YY hagi XX-i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning XXi vastuhagi YY vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi 7000 Vastuhagi 7000
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastuhagis kostja) YY (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat II Kostja (vastuhagis hageja) XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat G.F
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses peale korraldava kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XX-ilt YY kasuks kinnisasjale tehtud kulutuste (kindlustus) eest perioodi 18.08.2019-03.10.2022 eest 565,36 eurot.
3.Rahuldada vastuhagi.
4.Lõpetada kaasomand x asuva Q ja W kinnisasja (registriosa number x, katastritunnusega a ja b) osas viisil, et:
4.1.X asuva Q ja W kinnisasja (registriosa number x) ainuomanikuks saab XX.
4.2.Mõista XX-ilt välja YY kasuks hüvitis Q ja W kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest summas 54 855 eurot.
4.3.Kohustada YY andma nõusolek X asuva Q ja W kinnisasja (registriosa number x) omandi üleandmiseks XX-ile ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu kannete muutmiseks (kinnistusraamatu II jaos omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks) registriosas nr x selliselt, et kinnisasja ainuomanikuna kantakse
kinnistusraamatusse XX.
4.4.Kohustada YY andma resolutsiooni punktis 4.3. märgitud nõusolek tingimuslikult üksnes juhul, kui samal ajal XX-i või kohtutäituri poolt hüvitatakse temale resolutsiooni punktis 4.2. sätestatud hüvitis 54 855 eurot või pakutakse hüvitist. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus nende menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.YY (hageja) esitas 02.11.2022 kohtule hagi XX (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks.
Hageja palub jagada Tartu Maakohtu kinnistusregistris kinnisasja Q, registriosa numbriga x, katastritunnusega a, kinnisasja asukohaga Q, X ja kinnisasja Q, registriosa numbriga x, katastritunnusega b, kinnisasja asukohaga W, X järgmisel viisil:
1.1.1.Kinnisasi Q, registriosa numbriga x, katastritunnusega a, asukohaga Q, x kanda kinnistusraamatusse kui uus kinnisasi uue registriosa numbriga ning jätta katastritunnusega a märgitud piirid;
1.1.2.Kinnisasi Q, registriosa numbriga x, katastritunnusega b, asukohaga W, x kanda kinnistusraamatusse kui uus kinnisasi uue registriosa numbriga ning jätta katastritunnusega b märgitud piirid;
1.2.Kohustada kostjat andma tahteavaldus kinnisasja Q, registriosa numbriga x, katastritunnusega a, asukohaga Q, x ja kinnisasja Q, registriosa numbriga x, katastritunnusega b, asukohaga W, x kinnistusraamatusse eraldi kinnisasjadena kandmiseks;
1.3.Alternatiivselt eelnevale punktile 1.2. asendada vastaspoole vajalikud tahteavaldused kohtuotsusega;
1.4.Lõpetada Tartu Maakohtu kinnistusregistris kinnisasja Q, registriosa numbriga x, katastritunnusega a, asukohaga Q, x kaasomand järgmisel viisil:
1.4.1.Kinnistu jääb hageja ainuomandisse, hageja maksab kostjale 23 333,33 eurot ja kostja tasub hagejale 2623,65 eurot hüvitiseks kaasomandisse kuuluva vara kindlustuse ja valve eest;
1.5.Kohustada kostjat andma tahteavaldus kinnisasja Q, registriosa numbriga x,
katastritunnusega a, asukohaga Q, x kinnistusraamatu senise omanikukande, mille kohaselt kuulub 2/3 suurune mõtteline osa eelnimetatud kinnistust hagejale ning 1/3 suurune mõtteline osa kostjale muutmiseks, millega kantakse sisse eelnimetatud kinnistu ainuomanikuna hageja;
1.6.Alternatiivselt eelnevale punktile 1.5. asendada vastaspoole vajalikud tahteavaldused kohtuotsusega;
1.7.Lõpetada Tartu Maakohtu kinnistusregistris kinnisasja Q, registriosa numbriga x, katastritunnusega b, asukohaga W, x kaasomand järgmisel viisil:
1.7.1.Kinnistu jagatakse kaasomanike vahel reaalosadeks vastavalt kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele ehk 2/3 suurune osa hagejale ja 1/3 suurune osa kostjale;
1.8.Kohustada kostjat andma tahteavaldus kinnisasja Q, registriosa numbriga x, katastritunnusega b, kinnisasja asukohaga W, x kinnistusraamatu senise omanikukande, mille kohaselt kuulub 2/3 suurune mõtteline osa eelnimetatud kinnistust hagejale ning 1/3 suurune mõtteline osa kostjale muutmiseks, millega kantakse hageja ja kostja sisse reaalosadeks jagamise teel saadud eraldiseisvate kinnisasjade ainuomanikena vastavalt kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele;
1.9.Alternatiivselt eelnevale punktile 1.8. asendada vastaspoole vajalikud tahteavaldused kohtuotsusega;
1.10.Juhul kui selgub, et reaalosadeks jagamiseks on vaja tellida mõõtmisbüroolt akt, jätta mõõtmiskulud täielikult kostja kanda;
1.11.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.17.05.2024 esitas hageja täpsustuse, milles märgib, et metsakinnistut kinnisasja registriosa numbriga x W (katastritunnus b ) on võimalik jagada reaalosadeks, järgnevalt: hagejale jääb Q majaosa 2/3 ulatuses ja võrdeliselt juurdepääs metsa 2/3 ulatuses (esimesele poolele); kostjale jääb vastavalt tema osale (1/3 ulatuses) metsa tagumine osa kinnistule juurdepääsuks. Hageja on nõus metsamaa mõõdistamisega ja registriosa Q kinnistust katastriüksus katastritunnusega b eraldamisega ja reaalosadeks jagamisega. Hageja leiab, et kostja on metsatee enda krundile juba saanud Q talu krundi arvelt, umbes 0.2 hektari suuruse sissepääsu tee. Hagejale teadaolevalt on varasemalt notari poolt sisse kantud T ja R XX-i (vanavanemad) koormis vaidluses olevale kinnisasjale. Hagejale teadaolevalt on sellise sissekande alused puuduvad. Seega palub hageja muuhulgas kohtul käesoleva tsiviilasja raames tehtava otsusega eemaldada T ja R XX-i osas tehtud sissekanne antud kinnisasjale (07.06.2024 seisukohas võtab hageja nimetatud nõude tagasi). Hageja taganeb videovalve ja interneti kulutuste nõudest. Hageja soovib kostjalt majakindlustuse eest 877,03 eurot.
3.Hageja ja kostja kaasomandisse kuulub kinnisasi Q (registriosa number x, katastritunnus a) asukohaga Q, x, ning kinnisasi W (registriosa number x, katastritunnus b) asukohaga Q, x. Hagejale kuulub kinnisasjast 2/3 ja kostjale 1/3.
4.16.06.2022 edastas kostja hagejale e-kirja ettepanekuga kaasomandi lõpetamiseks viisil, kus kinnisasi Q (katastritunnus a) jääb kostja ainuomandisse, ning kostja tasub hagejale tema osa eest 46 667 eurot, vastavalt UusMaa poolt 30.05.2022 koostatud eksperthinnangus nr x märgitud kinnisasja turuväärtusele. Hageja nimetatuga ei nõustunud. 29.07.2022 edastas hageja kostjale omapoolse pakkumise kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnisasi Q (katastritunnus a) sealhulgas elamuga jääb hageja ainuomandisse, hageja maksab 1/3 kostja osa eest 23 000 eurot, juhul kui kostja on nõus tasuma kostjale 3 aasta vältel tehtud tööde eest ka hüvitist summas 3000 eurot. W kinnistu (katastritunnus b) jagamisega hageja nõus ei olnud ning soovis jätta selle kaasomandisse. Kostja nimetatuga ei nõustunud. 10.08.2022 vastuskirjas märkis kostja, et hageja poolt väidetavalt väärtuses 3000 eurot teostatud tööd on toreduslikud kulud. Lisaks pakkus kostja, et Q kinnistu (katastritunnusega a) jääb hageja ainuomandisse; W kinnistu (katastritunnusega b)
jääb kostja ainuomandisse. Hageja tasub kostjale Q kinnistu (katastritunnusega a) ainuomandi saamise eest hüvitiseks 15 000 eurot. Hageja sellega ei nõustunud. Pooltel on seega erinev arusaam, kuidas kaasomandit lõpetada.
5.Antud juhul ei ole kostjal takistatud kinnisasja kasutamine, ning hageja ei näe kaasomandi lõpetamiseks mõjuvat põhjust. Samas on hageja nõus kaasomandi lõpetamisega Q kinnistu (katastritunnus a) osas. W kinnistu (katastritunnus b) kaasomandit hageja lõpetada ei soovi. W kinnistu puhul on tegemist metsamaaga, mistõttu ei ole selle kasutamine sellise eesmärgiga, nagu nt elamu kasutamine. Kaasomanikel ei ole vaja kinnisasjal koos toimetada ning kokku puutuda.
6.Kaasomanikel ei ole olnud võimalik saavutada kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes. Kostja ei ole arvesse võtnud kinnisasja reaalset väärtust. Hinnatud on eksperdi poolt vaid Q kinnistul asuv elamu 70 000 eurole, millest kostja pakkus hagejale 46 000 eurot. Q kinnistu koosneb ka metsamaast (W kinnistu), mille metsamaa väärtust ei ole hinnatud. Kostja poolt esitatud hindamisaktis on metsamaad hinnatud maatulundusmaana, millega hageja ei nõustu. Hageja soovib saada metsamaa eest 15 000 eurot. Kostja ei ole näidanud üles huvi kinnisasja parendamise ja säilitamise vastu.
7.Hageja on ainuisikuliselt Q kinnistul tegelenud sõltuvalt hooajast erinevate töödega, ca 1 hektarilise suurusel talu alal ja ca 3 hektari suurusel metsamaa alal, et säilitada kinnisasja väärtus. 2000 euro väärtuse murutraktori- ja vajaliku bensiini, õlide ost, muru niitmine, trimmeri ost ja trimmerdamine, vajaliku segukütte- ja õli ost, kaevamine, rohimine, istutamine, maaharimine, kuivanud okste- ja veekasvude tagasilõikamine viljapuudel- ja põõsastel, riisumine, mädanenud õunte korjamine, looma rooja korjamine, lume lükkamine, sodi koristamine krundi maantee poolsest äärest, sõnniku ost ja lisamine viljaaiale, multši ost ja kasutamine maapinna niisutamiseks ning lillepeenarde parendamiseks, maaharimise tööriistade ost- ja hooldus, mullamuti lõksude paigaldamine, sipelga- ja putukatõrje, erinevate väetiste ostmine ning kasutamine. Hageja on tegelenud majapidamistöödega: maja pesemine ning pesuvahendite- ja tööriistade ostmine (suurem kulutus nt tolmuimeja), maja üldine korrashoid, hiirtele lõksude seadmine, veepumbamaja remont, korstnapühkija tellimine, tapeedi vahetus, valgustite vahetus, välikäimla hooldus- ja tühjendamine. Hageja on ostnud Q majja nii tavalise mööbli- kui ka köögimööbli koos külmkapiga, lisaks rajanud pesemisvõimaluse. Eelnevalt oli köögis vaid veetoru põrandal. Hageja on lasknud paigaldada Q kinnistule videovalve ning valgustuse õue, kuna keegi majas püsivalt ei ela. Kostja on korduvalt käskinud videovalve eemaldada ilma seda põhjendamata. G4S videovalve on tellitud ja paigaldatud hageja kuludega. Alates augustist 2019 kuni 29.07.2022 on see maksma läinud kokku 2171,52 eurot (60,32 eurot x 36 kuud). Kulude hulka kuulub ka Elisa internetiühendus, et valvesüsteem toimiks, maksumusega 612 eurot (17 x 36 kuud). Hageja ei leia, et tegemist oleks toreduslike kuludega, vaid hageja on seda teinud mõlema kaasomaniku parimatest huvidest lähtudes. Hageja on tasunud ainuisikuliselt ka Q talu kindlustuse eest, perioodil 18.08.2019 kuni 17.08.2022 1548,32 eurot. Kostja on kohustatud hagejale hüvitama kindlustuse ja valve eest 2623,65 eurot. 17.05.2024 seisukohas loobus hageja valve ja interneti ees esitatud hüvitise nõudest ja nõuab kostjalt majakindlustuse eest 877,03 eurot. Kostja on näidanud oma käitumisega välja koostöövalmiduse puudumist, ega ole huvi tundnud kinnisasja parendamise ning säilitamise vastu. Pooltevahelised suhted on äärmiselt negatiivsed ning kostja on väga kaua hagejat tülitanud kinnisasja jagamisega.
