lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-51581/220

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 20.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-51581/220
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1003
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-11-51581

Määruse kuupäev

Tartu, 20. september 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik

Kohtuasi

Janelle Kirsi ja Margus Kirsi hagi Kaire-Leen Variku vastu kaasomandi lõpetamiseks ja Kaire-Leen Variku vastuhagi Janelle Kirsi ning Margus Kirsi vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kaire-Leen Variku taotlus riigilõivu tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaire-Leen Variku määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja Kaire-Leen Varik, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Puudutatud isikud Janelle Kirss ja Margus Kirss

Asja läbivaatamise kuupäev

11. september 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-51581 ja saata taotlus uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus osaliselt rahuldada.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.
Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Kaire-Leen Varikule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.24. oktoobril 2011 esitasid Janelle Kirss ja Margus Kirss Harju Maakohtule hagi Kaire-Leen Variku (kostja, avaldaja) vastu kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. 23. aprillil 2012 esitas kostja vastuhagi hagejate vastu kaasomandi lõpetamiseks.
1.1.Harju Maakohus tegi asjas otsuse 10. juunil 2016. Hagejad ja kostja esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused.
1.2.Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 2. märtsi 2017. a määrusega poolte kompromissi ja tühistas maakohtu otsuse.

2-11-51581

2.Avaldaja esitas 6. märtsil 2017 ringkonnakohtule taotluse tagastada talle enamtasutud riigilõiv. Avaldaja palus tagastada temalt Harju Maakohtu 11. detsembri 2014. a määrusega nõutud riigilõivu 300 eurot avaldaja 14. juulil 2014 esitatud vastuhagi täpsustatud nõudelt. Taotluse kohaselt kohustas maakohus avaldajat tasuma riigilõivu 300 eurot lisaks varem esitatud vastuhagi nõudelt tasutud riigilõivule. Samasugused nõuded esitas avaldaja ka ringkonnakohtule, kes leidis erinevalt maakohtust, et riigilõivu tuleb maksta kokku 300 eurot. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. märtsi 2017. a määrusega taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse järgi sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 3, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 2. märtsi 2017. a määrusega poolte kompromissi ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Seega ei tule kostjale tagastada Harju Maakohtule vastuhagi täpsustatud nõuete esitamisel tasutud riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ning võimaluse korral tagastada talle enamtasutud riigilõiv uue määrusega. Kui Riigikohus ei pea võimalikuks uue määruse tegemist, palub avaldaja saata asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on TsMS § 150 lgt 3 tõlgendades põhjendamatult leidnud, et eelnevas kohtuastmes enamtasutud riigilõivu ei saa tagastada. TsMS § 150 lg 3 reguleerib vaid neid juhtumeid, mil riigilõivu ei tagastata sama paragrahvi lg 2 alustel. Seega on ringkonnakohus jätnud põhjendamatult võtmata seisukoha selle kohta, kas avaldaja tasus riigilõivu ettenähtust rohkem. Avaldaja leiab, et 14. juuli 2014. a avaldus ei sisaldanud uut nõuet, millelt tulnuks tasuda täiendavat riigilõivu. Avaldaja esitatud nõuded tervikuna on suunatud kaasomandi lõpetamisele ja seetõttu käsitatavad TsMS § 132 lg 4 p 4 mõttes ühe nõudena, mitte mitme mittevaralise nõudena.
5.J. Kirss leiab vastuses määruskaebusele, et riigilõivuga seostuv on selles asjas segane ja määrust tehes tuleks kontrollida, et avaldajal oleksid kõik riigilõivud tasutud. Vastuhagi 14. juuli 2014. a täienduses ei olnud mittevaralist nõuet. Selles esitatud nõudega soovis avaldaja mh ehitusõiguse suurenemist. Ka ei ole nõusoleku andmise nõue alternatiivne nõue kaasomandi lõpetamisele. Kui aga kohtud on eksinud riigilõivu määramise ja tagastamise osas, siis tuleb jätta avaldaja määruskaebuse kulud riigi kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning taotlus tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on TsMS § 150 lgt 3 valesti mõistnud.
7.1.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata 2(3)

2-11-51581 eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Praegusel juhul sõlmisid pooled kompromissi ringkonnakohtu menetluses.

7.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole TsMS § 150 lg 3 eesmärk takistada sellise riigilõivu tagastamist, mis on varasemas kohtuastmes makstud ebaõigesti. Nii ei saa TsMS § 150 lg 3 takistada nt sellise riigilõivu tagastamist, mida on rohkem tasutud seetõttu, et riigilõivu tasumist ette näinud säte ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Samuti ei saa TsMS § 150 lg 3 takistada muul põhjusel enamtasutud riigilõivu tagastamist, kui tagastamise eeldused on täidetud. Seega on vale ringkonnakohtu põhjendus, nagu ei võimaldaks viidatud säte juba iseenesest tagastada eelnevas kohtuastmes ülemäärases ulatuses tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 150 lg 3 eksliku tõlgendamise tõttu tühistada.
8.Tõlgendanud TsMS § 150 lgt 3 valesti, ei ole ringkonnakohus sisuliselt kontrollinud avaldaja väidet selle kohta, et ta tasus maakohtu menetluses seaduses ettenähtuga võrreldes riigilõivu 300 eurot enam. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda avaldaja taotluse aluseks olevat väidet kontrollida. Muu hulgas peab ringkonnakohus selleks TsMS asjakohaste redaktsioonide alusel tuvastama, millised vastuhaginõuded avaldaja esitas, milline oli nende nõuete eest ettenähtud riigilõivu määr ja kui palju avaldaja tegelikult riigilõivu tasus. Seejuures tuleb vajadusel arvestada TsMS §des 190 ja 179 sätestatuga.
9.Kolleegium peab vajalikuks lisada, et kui avaldaja esitas nõude kaasomandi lõpetamiseks ja vastaspoole vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks, on kehtiva seaduse kohaselt tegemist mitme mittevaralise nõudega, mitte TsMS § 132 lg 4 p 4 mõttes ühe nõudega, nagu leitakse määruskaebuses. Riigikohus on nt leidnud, et kui ühes hagis on esitatud ühisvara jagamise nõue ja vajalike omanikukannete tegemiseks kostjaid tahteavaldusi andma kohustamise nõue, siis tuleb need nõuded hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel liita. Seejuures tuleneb ühisvara jagamise hagi hind TsMS § 132 lg 4 pst 5 ja § 132 lgst 11 ning teise nõude kui mittevaralise nõude hind TsMS § 132 lgst 1 (vt Riigikohtu 20. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 24). Sama järeldus kehtib kolleegiumi arvates kaasomandi lõpetamise ja kostjat tahteavaldust andma kohustamise nõuete korral. Ka TsMS § 126 lg 21 esimene lause (kehtis enne 1. juulit 2012), mille järgi kaasomandi lõpetamise hind oli 1/10 hagejale kuuluva mõttelise osa väärtusest, ei andnud alust lugeda sellega üheks nõudeks mittevaralist nõuet, millega taotleti kostja kohustamist tahteavaldust andma.
10.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Jaak Luik, Villu Kõve, Malle Seppik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja