Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 20.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-06-31274/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.02.2008
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 1485

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-06-31274

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2008.a Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-31274

Tsiviilasi

Lxxxx Oxx hagi ExxxRxxx vastu kinnisasjale kitsenduse seadmiseks Hageja: Lxxxx Oxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Esindaja: vandeadvokaat Raul Tosmann (Advokaadibüroo Raul Tosmann, Lossi 18 Viljandi 71003) Kostja: ExxxRxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

27. juuni 2007.a, 26.november 2007.a ja 22. jaanuar 2008.a

RESOLUTSIOON

Kohus otsustas: Hagi rahuldada osaliselt. Seada kinnisomandi (xxxxkinnistu, registriosa nr xxxxxx) kitsendus ja võimaldada LxxxxxOxxxxxxxtemale kuuluvale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs asuvale xxxxxxxx kinnistule, registriosa nr xxxxxxx juurdepääs üle ExxxRxxxxxxx kuuluva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas asuva xxxxkinnistu, registriosa nr xxxxx alljärgnevatel tingimustel:

1.Mxx kinnistu läbitakse mööda Exx Rxxxxxxx kuuluvat erateed, tee pikkus ligikaudu 170m;

2.Mxx kinnistu läbitakse mootorsõidukiga mitte kiiremini kui 20 km/h;

Sarnased lahendid

Asjaõigus

Kitsendust kinnistusraamatusse mitte kanda. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta poolte kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus tuvastas: Hageja nõuded ja põhjendused Lxxxx Oxx esitas 26.10.2006.a kohtule hagi kinnisasjale kitsenduse seadmiseks. Hageja omandas Kxxxxxxx majavalduse vallasvarana 25.11.1996.a. Hageja erastas Kxxxxxxx hoonete juurde maad ostueesõigusega 21,11 ha xxxxxxxxxxx Vallavalitsuse 25.04.2000.a korraldusega nr 82 ja maa on kinnistatud 24.01.2001.a. Seni on hageja kasutanud pääsemaks avalikule teele kõige otsemat pinnasteed üle Mxx kinnistu, mille omanik on kostja ExxxRxxx. Tee osa Mxx kinnistul on ligikaudu 170 m. Kostja Exx Rxxx on erastanud Mxx majavalduse juurde 14,7 ha maad Suure-Jaani Vallavalitsuse 30.12.1997.a korraldusega 381 ja maa on kinnistatud 02.09.1998.a. Alates 1968.a on olemas kruusakattega tee ja sellest ajast on kasutatud seda teed mõlema majavalduse, nii Mxxxkui Kxxxxxxx maja, juurde pääsemiseks. Lxxxx Oxx kinnisasi ei piirne avaliku teega, vaid teiste isikute kinnisasjadega. Oxxx juurdepääs oma kinnisasjale sõidukiga on takistatud ka üle teistele isikutele kuuluvate kinnisasjade, kus puuduvad igasugused juurdepääsuteed. Kxxxxxxx majavaldusel ei ole rohkem juurdepääsuteid. 2006.a esimesel poolel on kostja ExxxRxxx asunud tegema piiranguid tema kinnistut läbiva juurdepääsutee kasutamiseks. Hageja ja tema külalised peavad taluma kitsendusi, piiranguid liiklemisel, sõltuma ExxxRxxxx suvast, liiklustakistuste kõrvaldamiseks on tulnud välja kutsuda ka politsei. Lxxxx Oxx soovib juurdepääsu kasutada ööpäevaringselt, aastaringselt ja tähtajatult ilma igasuguste piiranguteta. Juurdepääsutee rajamine valla poolt ei ole mõeldav, selleks puuduvad rahalised vahendid. Juurdepääsutee rajamine pole ka seetõttu võimalik, et nn vaba maad pole, kuna kõik Lxxxx Oxxx kinnistuga külgnevad maad on erastatud. Maakorralduslikult pole võimalik tagada Oxxxxx juurdepääs tema kinnisasjale ka juurdepääsuteena üle kinnisasjade (Kxxxxxx kinnistu), mida varem pole juurdepääsuks kasutatud. Hageja ei ole kostjaga kohtuväliselt kokkuleppele jõudnud. Hageja nõue on määrata tähtajatu, tasuta ja ajaliste piiranguteta juurdepääs hagejale kuuluvale Vxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas asuvale Kxxxxxxx kinnistule registriosa xxxxxxx üle kostjale kuuluva Mxx kinnistu registriosaxxxxxxxxning kanda juurdepääs kinnistusraamatusse. Juurdepääs kulgeb üle ExxxRxxxxxx kuuluva kinnistu piiripunktidest 3 (Kxxxxxxx kinnistu) ehk punkt 12 (Mxx kinnistu) kuni piiripunkt 4 (Mxx kinnistu). Kostja vastuväited