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et isikud, kelle vahelisele kokkuleppele on kostja viidanud, on paraku surnud ning väidetava kokkuleppe sõlmimist ei ole võimalik tagant järgi tuvastada. Ühtlasi pole kostja poolt väidetud kokkulepe ka eluliselt usutav. Juhul kui selline
kokkulepe oleks tõepoolest saavutatud, siis oleks see ka kirjaliku kokkuleppena mingil viisil kajastatud. Hageja ei saa olla mitte ühelgi viisil osaline kellegi vahel aastakümneid tagasi peetud suulises vestluses, mille sisu ja motiivid ei ole tõenduslikult välja selgitatud. Kostja sääraste väidete esitamine kohtumenetluses, ilma et need oleks ühelgi viisil tõendatud, on esitatud pahatahtlikult ja on hagejat solvavad.
9.Kostja väited selle kohta, et hageja on see, kes pole kinnistut heaperemehelikult kasutanud ja hoopis kostja ning tema vanemad on kinnistut hooldanud ja remontinud, on valed. Kostja pole lisanud ühtegi tõendit sellise väite tõendamiseks. Kui hageja vaidluses olevasse kinnisasja toimetama asus, oli tegu väga räämas aiaga ja talu oli seest täiesti tühi ainult seinad püsti. Hageja ei viibi küll Q talus veel aastaringselt, kuid on jõudnud teha ära palju töid lühikese seal veedetud suvekuudega. Hageja on harinud maad ja viljapuid, väetades neid sõnnikuga ja rohides ülekasvanud lillepeenraid. Hageja on korraldanud nii kinnistu hooldamise kui ka valve, mis on eriti vajalik olukorras, mil püsivalt kinnistul ei viibita. Hageja on võtnud kasutusele videovalve meetme, mis kaitseb ja tagab mõlema kaasomaniku varalisi õiguseid ja on põhjendatud kuivõrd kinnistu on suures osas järelvalveta. Kostja ei ole parendamise ega aitamise vastu huvi näidanud ei enne ega ka pärast Q talusse asumist. Pigem on hagejale jäänud mulje, arvamus, tunne, et kostjal, nähes hageja poolt sooritatud töid Q talus, tekkis mõte olukorra pealt kasu teenida. Mõistetamatud on kostja väited justkui hageja oleks jätnud elektrilise veeboileri (saunaruumi) ning adapteri köögi vooluvõrku ja vee maja torustikku, mis külmadega lõhki võiks külmuda.
10.Ka hagejal on kõnealuse kinnistuga emotsionaalne side, ajalugu ja juured. Kostja väide hageja elukorralduses osas, viide käesolevale elukohale ja kinnistu kasutamise sagedusele, on täiesti mõistmatud ning ei puutu käesolevalt asjasse. Asjaolu, et kinnistu on hetkel suuremas osas aastast elaniketa, ei tähenda seda, et see oleks ka tulevikus nii. Hoopis kostja on see, kes kinnistul suuremas osas ei viibi, ning sellest pole hoolinud, millele viitab ka kostja väide „mistõttu seisab kinnistu suurema osa ajast tühjana“. Hageja ei ole kaasomanikuna kuidagi kostjal sellel viibimist keelanud. Samal ajal on hageja korraldanud kaugelt nii kinnistu eest hoolitsemise kui ka taganud kaasomanike õiguste kaitseks selle valve. Vanavanemad ei soovi Q talusse tagasi kolida, kuna nad elavad mugavas keskküttega korteris. Nad ei soovi asuda tagasi puuküttega majja, kuna tervis pole hea ja talu ülalpidamine käib juba nende vanuses neile üle jõu.
11.Hageja märgib, et kui kostjal oleks olnud motivatsioon varasemas seisukorras (enne hageja poolt parandus- ja hooldustööde läbiviimist) Q talu omandada ja sellele omanikuks olla, siis oleks kostja vastavat soovi saanud avaldada ja kokkuleppele jõuda juba kümneid aastaid tagasi – siis, kui vanavanemad R ja T talu enda lastele M, XX, C pakkusid. Hageja onu C müüs talu hagejale heas usus, et hageja ajab õiget asja – näitab ja on ka tegelikult üles näidanud suurt hoolt ja armastust Q talu vastu. Kui kostja vend C oleks arvanud, et kostja oleks pidanud Q talu saama, oleks ta selle müünud kostjale. Kuna hageja oli nõus enne kohut vara siiski ühiselt kasutama ja ei soovinud kostja käest tema maja osa osta ja talle enda metsa anda, siis kostja vihastus. Kostja vastuväited
12.Kostjal ei ole vastuväiteid kaasomandi lõpetamise osas, kuid kostja ei nõustu hageja poolt taotletud kaasomandi lõpetamise viisiga.
13.Algselt kuulus kinnistu kostja isale, T XX-ile, kes on kinnistule ka maja ehitanud. Kuna viimasel tekkis erinevaid probleeme, otsustas kostja isa, et kingib ajutiselt kinnisasja oma lastele – kostjale, M YY-le ja C XX-ile. Kinkelepingus leppisid pooled kokku, et kinkijatel on õigus kinnisasja kasutada, kuni nende elu lõpuni, milline eelmärge on katud ka kinnistusraamatusse.
Suulise kokkuleppe kohaselt pidid kostja isa lapsed kinnistu oma isale tagasi kinkima, kui viimase probleemid saavad lahendatud. Mingil hetkel kinkis M YY aga oma osa kinnistust oma tütrele ehk hagejale ning hageja ostis C XX-i osa. Nii M YY kui ka hageja ei soovinud aga mingil põhjusel esialgsest kokkuleppest kinni pidada ning T XX-ile kinnistut tagastada. Peale kinnistu kinkimist oma lastele jätkasid kostja vanemad kinnistu parendamist ja hooldamist, nt vahetasid kostja vanemad välja katla, soojustasid maja välifassaadi, remonditi sauna osa katust, paigaldati imbväljaku süsteem, soojustati lagede pealne pööning ning parendati ka kõrvalhooneid. Tegemist on suurte ja kulukate töödega, mille tegemise eest ei ole kostja vanemad oma lastelt ega ka hagejalt kunagi raha küsinud. Lisaks on kostja vanemad hoolitsenud kinnistu aia eest, nt riisunud lehti, korrastanud lillepeenraid jpm. Väär on hageja väide, et kostja ei ole kunagi kinnisasja vastu huvi tundud ega selle parendamiseks ja säilitamiseks midagi ette võtnud. Kostja on kinnisasja hooldanud ning sõltuvalt hooajast erinevate töödega tegelenud (nt riisunud lehti, niitnud muru, lasknud üle vaadata majas olevad küttesüsteemid jne). Kosja on aastate jooksul parendanud ja hooldanud metsamaad, mille tõttu on sellel tänasel päeval mingi väärtus. Kui kostja ei oleks metsamaad parendanud, siis oleks metsamaa asemel söötis liivane rohumaa koos looduslikult kasvava paju ja lepa võsaga. Hageja on see, kes ei ole maja kasutanud heaperemehelikult. Näiteks jättis hageja sügisel majast lahkudes sisse elektrilise veeboileri (saunaruumi) ning adapteri köögi vooluvõrku. Samuti jäi sisse vesi maja torustikku, mis külmadega lõhki külmub, kuna majas talvel sooja ei ole. Kuna kinnistu seisab suure osa ajast tühjana, siis soovis kostja anda kinnistu Ukraina sõjapõgenikele kasutada. Selliselt oleks saanud aidata nii abivajajaid, kui ka tagada, et keegi elaks majas sees ning tagaks selle korrashoiu. Hagejale aga see mingil põhjusel ei sobinud ning olenemata asjaolust, et ka kostja on kinnistu kaasomanik, keelas hageja kostjal Ukraina sõjapõgenikele elukohta pakkumast.
14.Asjaolu, et hageja on maja koristanud ning soetanud selleks ka vajalikud koristusvahendid, ei ole antud juhul seotud kaasomandi säilitamisega, vaid sellega, et hageja kinnistut aeg-ajalt elukohana kasutab. Kostja hinnangul on tavapärane, et isik, kes majas sees elab seda ka koristab. Samuti on välikäimla hooldus- ja tühjendamine seotud selle kasutamisega ning kuna kinnistut kasutas vaid hageja (hageja takistab nii kostjal kui ka kostja vanematel kinnistut kasutamast), siis on loogiline, et hageja tagab ka välikäimla tühjenduse. Tapeedi ja valgustite vahetuse näol ei ole tegemist selliste töödega, mis oleksid aga vajalikud kinnistu säilitamiseks. Ka videovalve ning välivalgustus ei ole vajalikud kaasomandi säilitamiseks. Kinnistu ei asu sellises kohas, kus toimuks hulgaliselt kriminaaltegevust. Kaamerad on paigaldatud ka kostjaga seda arutamata ja kostja nõusolekuta. Kostja on palunud korduvalt hagejal videovalve eemaldada, kuna see rikub kostja privaatsust. Hageja ei ole kostjat ka teavitanud, et kaasomandi säilitamiseks on vaja mingeid töid teha.
15.Vaidlusalune kinnistu oli kostja lapsepõlvekodu, kust viimane lahkus nö oma elu peale x. Sellest ajast saati on kostja siiski oma lapsepõlvekodu tihedalt külastanud ja vanematel abis käinud. hageja on mitmel korral takistanud kostjal vaidlusaluse kinnistu, eelkõige maja kasutamist. Hageja on mitmel korral lukustanud tee poolt sissetuleva värava, ühe kuuri ja ühe toa. Poolte vahel puudub kaasomandi kasutamise kokkulepe, mille kohaselt oleks hagejal ainuisikuliselt õigus teatud osa (ruume) kinnisasjast kasutada ja keelata teisel kaasomanikul selliste ruumide kasutamine. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole ettepanekuga majas olevad toad nö ära jagada, vaid on käitunud oma suva järgi ning teise kaasomaniku huvidega arvestamata. Hageja on kinnistult lahkumisel mitmel korral jätnud ka oma auto hoovi selliselt, et kostjal ei olnud võimalik oma autoga sealt läbi sõita, majas on hageja jätnud oma asjad selliselt, et kellelegi teisele seal justkui ruumi enam ei jäänud. Selliselt on hageja andnud kostjale märku, et kostja ei ole oma kinnistule ja majja oodatud. Kostja suureks sooviks oleks kolida tagasi oma lapsepõlvekoju ning võimaldada ka oma vanematel, kes on nii palju vaidlusalusesse kinnistusse
panustanud, seal jälle elada. Hageja elab alaliselt v ning kasutab kinnisasja vaid lühikest aega suviti, mistõttu seisab kinnistu suurema osa ajast tühjana. Kinnistu näol on tegemist aga kostja lapsepõlvekoduga ning kostja sooviks viidatud kinnistul ka oma pensionipõlve veeta.
16.Kostja ei nõustu hageja nõudega, et kostja peab tasuma videovalve ja kindlustuse eest 2623,65 eurot. Tegemist ei ole kaasomandi säilitamiseks vajalike kuludega.
17.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et kostjale jääb arusaamatuks, mille seisneb hageja emotsionaalne side vaidlusaluse kinnistuga. Üksnes asjaolu, et hagejale kuulub 2/3 Q kinnistust, ei kinnita hageja emotsionaalset sidet sellega. Hageja külastab kinnistut harva, kuivõrd elab alaliselt v. Seega seisab kinnistu suurema osa ajast tühjana. Küll aga on ilmne, et emotsionaalne side on Q kinnistuga kostjal, kuivõrd tegemist on tema lapsepõlvekoduga. Kostja märgib ka, et tema isa T XX ei ole käesoleval ajal surnud.
