Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

700 000 krooni intressiga 4% aastas, tagastamise tähtajaga 06.10.2004. Tagastamata laenusumma seisuga 01.10.2006 on 572 259,85 krooni, tagastamata intress ja viivis on kokku 478 681,88 krooni. 09.10.2003 sõlmisid AS Pakt ja võlgnik koos Sergo Barbakadzega laenulepingu, mille kohaselt sai võlgnik koos S. Barbakadzega laenu 1 960 000 krooni intressiga 7,2 % aastas, tagastamise tähtajaga kuuskümmend kuud alates varasema kuupäevaga lepingu sõlmimisest s.o 03.09.2003. Laenukohustust on osaliselt täidetud, nõude suuruseks on 1 793 014,89 krooni. Võlgnik on pahatahtlikult 30.09.2004 sõlminud abieluvara lepingu abikaasa Olga Basalõgaga, kes on pärast kinnistute omandamist need koheselt võõrandanud. Avaldajate arvates on see tehtud kohustuste kõrvalehoidmiseks ja abikaasade ühisvaralt sissenõudmise võimatuks muutmiseks. AS Pakt ja OÜ Delika Eesti taotlesid Sergei Basalõga pankroti väljakuulutamist. Võlgniku vastuväited Võlgnik vaidles nõuetele vastu. AS Pakt ei tõendanud raha üleandmist. Kohustus on tasaarvestatud. Võlausaldaja on ebaõigelt käsitlenud S. Basalõgat solidaarvõlgnikuna. Võlausaldaja ei tõendanud laenulepingust ühepoolse taganemise avalduse kättesaamist. OÜ Delika Eesti ei tõendanud, et 180 000 krooni oleks võlgnikule üle kantud. Laenu põhiosa on tagastatud. Võlausaldaja käitumine, mille kohaselt lastakse võlgnikul tasuda laenu põhiosa, võla põhiosa täitumisel ei esitata võlgniku vastu rohkem nõudeid ja alles pika aja möödumisel teatatakse võlgnikule, et tegelikult ei ole tema tagasimaksetega seoses võla põhiosa kunagi vähenenudki, on vastuolus hea usu põhimõttega. Võlgnikul on piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda mistahes nõue. Ajutise halduri arvamus Võlgnikul on kohustusi AS Pakt ja OÜ Delika Eesti ees ca 1 793 014-2 843 955 krooni. Võlgnikul puudub pidev maksejõuetus. Selgete nõuete olemasolu korral on võimalik nõudeid rahuldada vabatahtlikult või täitemenetluse kaudu. Kohtuotsuse põhjendus Harju Maakohus jättis füüsilise isiku Sergei Basalõga pankroti välja kuulutamata. Kohus määras ajutise halduri Urmas Trossi töötasuks 24 000 krooni ja kinnitas menetluse kulud 1 200 krooni. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 06.10.2003 sõlmisid OÜ Delika Eesti ja S. Basalõga laenulepingu, mille kohaselt sai võlgnik laenu 700 000 krooni intressiga 4 % aastas, tagastamistähtajaga 06.10.2004. Lepingu p 2.1 kohaselt kantakse 520 000 krooni AS Miratex kontole ja 180 000 krooni makstakse sularahas. Võlgnik tunnistab 520 000 krooni saamist ja eitab 180 000 krooni saamist. Võlausaldaja 180 000 krooni üleandmist tõendavat dokumenti kohtule ei esitanud. Võlgnik esitas makseülekanded ajavahemikus 29.11.2004-21.10.2005, mille käigus tagastati võlausaldajale laen summas 520 000 krooni. Võlausaldaja arvestuse kohaselt on seisuga 01.10.2006 tagastamata laenusumma 572 259,85 krooni ning tasumata intress ja viivis 478 681,88 krooni. Võlgnik leidis, et kohustus on tema poolt tasaarvestatud. OÜ Delika Eesti ei ole nõude suurust piisavalt tõendanud, võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult

2(6)

vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 09.10.2003 sõlmisid AS Pakt ja S. Basalõga koos S. Barbakadzega laenulepingu, mille kohaselt sai võlgnik koos S. Barbakadzega laenu kokku 1 960 000 krooni intressiga 7,2 % aastas, tagastamise tähtajaga kuuskümmend kuud alates varasema kuupäevaga lepingu sõlmimisest s.o 03.09.200302.09.2008. Võlausaldaja arvutas nõude suuruseks 1 793 014,89 krooni. Pankrotihoiatuse ja pankrotiavalduse kohaselt tasus võlgnik kokku 396 738 krooni. Võlausaldaja ei ole välja toonud eraldi viivisearvestust. Lepingust ei tulene solidaarne vastutus. AS Pakt nõude suurus ei ole piisavalt tõendatud ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgniku töötasu on 25 000 krooni kuus. Rohkem kui kahekordset keskmist töötasu saav võlgnik Sergei Basalõga ei ole püsivalt maksejõuetu ning füüsilise isiku Sergei Basalõga pankrot tuleb jätta välja kuulutamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS Pakt ja OÜ Delika Eesti palusid apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega algatada Sergei Basalõga suhtes pankrotimenetlus. OÜ Delika Eesti nõue on selge summas 463 782 krooni. Võlgnik sai kätte ka 180 000 krooni. Eeldades, et võlgnik sai 520 000 krooni ja laenuintressi hakatakse arvestama alates laenulepingu sõlmimise päevast ning võlgnik on teinud tagasimakseid summas 520 000 krooni, oli seisuga 01.10.2006 võlgniku selge ja maksmata võlgnevus vähemalt 463 782 krooni (ajutise halduri aruande p 3.1.1). Maakohus märkis, et võlgniku väidete kohaselt on võlgnik OÜ Delika Eesti nõude tasaarvestanud, mistõttu tuleb vaidlus lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik ei ole väitnud, et OÜ Delika Eesti nõue on tasaarvestatud. Kohus ei näidanud, millistele asjaoludele tuginedes ta sellisele seisukohale jõudis. Kohtu järeldus on ebaõige ja põhjendamatu. AS-i Pakt nõue on selge summas 1 793 014,98 krooni. Võlgnik väitis, et 09.10.2003 leping ei tõenda raha kättesaamist, samas ta raha saamist ei eitanud. Raha kättesaamist tõendab lepingu p 2.1, mille kohaselt on raha laenusaajale üle antud vastavalt eelnevale kokkuleppele. Nõude olemasolu tõendatud ka võlgniku enda käitumisega – 396 738 krooni tagastamisega, ning võlgniku poolt ASile Pakt esitatud tasaarvestusavaldusega, kus võlgnik tunnistas, et AS-il Pakt on tema vastu nõue 1 793 014,89 krooni. Võlgniku 25.07.2007 tasaarvestusavalduse kohaselt on tasaarvestuse aluseks võlgniku väidetav nõue AS-i Pakt vastu, mis tuleneb võlgniku ja AS-i Pakt vahel väidetavalt 2004 jaanuaris sõlmitud suulisest ostu-müügilepingust, mille kohaselt AS Pakt ostis võlgnikult 9200 AS-i Miratex lihtaktsiat 5,8 kordse nominaalväärtusega ehk 5 336 000 krooniga. Tasaarvestus on tühine. Võlgniku märgitud tehingut ei toimunud. Võlgnik loovutas AS-i Miratex aktsiad AS-ile Pakt tasuta. Kuigi võlgniku väidetav nõue muutus sissenõutavaks 2004 jaanuaris, ei ole võlgnik varem nõude täitmist nõudnud ning esitas tasaarvestuse avalduse alles kolm kuud pärast tema vastu esitatud pankrotiavalduse esitamist. Tasaarvestuse põhjendamatust näitab ka asjaolu, et võlgnik väitis vastuväidetes, et temale laenu andmine on tõendamata, samas esitas tasaarvestusavalduse, milles tunnistas AS-i Pakt nõuet. Võlgnik tugines asjaoludele, mille üheaegne olemasolu on välistatud. Võlgnik tunnistas tasaarvestusavalduses, et AS-il Pakt on tema vastu nõue 1 793 014,89 krooni, samuti kinnitas ajutine pankrotihaldur oma aruandes, et võlgnik tunnistab AS-i Pakt nõuet 1 793 014,89 krooni. Seega on AS-i Pakt nõue selge. Viiviste arvestuse tõi võlausaldaja välja