8.Kokkuleppe täitmise tagamiseks paigutab ExxxRxxx kinnistule videovalve ja territooriumil on valvekoer. Hageja on osta sõitnud kostjale kuuluvatele koertele. Hageja soovib läbi kostjale kuuluva kinnistu metsa vedada, kuid teeb seda teadlikult ja kostja pahandamise eesmärgil pidevalt teedelagunemise ajal, lõhkudes pinnast, mida tema ise juurdepääsuks on oma kinnistule kasutab. Hageja on metsaveo teostamise käigus sõitnud otsa piiritähisele, kuna oli moodustanud metsa väljaveotee üle piiriposti. Seoses piiritähise kadumisega teostas hageja ebaseadusliku metsaraide kostjale kuuluval kinnistul. Hageja tegevus kostja kui kinnistuomaniku huvide kahjustamisel ei piirdu üksnes ülesõidutee rikkumisega vaid ka seab ohtu vahetult kinnistuomaniku Exx Rxxxx ja tema lähedaste elu ja tervise. Nii sõitis Lxxxx Oxx tütar augustikuu 2006.a. alguses otsa Exx Rxxxxxe kuuluval kinnistul Exx Rxxxx abikaasale. Exx Rxxx kutsus seepeale kohale politsei. Tunnistajate juureolekul selgitasid politseinikud Lxxxx Oxx tütrele, et eravalduses tuleb küsida omaniku luba läbisõiduks ja märgid on üleval. Kostja ei ole nõus kitsenduse kandmisega kinnistusraamatusse, kuna sellise kitsenduse seadmine vähendab kostja kinnistu väärtust. Sihtotstarbeliselt erastatud põllumaa muutub transpordimaaks. Keskkonnakahju kaitsevöönd on 20 m mõlemale pool teed. Kitsendus killustab maavalduse, vähendab kinnistu väärtust, raskendab põllutööde tegemist ja maaharimist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Poole vahel puudub vaidlus alljärgnevates asjaoludes: Hageja Lxxxx Oxxxx kuulubxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuv Kxxxxxxx kinnistu pindalaga 21,11 ha, registriosa nr xxxxxxx ja kostja Exx Rxxxxxx kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas asuv Mxxxkinnistu, registriosa nr xxxxxx. Poolte kinnistud piirnevad osaliselt. Lxxxx Oxxxxkinnistu ei piirne avaliku teega. Exx Rxxxx kinnistult pääseb otse avalikule Sxxxx-Vxxxx teele. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 140 kohaselt kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Hageja ja kostja ei ole omavahel kokkuleppele jõudnud ning hageja nõuab kitsenduse seadmist kohtuotsusega. AÕS § 156 lg 1 kohaselt on

omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve; AÕS § 6 kohaselt on kõigil omanikel võrdsed õigused. Hageja nõue on läbida kostjale kuuluv kinnistu 170 m ulatuses selleks, et jõuda avalikult Sxxxx-Vxxxxxteelt hagejale kuuluvale Kxxxxxxx kinnistule. Kohtul tuleb hinnata, kas juurdepääsu hagejale kuuluvale kinnistule on võimalik teostada muul viisil. Suure-Jaani Vallavalitsuse teatel teine võimalik juurdepääs Kxxxxxxx kinnistule võiks kulgeda läbi Mxxxx ja Kxxxxxx kinnistu, kuhu tuleks rajada uus tee, tee pikkuseks oleks 700 m, teeehitusfirma hinnangul maksaks tee ehitamine 200000 krooni, vallal ei ole plaanis sellist kulutust teha. Exx Rxxxx väitel on olemas ka eelmise Eesti Vabariigi ajast pärinev talutee. Kohus tuvastas, et muud autoga läbitavat teed avalikult Sxxxx-Vxxxx teelt Kxxxxxxx kinnistule peale Exx Rxxxx eratee käesoleval ajal ei ole, sellekohaseid tõendeid pole esitatud, seega puudub muu juurdepääs. Asjaolu, et teatud kulutusi tehes oleks võimalik muu juurdepääsu rajamine, ei oma tähtsust käesolevas vaidluses. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus läbida kostjale kuuluv kinnistu avalikult teelt oma kinnistule jõudmiseks ning juurdepääsu läbimisel tuleb arvestada kostja huve. Tunnistajate Uxxxx Pxxxxxxx ja Exx Sxxxxx ütlustega on tõendatud, et Lxxxx Oxx läbib mõnikord Mxx kinnistut suurema kiirusega kui 20 km tunnis, Lxxxx Oxx on otsa sõitnud kostjale kuuluvatele koertele. Tunnistaja UxxxxxPxxxxxxx ütlustega ja paikvaatluse fotodega on tõendatud, et vaidlusalune tee kulgeb osaliselt vahetult Exx Rxxxx õue piirava heki tagant, samuti ümbritsevad teed osaliselt Exx Rxxxx põllumaa ja puuviljaaed. Eeltoodud asjaoludel on vajalik juurdepääsu tingimuste määramine. ExxxRxxxx poolt nimetatud tingimused tee kasutamiseks on enamuses mõistlikud ja neid tuleb tee kasutamisel rakendada. Kohus muudab Exx Rxxxx poolt nimetatud tingimuste sõnastust osaliselt ning jätab välja alljärgnevad tingimused alljärgnevatel põhjustel: Kui kinnistu omanikule tekitatakse tee kasutamisega kahju, on kinnistu omanikul õigus ühepoolselt kirjaliku etteteatamisega läbisõit sulgeda – tingimus seab hageja liialt sõltuvusse kostja suvast, sellise tingimuse seadmisel tuleb kahju tekitamise tähendus täpsemalt kokku leppida; Läbisõidutingimuste rikkumise eest vastutab Lxxxx Oxx - tingimuse määramine eeldab, et lepitakse kokku, milles vastutus seisneb; Kokkuleppe täitmise tagamiseks paigutab Exx Rxxx kinnistule videovalve ja territooriumil on valvekoer - tingimus eeldab, et tee omanik teeb teatud kulutusi, mis tähendaks teeomaniku täiendavat koormamist, seega tuleb nimetatud tingimus jätta teeomanikule vabatahtlikuks täitmiseks vastavalt vajadusele. Kohtul tuleb hinnata, kas kinnisomandi kitsendus tuleb kanda kinnistusraamatusse. AÕS § 141 lg 3 kohaselt kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsendus ... kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Käesoleval juhul ei nähtu otsest vajadust kitsenduse kinnistusraamatusse kandmiseks s.o ei nähtu vajadust kolmandate isikute kitsendusest teavitamiseks. Samuti on õige kostja väide selles, et kinnistusraamatusse kantud kitsendus rikub tema õigust omandile rohkem kui kinnistusraamatusse kandmata kitsendus. Seega otsustab kohus, et kitsendust kinnistusraamatusse ei kanta. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu mõlema poole menetluskulud poole enda kanda.