Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt ostsid J ja J.M. 1932. aastal Eesti Vabariigi Põllutööministeeriumilt KVõnnu vallas, riiklikust maatagavarast riigimaade planeerimisel endisest K mõisast kinnistu nr 26, eraldatud maakoha „Pooliku nr A-5“. Kinnistu numbriks sai 5191. J.M. suri 13. septembril 1936. a ja J.M. 25. juulil 1936. a. J.M. pärijaks oli A.M. ja J.M. pärijaks P.M. . Pärijad pidasid kinnistul kahte eraldi talupidamist. 1940. aastal talumaa natsionaliseeriti, kuid kinnistul asuv kaksikmaja jäi edasi pärijate omandisse võrdsetes (1/2) osades. A.M. suri 17. mail 1975. a. Tema pärijaks sai tema õde I.K. , kes hakkas majapidamist valdama ning võttis sellega pärandi vastu. I.K. suri 29. juulil 1996. a. Tema ainus esimese ringi pärija oli tema tütar H.S., kes võttis pärandi vastu majavaldust kasutama ja valdama hakates. Pärimisdokumente ei vormistatud. Hageja palub tuvastada pärandi vastuvõtmise fakti selles osas, et A.M. varaks olnud hooned asukohaga P. küla P. vald Tartu maakond võttis 17. mail 1975. a pärandina vastu A.M. õde I.K. vara valitsema ja valdama asumisega ning I.K. varaks olnud hooned asukohaga P. küla P. vald Tartu maakond võttis 29. juulil 1996. a pärandina vastu I.K. tütar H.S. vara valitsema ja valdama asumisega. Hageja soovib vormistada notariaalse pärimistunnistuse, et kanda selle alusel omand registrisse ning erastada hoonete teenindamiseks vajalik maa.

KOSTJATE VASTUS

Kostjad esitasid 1. veebruaril 2008. a kohtule vastuse, milles teavitasid, et võtavad hagi õigeks ning tunnistavad nende vastu suunatud nõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad paluvad jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kostjad on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostjad hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 lõike 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Pärimisseaduse (PärS) § 164 lõike 2 kohaselt enne 1997. aasta 1. jaanuari avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 551 lõike 1 kohaselt pärandi omandamiseks peab pärija selle vastu võtma. Ei lubata pärandi vastuvõtmist tingimustega või klauslitega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pärija loetakse pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peavad TsK §-s 551 nimetatud teod olema tehtud kuue kuu jooksul, arvates pärandi avanemise päevast. TsMS § 368 lõike 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. PärS § 1401 lõigete 1 ja 2 kohaselt väljastab notar pärija nõudel pärimistunnistuse pärandi vastu võtnud pärijale, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Seega tuvastab kohus, et et A.M. varaks olnud hooned asukohaga P. küla P. vald Tartu maakond võttis 17. mail 1975. a pärandina vastu A.M. õde I.K. vara valitsema ja valdama asumisega ning I.K. varaks olnud hooned asukohaga P. küla P. vald Tartu maakond võttis 29. juulil 1996. a pärandina vastu I.K. tütar H.S. vara valitsema ja valdama asumisega.

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad võtsid hagi kohe õigeks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 26. veebruaril 2008. a maakohtusse saabunud hageja vastusest nähtub, et ta on nõus kandma tsiviilasja nr 2-07-51190 menetluskulud täies ulatuses. Seega asub kohus seisukohale, et hageja kannab menetluskulud ise.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.