18.Hageja ei ole ise kordagi kinnisasja hinnata lasknud ning varasemalt ka kostja poolt välja toodud hinnaga nõustunud. Eriti ilmekas on asjaolu, et hageja ise leiab, et kostja pakub talle metsamaa eest liiga väikest summat ning, et tegelikult on metsa väärtus suurem. Samas, kui ise oma 29.04.2024 kompromissettepanekus pakub hageja kostjale metsamaa eest täpselt sama summat.
19.Hageja väide selle kohta, et kostja sooviks hageja töö pealt kasu lõigata ja seetõttu soovib kinnistut omale saada, on pahatahtlik. Kostja on varasemalt korduvalt olnud nõus oma osa kaasomandist hagejale müüma, kuid pooled ei jõudnud hinnas kokkuleppele. Ka käesoleva menetluse ajal oli kostja veel aasta alguses valmis loobuma majast, et vaidlus kompromissiga lõpetada. Kostja jaoks on algusest peale olnud oluline, et tema vanematel säiliks kinnisasja kasutamise õigus nende elu lõpuni nagu nad olid soovinud siis kui maja oma lastele kinkisid. Kostja on alati pidanud ja peab tänaseni maja tegelikeks omanikeks oma vanemaid, kes on maja üles ehitanud. Kostja on ka varasemalt juba välja toonud, et vanemad ei kinkinud maja lastele niisama – vaid kinkeleping sõlmiti tulenevalt vajadusest vältida kinnisasja võõrandamine võimalikus täitemenetluses. Kuna hageja on oma vanaisale (kostja isale) andnud teada, et kui ta kinnistu omale saab, ei tohi vanavanemad enam kinnistule oma jalga tõsta, siis ei saa kostja ka enam nõustuda sellega, et kinnisasi jääks hagejale. Kostjale ei ole teada, mis põhjusel C XX võõrandas oma osa hagejale, aga hageja eiras poolte kokkuleppeid, et hageja, kostja ja C saavad kokku ja arutavad, mis saab talust. Hageja läks Ci juurde ilma kostjata ja veenis C maja endale andma.
Vastuhagi nõue ja põhjendused
20.Kostja palub jagada kaasomand järgmisel viisil:
20.1.Kinnisasi W (registriosa number x, katastritunnus a), asukohaga x, Q jääb kostja ainuomandisse, mille eest kostja tasub hagejale kuuluva 2/3 osa eest 46 667 eurot vastavalt OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa poolt 30.05.2022 koostatud eksperthinnangus nr x märgitud kinnisasja turuväärtusele;
20.2.Kinnisasi W (registriosa number x, katastritunnus b), asukohaga x, W jääb kostja ainuomandisse, mille eest kostja tasub hagejale kuuluva 2/3 osa eest 8188 eurot vastavalt Metsakorralduse Büroo OÜ poolt 21.02.2023 koostatud eksperthinnangus välja toodud metsa
ja metsamaa turuväärtusele.
20.3.asendada hageja tahteavaldus kinnisasja registriosa numbriga x (katastritunnus a), asukohaga x, Q kaasomandi lõpetamiseks ning kinnistusraamatu registriosa nr x (katastritunnus a) II jaos omanikuna märgitud hageja kustutamiseks ja ainuomanikuna kostja sisse kandmiseks;
20.4.asendada hageja tahteavaldus kinnisasja registriosa numbriga x (katastritunnus b), asukohaga x, W kaasomandi lõpetamiseks ning kinnistusraamatu registriosa nr x (katastritunnus b) II jaos omanikuna märgitud hageja kustutamiseks ja ainuomanikuna kostja sisse kandmiseks.
20.5.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda
21.19.04.2024 täpsustas kostja oma nõuet, mille kohaselt palub lõpetada hageja ja kostja kaasomand kinnisasjale registriosa numbriga x, asukohaga x , Q selliselt, et kinnisasi registriosa numbriga x, asukohaga x, Q jääb kostja ainuomandisse, mille eest kostja tasub hagejale 54 855 eurot. Kohustada hagejat andma tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr x II jakku sisse kantud hageja ja kostja kaasomandi lõpetamiseks ja kostja ainuomanikuna sisse kandmiseks ja asendada hageja tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr x II jakku sisse kantud hageja ja kostja kaasomandi lõpetamiseks ja kostja ainuomanikuna sisse kandmiseks. Saata jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja vastuväited vastuhagile
22.Hageja ei nõustu kostja poolt vastuhagis esitatud kaasomandi jagamise viisiga. Kostja nägemus on suures ulatuses hageja kahjuks kallutatud ning ei võta arvesse hageja kui kaasomaniku õiguseid ning reaalset olukorda.
23.09.09.2024 seisukohas märgib hageja, et on nõus, et elamu jääb kostja ainuomandisse, mille eest kostja tasub hagejale hüvitist vastavalt UusMaa Kinnisvarabüroo poolt tehtud eksperthinnangule x. Metsamaa jääb poolte kaasaomandisse.
Kohtuotsuse põhjendused
24.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, vastuhagi, hageja ja kostja vastused koos täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja rahuldada tuleb vastuhagi.
25.Pooled vaidlevad kaasomandi lõpetamise viisi üle. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 76 lgte 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kaasomanikud sellist kokkulepet sõlminud ei ole. Kohtul on võimalik kaasomand lõpetada poolte poolt hagis või vastuhagis esitatud ja AÕS § 77 lg 2 nimetatud viisil. Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Käesoleval juhul ei ole pooled välja toonud asjaolusid, et kaasomandi lõpetamine oleks
hea usu põhimõtte vastane. Hageja on küll välja toonud, et hageja ei näe põhjust kaasomandi jagamiseks, kuid ei ole esitanud väidet, et kaasomand tuleks seetõttu lõpetamata jätta. Lisaks on hageja olnud oma 09.09.2024 seisukohas nõus jätma Q katastriüksuse kostjale hüvitise vastu (dtl 768).
26.Kohus peab kaasomandi lõpetamisel kaaluma kaasomanike huve lähtudes õiglusest. Kohus hindab kaasomandi lõpetamise viisi valikul poolte vahelisi suhteid, kinnistu ja seal asuva hoonestuse eripära, poolte panust kinnistu hooldamisse ja nende emotsionaalset sidet kinnistuga.
27.Hageja on esitanud kohtule algselt nõude, nii, et kinnisasi Q (registriosa number x, katastritunnus a) asukohaga Q, x kanda kinnistusraamatusse kui uus kinnisasi uue registriosa numbriga ning jätta märgitud piirid; kinnisasi Q (registriosa number x, katastritunnus b) asukohaga W, x kanda kinnistusraamatusse kui uus kinnisasi uue registriosa numbriga ning jätta märgitud piirid. Seejärel lõpetada kinnisasi Q nii, et see jääb hageja ainuomandisse ja hageja tasub kostjale hüvitist omandi kaotuse eest ning kinnisasi W jätta poolte kaasomandisse vastavalt kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele ehk 2/3 suurune osa hagejale ja 1/3 suurune osa kostjale (dtl 292-293). 17.05.2024 seisukohas (dtl 678) on hageja leidnud, et metsakinnistut kinnisasja registriosa numbriga x W (katastritunnus b) on võimalik jagada reaalosadeks, nii, et hagejale jääb Q majaosa 2/3 ulatuses ja võrdeliselt juurdepääs metsa 2/3 ulatuses. Kostjale jääb vastavalt tema osale (1/3 ulatuses) metsa tagumine osa kinnistule juurdepääsuks. Hageja on nõus metsamaa mõõdistamisega ja registriosa Q kinnistust katastriüksus katastritunnusega b eraldamisega ja reaalosadeks jagamisega. 09.09.2024 lõplikes seisukohtades (dtl 768) märgib hageja, et on nõus, et elamu (registriosa number x, katastritunnus a) jääb kostjale ja kostja maksab hagejale hüvitist omandi kaotuse eest. Kinnisasi Q (registriosa number x, katastritunnus b) asukohaga W, x jääb poolte kaasomandisse vastavalt kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele ehk 2/3 suurune osa hagejale ja 1/3 suurune osa kostjale.
28.Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt RKTKo 10.05.2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 16; RKTKo 3.04.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). Kohus kohustas oma 09.04.2024 kirjaga hagejat esitama kohtule selge ja konkreetne nõue (dtl 584-589). Hageja kohtule selget ja konkreetset nõuet ei esitanud. Kohus võib üksnes järeldada, et hageja sooviks on kinnistu jagamine reaalosadeks.
29.Kostja on esitanud nõude jagada kinnisasi nii, et see jääks kostja ainuomandisse ja kostja maksab hagejale hüvitist omandi kaotuse eest (dtl 595-596).
30.Puudub vaidlus, et poolte kaasomandisse (hageja 2/3 kaasomandist ja kostja 1/3 kaasomandist) kuulub Q kinnistu (registriosa number x), mis on jagatud kaheks katastriüksuseks Q katastriüksus (katastritunnus a) 9850 m2, sihtotstarve elamumaa 100% ja W katastriüksus (katastritunnus b) 3,54 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%. UusMaa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu x järgi asub Q katastriüksusel elamu, laut-küün, garaaž-kuur, küün, pumbamaja, 2 varjualust. Juurdepääs on hea, hinnatav vara piirneb avalikus kasutuses oleva (riigiomandis) asfaltkattega x teega (dtl 321-359). W katastriüksusel asub Metsakorralduse Büroo OÜ kasvava metsa ja metsamaa hindamise akti alusel metsamaa 3 ha, kasvava metsa üldtagavara on 139 tm (dtl 415).
31.Kinnistu reaalosadeks jagamise osas märgib kohus, et reaalosadeks jagamisel ei saa kohtulahendiga kindlaks määrata kinnistu piire vaid üksnes asendada kaasomaniku tahteavaldused kinnistu jagamiseks teise kaasomaniku soovitud viisil. Reaalosadeks jagamisel tuleb kohtupraktika kohaselt arvestada elukeskkonna ja maastiku omapäraga, võimalusega tagada kinnistutele juurdepääsutee ja tehnovõrkudega liitumine, tuleb vältida loodavatel kinnistutel ribastumist, tuleb arvestada olemasolevate teede, liinide ja maaparandussüsteemide otstarbeka kasutamise võimalusi. Käesoleval juhul on kinnistul juba moodustatud kaks katastriüksust ning osasid maakorralduslike asjaolusid (näiteks ribastumine) ei pea kohus kaaluma. Samas on vajalik kaaluda kinnistule juurdepääsu ja tehnovõrkude rajamise võimalusega ning olemasolevate maaparandussüsteemide ja teede kasutamisega (nt juurdepääsu tee kinnistule). Kohus selgitas nimetatud pooltele 05.04.2024 ning andis pooltele tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks (dtl 584-589).
32.Hageja esitas selgitused, et kostja omab W katastriüksuse taga metsakinnistut, millele on eraldatud juurdepääs Q kinnistust. Seega on hageja seisukohal, et W katastriüksust on võimalik jagada reaalosadeks (dtl 678). Kostja nimetatule vastuväiteid ei esitanud. Tõendeid, mille alusel saaks kaaluda kinnistute jagamist reaalosadeks, kumbki pool kohtule ei esitanud.
33.Asjaolu, et kinnisasi on katastriüksusteks jagatud, ei võta kohtult õigust ja ka kohustust hinnata maakorralduslikku võimalust kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks reaalosadeks. Riigikohus on selgitanud, et see, kas asja olemus võimaldab selle jagamist, hõlmab mh elukeskkonna ja maastiku omapära hoidmise, otstarbeka juurdepääsutee tagamise, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimise ning teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbeka kasutamise võimaluse hindamist (RKTKo 15.12.2003, 3-2-1-103-03, p 26). Kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid (vt lisaks eelpool viidatud Riigikohtu otsusele ka RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 12). Seega isegi siis, kui kinnisasjast on eraldi katastriüksused moodustatud, on kohtul kaasomandi lõpetamisel vajalik hinnata maakorralduse nõuete täitmist. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 näeb ette muuhulgas järgmised nõuded: kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine; teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine. MaaKS § 13 lg 4 järgi on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Seega tuleneb ka MaaKS § 13 lõikest 4, et kui katastriüksused on juba moodustatud, tuleb hinnata, kas kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele on võimalik. Samuti tuleb arvestada maatüki olemust, mis hõlmab lisaks elukeskkonna ja maastiku omapära hoidmisele ka otstarbeka juurdepääsutee tagamise ning teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbeka kasutamise võimaluse hindamist (vt ülalviidatud RKTKo 15.12.2003, 3-2-1-103-03, p 26).
34.Kohus möönab, et Q ja W katastriüksuste kasutamine võib teineteisest eraldiseisvalt olla füüsiliselt võimalik, ning kinnistud võivad olla õiguslikult eraldi kasutatavad sihipäraselt. Maakatastri piltidelt nähtuvalt võiks olla W katastriüksusele olemas ka ligipääs avalikus kasutuses olevalt teelt (dtl 685). Asjaolu, et katastriüksused on eraldi kasutatavad, näitab ka, et üks katastriüksus on 100% elamumaa ja teine katastriüksus 100% maatulundusmaa, kus on metsamaa 3 ha, ning kasvava metsa üldtagavara on 139 tm, ning asjaolu, et kinnistul on moodustatud kaks katastriüksust. Pooled ei ole kohtule väitnud, et üks pooltest sooviks asuda elama W katastriüksusele, milleks oleks vaja teha ulatuslikke investeeringuid näiteks juurdepääsu tee, elektriühenduse loomine ja liitumine; puurkaevu rajamine jne või mingeid muid
investeeringuid. Seega kohus möönab, et kinnistut võiks olla võimalik jagada reaalosadeks.
35.Kuna pooled aga ei ole kohtule tõendeid esitanud katastriüksuste eraldi kinnisasjana kasutamise osas, siis on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kaasomandi jagamisel ja kaasomandi jagamise viisi otsustamisel arvestada poolte vaheliste suhetega. Riigikohus on selgitanud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (vt nt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust, saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega (RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 12).
36.Pooled on esitanud hulgaliselt väiteid, et üks ja teine pool on kandnud kulusid kinnistu hooldamiseks ja kasutamiseks. Hageja on esitanud tõendid, et on sõlminud elamu kindlustuse, paigaldanud videovalve ja interneti, mille eest hageja on tasunud ainuisikuliselt (dtl 307-315). Lisaks on hageja ainuisikuliselt Q kinnistul tegelenud sõltuvalt hooajast erinevate töödega, et säilitada kinnisasja väärtus: hageja on soetanud murutraktori ja bensiini, vajalikud õlid, niitnud muru, trimmerdanud, ostnud vajaliku segukütte ja õlid, kaevanud, rohinud, istutanud, harinud maad, lõiganud kuivanud oksi ja veekasvu viljapuudel- ja põõsastel, korjanud mädanenud õunu, lükanud lund, koristanud sodi, ostnud sõnnikut viljaaiale, harinud maad ja ostnud selleks vajalikud riistad, paigaldanud mullamuttide jaoks lõksud, teinud sipelga ja putukatõrjet, ostnud erinevaid väetisi. Hageja on tegelenud erinevate majapidamistöödega: pesnud maja, ostnud pesuvahendid ja tööriistad, seadnud hiirtele lõksud, remontinud veepumbamaja, tellinud korstnapühkija, vahetanud tapeeti ja valgustid, hooldanud ja tühjendanud välikäimlat, ostnud majja mööbli, sh köögimööbli koos külmkapiga, rajanud pesemisvõimaluse.
37.Kostja väitel on kostja samuti hooldanud kinnisasja ning sõltuvalt hooajast tegelenud erinevate töödega: riisunud lehti, niitnud muru, lasknud üle vaadata majas olevad küttesüsteemid. Asjaolu, et hageja on maja koristanud ja soetanud vajalikud koristusvahendid, ei ole seotud kaasomandi säilitamisega, vaid asjaoluga, et hageja kasutab aeg-ajalt elamut. Tavapärane on, et isik, kes kasutab maja, ka koristab seda, sh tühjendab välikäimlat. Tapeedi ja valgustite vahetamine ei ole vajalik kinnistu säilitamiseks. Samuti ei ole vajalik videovalve ja valgustite paigaldamine, kuna elamu ei asu sellises piirkonnas, kus toimuks hulgaliselt videovalvet. Lisaks on videovalve paigaldatud ilma kostja nõusolekuta. Lisaks takistab hageja kostjal elamu kasutamist, hageja on lukustanud tee poolt sisse tuleva värava, ühe kuuri ja ühe toa. Pooltel puudub kaasomandi kasutamise kokkulepe. Kostja märgib, et tegemist on kostja lapsepõlvekoduga, kust kostja lahkus xxxx, kuid jäi seda siiski tihedalt külastama. Eelnevalt kuulus maja kostja isale, kes rahaliste probleemide tõttu oli sunnitud kinkima maja oma lastele (kostjale, M YY-le ja C XX-ile). Suulise kokkuleppe kohaselt pidid lapsed kinnistu oma isale tagasi kinkima, kui isa probleemid saavad lahendatud. M YY kinkis aga oma osa kinnistust enda tütrele ehk hagejale ning hageja ostis ära C XX-ile kuuluva osa. Peale kinnistu kinkimist lastele jätkasid kostja vanemad kinnistu parendamist ja hooldamist: vahetasid välja katla, soojustasid maja välifassaadi, remontisid sauna katust, paigutasid imbväljaku süsteemi, soojustasid lagede pealse pööningu, ning parendasid kõrvalhooneid. Kostja sooviks on tagasi kolida oma lapsepõlvekoju ja võimaldada seda teha oma vanematel. Hageja elab käesoleval ajal v, ning külastab kinnistut harva.