3(6)

pankrotiavalduse lk 2. Viivisearvestuse õigsust kinnitab asjaolu, et tasaarvestusavalduses võlgnevuse suuruseks AS-i Pakt ees 1 793 014,89 krooni.

võlgnik

märkis

Kohus leidis põhjendamatult, et võlgnik ja S. Barbakadze ei ole AS-i Pakt ees solidaarvõlgnikud. Laenulepingus on märgitud, et võlgnik ja S. Barbakadze on ühiselt laenu saajad. Seega on nad solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 4 kohaselt. Eeltulenevalt on põhjendamatu kohtu seisukoht, et vaidlus AS-i Pakt nõude üle tuleb läbi vaadata väljaspool pankrotimenetlust. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajate nõuded on selged vähemalt 2 256 976,98 krooni ulatuses. Seda kinnitab ka ajutine pankrotihaldur oma aruandes. Ka juhul, kui AS-i Pakt nõue ei ole kohtu arvates piisavalt selge, on OÜ Delika Eesti nõue 463 782 krooni selge. Ajutine haldur luges põhjendamatult võlgniku varade hulka kuuluvaks AS-i Pakt potentsiaalse nõude tagasivõitmise võimaluse. Võlgnikul ei ole nõuet AS-i Pakt vastu. Juhul, kui võlgnikul oleks nõue, muutus see sissenõutavaks 2004.a jaanuaris ning on TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. Ajutine haldur luges põhjendamatult võlgniku vara hulka jagatud ühisvara tagasivõitmise võimaluse. Sellele varale ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Ajutine haldur saab TsÜS § 66 lg 1 ja PankrS § 22 lg 2 p 1 kohaselt arvestada üksnes võlgnikul hetkel olemasolevat vara. Tagasivõitmise võimalust ei saa automaatselt võlgniku varaks arvestada. Kui võlgniku varaks on ka tagasivõitmise võimalused, muutub PankrS § 10 lg 2 p 4 sisutuks ja rakendamatuks. Võlgniku varaks on kodune sisustus väärtusega 5000 krooni, millele ei ole TMS § 66 lg 1 p 1 kohaselt võimalik sissenõuet pöörata, ja tema igakuine sissetulek, millele saaks ajutise halduri aruande kohaselt sissenõuet pöörata 17 000 krooni kuus. Isegi, kui eeldada, et võlgnikul on vara ajutise halduri poolt märgitud 4 792 985 krooni, ei ole tal likviidset vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid PankrS § 15 lg 1 sätestatud tähtaja 10 päeva jooksul rahuldada. Seda tõendab võlgniku varade iseloom. PankrS § 1 lg 2 kohaselt ei ole pankroti väljakuulutamise eelduseks mitte asjaolu, kas võlgniku varad ületavad tema kohustusi, vaid see, kas ta suudab võlausaldajate nõudeid rahuldada. Arvestades, et võlgniku sissetulek, millele saaks sissenõude pöörata, on 17 000 krooni kuus ja tema selgeks võlgnevuseks on 2 256 796,98 krooni, kuluks võlgnikul võla tasumiseks 11 aastat. Sellest tulenevalt on selge, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku poolt abieluvaralepingu sõlmimisest, millega ta kirjutas kogu oma vara abikaasa nimele, on näha, et võlgnik on sihilikult vähendanud oma maksevõimet. Nimetatud vara on võimalik teoreetiliselt tagasi saada üksnes pankrotimenetluses. Vastus apellatsioonkaebusele Võlgnik Sergei Basalõga ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Vaidlustatud otsuse kohaselt jättis maakohus võlausaldajate pankrotiavalduse alusel võlgniku pankroti välja kuulutamata, kuna võlausaldajate nõuded ei olnud selged ja võlgnik ei ole püsivalt

4(6)

maksejõuetu. Apellandid on vaidlustanud mõlemad maakohtu järeldused. Esmalt kontrollib kolleegium maakohtu järeldust nõuete ebaselguse osas. PankrS § 31 lg 1 järgi ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti, kui esineb PankrS § 15 lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. PankrS § 15 lg 2 p 1 järgi jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nõude aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama võlausaldaja (PankrS § 10 lg 1). Võlausaldaja peab pankrotiavalduse aluseks oleva nõude aluseks olevad asjaolud esitama ja neid tõendama selliselt, et asja menetleval kohtul oleks võimalik asjaolud üheselt tuvastada ja nõude õiguslikku põhjendatust kontrollida. Juhul, kui võlgnik vaidleb nõude aluseks olevatele asjaoludele vastu selliselt, et kohtul pole võimalik neid ilma täiendavaid tõendeid kogumata veenduda, tuleb vaidlus lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja AS Pakt nõue tuleneb 09.10.2003 sõlmitud laenulepingust. Lepingu kohaselt on laenusaajateks võlgnik ja Sergo Barbakadze ning lepingu p 2.1 järgi annab võlausaldaja laenusaajale pikaajalist laenu tähtajaga 60 kuud, see on 03.09.2003- 02.09.2008, summas 1 960 000 krooni. Laenulepingus oli kokku lepitud, et laenusumma on laenusaajale üle kantud vastavalt eelnevatele kokkulepetele ja laen koos intressiga tuli tagasi maksta vastavalt maksegraafikule. Võlausaldaja AS Pakt väidete kohaselt on laenu tagasi makstud nõuetekohaselt kuni oktoobrini 2004. Laenumakseid on tagasi maksnud välismaine äriühing Wilson Commerce Ltd. 30.03.2005 ütles võlausaldaja laenulepingu üles ja nõudis kogu laenusumma koos intressi ja viivisega tagastamist. Võlgnik vaidles nõudele vastu väites, et tõendatud ei ole raha ülekandmine laenajatele, laenusaajad ei ole solidaarvõlgnikud, võlausaldaja ei ole tõendanud ülesütlemisavalduse kättetoimetamist, avaldusest ei selgu, millisest kuupäevast on arvestatud intressi, intressi suurus ei vasta lepingule ning juhul, kui kohus leiab, et nõue on selge, siis alternatiivse vastuväitena väitis võlgnik, et nõue on tasaarvestatud. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et nõue ei ole selge ja võlgnik on sellele põhjendatult vastu vaielnud. Laenuandja on VÕS § 396 lg 1 alusel kohustatud laenusaajale andma laenusumma. Laenulepingu p 2.1. järgi on raha üle kantud vastavalt eelnevatele kokkulepetele. Millised kokkulepped need olid ja millal raha üle kanti, ei ole võlausaldaja esile toonud ega raha ülekandmist tõendanud. Asjaolu, et välismaine äriühing on osa võlast tagastanud, ei tõenda laenusaajale raha ülekandmist. Laenusaaja pidi laenu tagastama vastavalt maksegraafikule lõpptähtajaga 02.09.2008. Võlausaldaja väidete kohaselt ei ole võlgnik laenulepingut täitnud, mistõttu võlausaldaja on lepingu VÕS § 399 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelnud. Ülesütlemine toimub tahteavalduse tegemisega lepingu teisele poolele. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlgnik on vastava tahteavalduse kättesaanud. Kuna ei ole tõendatud võlgnikule laenu andmine ja laenulepingu erakorraline ülesütlemine, siis kolleegiumi arvates ei ole nõue piisavalt selge pankroti väljakuulutamiseks ja nõue tuleb lahendada väljapool pankrotimenetlust. Samuti tuleb väljapool pankrotimenetlust tuvastada, kas võlgnik ja S. Barbakadze on solidaarvõlgnikud või mitte. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on võlgnik nõuet tunnistanud, esitades selle osas tasaarvestuse avalduse. Kolleegiumi arvates ei ole väide õige. Võlgnik on tasaarvestuse kohta selgitanud, et tegemist on alternatiivse vastuväitega nõudele, juhuks kui kohus leiab, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on piisavalt selge. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et laenulepingust tulenev nõue ei ole selge, siis kolleegium ei pea vajalikuks anda hinnangut tasaarvestuse osas. Apellant on kaebuses väitnud, et OÜ Delika Eesti nõue on selge vähemalt summas 463 782 krooni. OÜ Delika Eesti (endine ärinimi OÜ Stormwell) ja võlgniku vahel on sõlmitud laenuleping 06.10.2003. Laenulepingu p 2.1 järgi oli laenusumma 700 000 krooni, mis tuli tagastada 06.10.2004.

5(6)

Laenust kanti summas 520 000 krooni OÜ Miratex arvele ja 180 000 krooni kuulus väljamaksmisele sularahas võlgnikule. Lepingu p 2.2 järgi leppisid pooled kokku intressis 4% aastas ja laenu tähtaegselt tagastamata jätmisel viivises 0,2 % võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Võlausaldaja väitis, et tema lepingust tulenev nõue on 1 050 941,74 krooni. Võlgnik on esitanud nõudele vastuväited, mille kohaselt on 520 000 krooni tagasi makstud, 180 000 krooni laenu andmine võlgnikule on tõendamata, intressi arvestus on ebaõige ja viivise arvestust ei ole eraldi välja toodud. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud nõude ebaselguse. Võlausaldaja on pankrotiavalduses esile toonud, et tagastamata laenu osa on 572 259,95 krooni ja intress ning viivis 478 681,88 krooni. Võla arvestus on lisatud pankrotihoiatusele (lk. 18). Vaidlust ei ole, et 520 000 krooni laenust on tagasi makstud, kuid pooled vaidlevad selle üle, milline summa tagasimakstud rahast on arvestatud põhivõla ja milline viivise ning intressi katteks. Õige on võlgniku väide, et pärast laenu tagastamise tähtaja möödumist ei ole võlausaldajal enam õigust nõuda võlgnikult intressi, kuna intressi maksmise kohustus lõpeb laenulepingu lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu. Juhul, kui võlgnik pole laenu kokkulepitud ajal tagastanud, on võlausaldajal õigus nõuda viivist. Samas on võlausaldaja arvestus toodud viisil, kus ei ole märgitud eraldi viivise ja intressi suurust, mistõttu ei ole võimalik viivisenõuet ja intressinõuet kontrollida. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue peab olema esitatud viisil, kus kohtul on võimalik selle õigusust kontrollida. Kolleegiumi arvates on võlgniku vastavasisuline vastuväide õige ning nõue on seetõttu ebaselge ja ei ole aluseks pankroti väljakuulutamisele. Apellatsioonkaebuses on apellant väitnud, et selge on OÜ Delika Eesti nõue 463 782 krooni osas. Eeltoodud summa on välja arvestanud ajutine pankrotihaldur oma arvamuses, eeldades laenu andmist summas 520 000 krooni. Samas on ajutine pankrotihaldur oma arvamuses möönnud, et võlausaldaja ja võlgniku arvestustes on vasturääkivused ja kumbki ei lähtu laenulepingus sisalduvast, mistõttu ei ole nõue üheselt selge. Kolleegiumi arvates ei tähenda halduri arvamuses välja toodud summa seda, et selles osas oleks nõue selge ja üheti mõistetav. Ka apellatsioonkaebuses on võlausaldaja väitnud, et tegelikult anti laenu 700 000 krooni. Õige on kaebuse väide, mille kohaselt on maakohus kaevatavas otsuses ekslikult märkinud, et võlgniku väidete kohaselt on OÜ Delika Eesti nõue tasaarvestatud. OÜ Delika Eesti nõude osas võlgnik seda väitnud ei ole. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsust täpsustada. Otsuse õiget lõppjäreldust ebatäpsus ei mõjuta. Arvestades eeltoodut on maakohus õigesti leidnud, et pankrotiavalduse aluseks olevad nõuded ei ole selged ja need tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kuna mõlemad pankrotiavalduse aluseks olevad nõuded on ebaselged, siis välistab juba ainuüksi see pankrotiavalduse rahuldamise ja vajalik ei ole tuvastada võlgniku maksejõuetust. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades apellantide kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.