 p 2 ja § 101 lg 1 p 1 lõpetati hagejaga 02.01.2006.a. sõlmitud tööleping nr 01/06 alates 31.07.2007.a. Pärast töölepingu lõpetamist pöördus hageja Eesti teatriliidu poole sooviga, et Teatriliit oleks tema esindajaks kohtuvaidluses, millest Teatriliit keeldus, kuna nende funktsiooniks on töötajate ja tööandjate lepitamine mitte aga kohtuvaidluses töötajate kaitsmine. Teatriliidu esindaja pöördus kosta juhtkonna poole sooviga leida kohtuväline kokkulepe ja tegi ettepaneku, et kostja maksaks hagejale täiendavat hüvitist veel kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kostja seisukoht oli, et seaduses ette nähtud ühe kuu keskmise palga suurusele hüvitisele, mis oli hagejale juba välja makstud, täiendavalt veel kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise maksmine oleks olnud antud tingimustes tekkinud vaidluse lõpetamiseks piisav. Hageja kostja pakkumisega ei nõustunud. Võttes arvesse kõiki asjaolusid ja eelkõige seda, et JJ on Rahvusooperis töötanud vaid üks aasta ja kuus kuud, on oluline märkida, et Rahvusooperi seisukohast on kuue kuu keskmise palga maksmise nõue põhjendamatult suur. Lähtudes eeltoodust palub hageja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu tööandja algatusel 31.07.2007.a. TLS § 86 p. 4 alusel. Hageja palub kohtul tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Eesti Vabariigi Töölepingu seadus (TLS) § 86 p 4 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu. Hageja tööraamatus on fikseeritud puusepa 4. järk, mis on kui kutseoskusi tõendav document ja hagejal on pikaajalised töökogemused oma erialal. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kutseoskused tisleri ametikohal

töötamiseks ei vastanud tisleri tehtavale tööle esitatud nõuetele. Samuti ei ole kostja tõendanud kutsetunnistuse kohustuslikkust hageja poolt täidetaval ametikohal. Samas on kostja hageja tööga 1,5 aastat rahul olnud, hageja palka kahel korral tõstnud ja hagejat õnnitlenud 50. sünnipäeva puhul ning samas hagejat premeerinud eeskujuliku töö eest rahalise preemiaga. Seega leiab kohus, et kostjal puudus õigus lõpetada hagejaga tööleping tööandja algatusel vastavalt TLS § 86 p 4 alusel. Seega tuleb lugeda töölepingu lõpetamine hagejaga ebaseaduslikuks ning lugeda hageja töölt lahkunuks omal algatusel alates 31.07.2007.a. Hageja ei ole palunud oma tööle ennistamist. TLS § 117 lg 2 alusel kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 117 lg 2 alusel hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja töötas kostja juures lühikest aega, 1,5 aastat. Sellest tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue saada ettenähtud hüvitist maksimaalmääras, ei ole õigustatud. Seega asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavalt TLS § 117 lg 2 alusel hüvitis kolme keskmise kuu palga ulatuses, s. o. 34 140,00 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta poolte kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Osaliselt tühistatud.21.12.2007 Otsus nr.2-07-30536 Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.