38.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kaasomandi jagamisel ja kaasomandi jagamise viisi otsustamisel arvestada poolte vaheliste suhetega ja emotsionaalse sidemega.
39.Eeltoodust nähtuvalt on poolte vahelised suhted konfliktsed. Kogu menetluse aja on pooled süüdistanud üksteist, ning esitanud üksteise vastu väiteid, et kes on midagi kinnistul teinud, ning, kes takistab kaasomanikku kinnisasja kasutamast. Käesolev menetlus on käinud u kaks aastat. Pooled on proovinud kahe aasta jooksul sõlmida korduvalt kompromissi kinnistu jagamise osas. Asjaolu, et pooled ei ole saavutanud kompromissi, ning on süüdistanud üksteist kompromissile mitte jõudmises, näitab, et pooled ei ole võimelised kokkulepeteks. Poolte konfliktseid suhteid arvestades, ei ole kohtu arvates mõistlik ja ka õiglane kohtulahendiga panna pooled olukorda, kus igapäevaselt võib oodata jätkuvaid konflikte. Seega ei oleks põhjendatud kinnistu jagamine käesolevas olukorras reaalosadeks.
40.Puudub vaidlus, et hageja elab juba aastaid v, ning külastab Eesti Vabariiki pigem harva. Hageja ei ole esitanud väiteid, et plaanib tagasi kolida Eesti Vabariiki. Puudub vaidlus, ning on tõendatud, et vaidlusalune kinnistu kuulus varasemalt kostja emale R XX ja isale T XX, kes kinkisid xx.xx.xxxx kinnistu oma lastele (dtl 664-667) sooviga, et kõik lapsed saaksid Q kinnistust 1/3. Asjaolu, et vanemad soovisid kinnistut edasi kasutada tõendab asjaolu, et kinnistule on seatud eelmärge isiklikuks kasutusõiguseks T XX ja R XX kasuks (dtl 413). T XX on oma kirjalikus selgituses selgitanud, et soovib Q kinnistut ka edasi kasutada, ning on teinud seal erinevaid töid (dtl 598-600, 668-672).
41.Kohus on seega seisukohal, et arvestades, et poolte omavahelised suhted on konfliktsed, ning, et tegemist on eelnevalt kostja vanematele kuulunud kinnistuga, ning, et kostja vanemad on soovinud selle jätta oma lastele, ning, et hageja elab aastaid v, on põhjendatud rahuldada kostja vastuhagi ja jätta kinnistu kostja ainuomandisse. Kohus leiab, et arvestades, et tegemist on kostja lapsepõlvekoduga, siis on kostjal paratamatult kinnistuga seoses emotsionaalsem side. Kindlasti on emotsionaalne side kinnistuga ka hagejal, kuid käesolevalt kaalub kostja side hageja oma üle. Seejuures rahalise ja töise panuse võrdlemine sendi täpsuse või töötundide arvuga, ei muuda ühe poole emotsionaalset sidet vähemaks või rohkemaks.
42.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaasomandi jagamisel ei tohiks hüvitise suurus st isiku rahaline kohustus, mis tal tekib kaasomandi lõpetamisel teise kaasomaniku ees, olla suurem sellest, mis ta on ise nõus tasuma. Omandist ilma jäämine ei ole ebaõiglane, kui selle eest tasutakse õiglane hüvitis.
43.Kohtule esitatud UusMaa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu x järgi on Q katastriüksuse turuväärtuseks 70 000 eurot (dtl 374-412) ning Metsakorralduse Büroo OÜ kasvava metsa ja metsamaa hindamise akti järgi on W katastriüksuse turuväärtuseks 12 282 eurot (dtl 415). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kinnistu turuväärtus on teistsugune. Puudub vaidlus, et hagejale kuulub kinnistust 2/3. Kostja on olnud nõus tasuma hagejale omandi kaotuse eest 54 855 eurot. Kohus arvestades kinnistu turuväärtust, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja õiglase hüvitisega.
44.Hageja palub kostjalt välja mõista ka 1/3 ehk 877,03 eurot perioodini kuni mai 2024 hageja poolt tasutud majakindlustuse eest. Kostja leiab, et tegemist on toredusliku kuluga. AÕS § 72 lg 4 on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid. Vastavalt TsÜS § 63 esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Kohus selgitab, et asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandest tuleneb, et kulutus, mida kaasomanikul tuleb AÕS § 75 lg 1 alusel kanda, saab olla ka kindlustusmakse. Kohus leiab, et kindlustusmakse puhul on tegemist põhjendatud nõudega. Hageja on tõendanud, et on tasunud perioodil
18.08.2019-03.10.2022 kindlustuse eest 1696,08 eurot (dtl 307-309), millest 1/3 on 565,36 eurot, milline summa kuulub kostjalt välja mõistmisele.
45.Kuna kohus leiab, et hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viis on sobiv, ei analüüsi kohushageja alternatiivset kaasomandi lõpetamise viisi menetlusökonoomis põhimõttest lähtuvalt. Teisi kohtule esitatud tõendeid ei pea kohus menetlusökonoomi põhimõtte kohaselt vajalikuks analüüsida, sest need ei tõenda vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid. Tsiviilasja hinna määramine
46.TsMS § 132 lg 4 p 4 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka kaasomandi lõpetamise nõue. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Riigikohus on leidnud, et vastaspoole tahteavaldust andma kohustamise nõude puhul on tegemist on iseseisev nõudega, mille hind on TsMS § 132 lg-st 1 järgi 3500 eurot (RKTKm 20.09.2017 tsiviilasjas 2-11-51581, p 9). Seega on hagihind 7000 eurot ja vastuhagi hind 7000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
47.Kuigi kohus rahuldab kostja vastuhagi, jäävad menetluskulud juhindudes TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, kuna kaasomandi lõpetamine on ka kõigi poolte huvides ning erandlike asjaolude puudumisel tuleb lähtuda Riigikohtu väljakujunenud praktikast (vt RKTKo 27.09.2010, 3-2-1-70-10, p 14; vt ka RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125, p 11; vt TsMS I komm, § 163, p 3.3.4.2).
48.Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus nende menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.