lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-4624/10

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-4624/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1453
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-4624

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008, Tallinn

Tsiviilasi

Valeri Lagutini hagi AS Cueks vastu saamata jäänud päevaraha väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.06.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Cueks apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

22. jaanuar 2008, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Valeri Lagutin (IK xxxxxxxxxxx, x), esindaja Tõnu Kõrda Kostja AS Cueks (registrikood xxxxxxxx, x), esindajad Marina Bezrukova ja Aleksei Gretšiškin

Resolutsioon 1.Tühistada Harju Maakohtu 19.06.2007 otsus hagi rahuldamise osas ja jätta hagi täielikult rahuldamata.

2.AS Cueks apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Kõik menetluskulud jätta Valeri Lagutini kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Hageja töötas AS-s Cueks tähtajaliste töölepingute alusel autojuhina alates 2002 kuni 2005. Töölepingu p 3.2 kohaselt on töötaja töö eritingimuseks töö lähetusega. Tööandja aadressiks on Silikaltsiidi 3 Tallinn. Töötaja tööülesannete täitmine toimus välismaal välislähetusega Venemaal Tjumeni oblastis Kogalõmi linnas. Tööandja tasus töötajale päevaraha 150 krooni päevas seaduses sätestatud 350 krooni asemel. Hageja viibis välislähetuses kokku 1112 päeva. Selle aja eest oleks tulnud tasuda päevaraha 389 200 (1112 x 350) krooni, tööandja tasus 120 705 krooni. Seega on tasumata päevaraha summas 268 495 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on aegunud. Hagejal on õigus päevaraha nõuda ainult perioodi 01.11.2005 kuni 01.03.2006 eest, kuivõrd hagi on esitatud 01.03.2006. Lisaks eeltoodule on hagejaga sõlmitud töölepingus töö tegemise kohaks märgitud AS CUEKS filiaal. AS-l CUEKS on ainult üks filiaal, mis asub Venemaal Tjumeni oblasti Kogalõmi linnas. Seega polnud hagejal õigust ka päevarahale. Täiendavalt töötasule maksti avaldajale lisatasu välisriigis viibimise eest, mis palgatõendis on nimetatud päevarahaks. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja AS-lt Cueks 9800 krooni Valeri Lagutini kasuks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
4.12.01.2005 sõlmitud töölepingu nr 34/05F p 2.1 kohaselt töötas avaldaja autojuhi ametikohal filiaalis, kuid töölepingusse ei ole märgitud töötamise kohta. Töölepingu p 2.3 sätestab töötamise eritingimuseks töö lähetustega. 02.01.2003 kinnitatud Kogalõmi linna filiaali töötamiseks lähetatud töötajate töötasustamise põhimääruse p 10.1 sätestab, et töötajatele tasutakse Kogalõmi linna lähetusega seotud päevaraha. Seoses toitlustamise soodustuste andmisega võib päevaraha määra vähendada kuni 150 kroonini. Tunnistaja ütluste kohaselt oli lähetuses makstavate päevarahadega seonduv teave riputatud ka personaliosakonna uksele. Kostja selgitus, et see puudutas üksnes Eestist lähetatavat nn insener-tehnilist personali, ei ole veenev. Samuti ei saa tegemist olla päevarahade tasumisega Kogalõmi linnast Ufasse lähetamisega seoses, kuivõrd eeltoodud põhimääruse sõnastusest tulenevalt on üheselt mõistetav, et päevaraha makstakse seoses lähetusega Kogalõmi linna. Samuti on tööandja kuni lepingu lõpetamiseni töötajale tegelikult ka päevaraha maksnud. Hageja töötamist Kogalõmi linnas mittelähetuses saanuks tööandja väita, kui töölepingus olnuks pooltel kokku lepitud täpne töötamise asukoht. Asja lahendamisel ei oma õiguslikku tähendust, kui palju ja millises summas kostja töötajale arvestatud tasudelt makse maksis.
5.Vabariigi Valituses 22.12.2000 määrusega nr 453 kinnitatud „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ja nende maksmise tingimused ja kord“ sätestab päevarahade määra 350 krooni päevas. Tööandja väide, et palgateatistes märgitud komandeeringuraha on tööandja poolt töötajale vabatahtlikult makstav lisatasu välismaal töötamise eest, ei ole millegagi tõendatud ja on vastuolus asjas kogutud tõenditega.
6.Palgaseaduse (PaS) § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu töölepingu alusel tehtud töö eest. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PaS § 27 kohaselt tagatakse töölähetusse saadetud töötajale keskmine palk ning makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Päevaraha ei ole käsitletav palgana palgaseaduse mõttes. Päevarahadel on kompensatsiooniline iseloom. Nimetatust ei saa aga teha järeldust, nagu oleks päevarahade näol tegemist erilise juurdemaksega, et kompenseerida palgataseme alanemist. Päevarahasid ei võeta arvesse keskmise palga ja puhkusetasu arvestamisel.
7.Kuivõrd hageja nõude puhul ei ole tegemist palganõudega, millele kohaldatakse tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-st 2 tulenevat 3-aastast aegumistähtaega, kuulub hageja nõude puhul kohaldamisel 4-kuuline aegumistähtaeg

2(4)

(ITVS § 6 lg 1). ITVS § 7 lg 1 alusel algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Hageja pöördus kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks hagiavaldusega 03.03.2007, seega on hagejal õigus nõuda saamata jäänud päevarahasid alates 04.11.2006. Hageja nõudele, mis ületab nelja kuud, kohaldub aegumine.

8.Tööandja esitatud palgaarvestusdokumentidest nähtub, et avaldajale on päevarahasid makstud alates 04.11.2005 kuni 22.12.2005 lähetuses viibitud 49 päeva eest arvestusega 150 krooni päevas 7350 krooni. Tulenevalt töötajal tegelikult saada olnud päevarahast arvestusega 350 krooni päevas, kuulub hagejale väljamõistmisele päevaraha 49 päeva eest 9800 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
9.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata. Kohus rikkus menetlusõiguse norme ning hindas vääralt tõendeid.
10.Töölepingu p 2.1 järgi töötas hageja mikseri autojuhi ametikohal filiaalis, mis ei ole vastuolus TLS § 26 p-ga 5, mille kohaselt peab töölepingus muuhulgas sisalduma andmed töö tegemise koha või piirkonna kohta. Töölepingu p 5.2 sätestas, et töötajale võimaldatakse lisapuhkust vastavalt filiaalis kehtivatele eeskirjadele. Kostja poolt esitati kohtule Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi Riikliku Registreerimiskoja poolt välja antud tunnistused, selle kohta et kostjal on olemas Venemaa seaduste järgi registreeritud ja akrediteeritud filiaal asukohaga Tallinskaja 25, Kogalõmi linn. Samas hageja ise tunnistas, et töötas ainult Kogalõmi linnas. Ka tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja alaline töökoht oli Kogalõmi linnas ning ta töötas vastavalt töölepingule seal. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta töötas Eesti territooriumil.
11.TLS § 51 lg-s 1 sisaldub töölähetuse kohustuslik tingimus, so töötaja lähetamine väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise kohta, millest tulenevalt on seaduse alusel võimalik tuvastada, kas tegemist on töölähetusega või mitte. Kostja teostab oma majandustegevust Venemaa territooriumil, peamisel Lääne-Siberis, kuhu on registreeritud ka kostja filiaal. Seega kostja filiaal Kogalõmi linnas oli lepingus määratud hageja töökoht. TLS ei seosta tuhandete kilomeetrite kaugusel asuva töö tegemise asukohta välislähetuse mõistega.
12.Kostja selgitas kohtule, et p 2.3 lülitamine hagejaga sõlmitud töölepingusse oli vajalik, kuna kostja ehitustegevus toimub mitte ainult Venemaa Tjumeni oblasti Kogalõmi linnas, vaid ka teistes Venemaa Tjumeni oblasti linnades ning vajaduse korral võis kostja saata hageja lähetusele nimetatud linnadesse.
13.Kostja selgitas ka, et insener-tehniline personal täidab oma töökohustusi põhiliselt kostja kontoris asukohaga Tallinnas ning nemad lähetatakse ajutiselt Kogalõmi linna, arvestades kostja poolt 02.01.2003 kinnitatud Kogalõmi linna filiaali töötamiseks lähetatud töötajate töötasustamise põhimääruse tingimusi ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määrust nr 453, millega kinnitati "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ja nende maksmise tingimused ja kord". Vastavalt VV määruse nr 453 §-le 3 makstakse päevaraha tööandja kirjaliku otsuse alusel. Töölähetust ei olnud vormistatud kirjalikult. Hageja ei esitanud tööandjale lähetuskulude aruannet. Järelikult ei olnud hageja puhul tegemist lähetusega.
14.Kohus jättis tähelepanuta nii kostja kui ka hageja poolt esitatud tõendid maksude maksmise kohta, mis kinnitavad, et kostja käsitles kõiki hagejale tehtud väljamaksed kui töötasu (palka ja lisatasu) koos kõigi seadusega ettenähtud maksude maksmisega. Juhul, kui oleks tegemist päevaraha maksmisega, siis ei kuuluks sotsiaalmaks, tulumaks ja töötuskindlustusmaks maksmisele vastavate seaduste kohaselt.

3(4)

Vastustaja seisukoht

15.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõendite väära hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja töötamist Venemaal Kogalõmi linnas saab käesoleval juhul käsitleda töölähetuses viibimisena, mistõttu tuleb hagejale lisaks kokkulepitud töötasule ja hüvitistele maksta ka päevaraha vastavalt Vabariigi Valituse 22.12.2000 määrusega nr 453 kinnitatud korrale (Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ja nende maksmise tingimused ja kord).
18.TLS §-st 51 tulenevalt saab töölähetuseks pidada töötaja lähetamist tööandja poolt tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta. Seega töölähetuses viibimine ei tähenda mitte pidevat töötamist väljaspool oma alalist elukohta, vaid ajutist saatmist tööülesannete täitmiseks väljaspoole oma alalist töökohta.
19.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja töötamist Kogalõmi linnas saaks pidada mittelähetuses töötamiseks üksnes siis, kui töölepingus olnuks märgitud töötamise täpne asukoht, see on filiaali aadress. Töölepinguga oli määratud töö tegemise asukohaks kostja filiaal. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on ainult üks registreeritud filiaal, mis asub Venemaal Kogalõmi linnas. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja teadis, et tema töökohaks on Kogalõmi linn Venemaal ja tegelikkuses ta ka ainult seal töötas. Seetõttu ei olnud kohtul alust pidada hageja alaliseks töökohaks kostja kontori asukohta Tallinnas.
20.Asjaolu, et kostja pakkus hagejale soodustatud hinnaga toitlustamist ja maksis lisatasu seoses töötamisega välismaal, mida nimetas päevarahaks, ei anna iseenesest alust pidada alalises töökohas töötamist töölähetuseks ja nõuda sellest tulenevalt päevaraha maksmist. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega kannab hageja kõik menetluskulud.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Tiit Kollom

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja